2-20-10400/9 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik J L esitas Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu. Võlgnik on sattunud olukorda, kus tema poolt võetud kohustused on muutunud talle üle jõu käivateks. Võlgnikul puudub kinnisvara, tema sissetulekuks on pension 460 eurot kuus, mille arvelt ei ole võimalik kohustusi täita. Võlgniku teadaolevate kohustuste suuruseks 98 790 eurot. Võlgnik on püüdnud oma kohustusi täita, kuid on saanud aru, et tema tänaste võimaluste juures ei ole tal võimalik tööturul kõrgemat tasu teenida ja sellest tulenevalt ei ole tal võimalik täita kõiki tal lasuvaid kohustusi. Võlgnik palub välja kuulutada tema pankrot. Võlgnik palub end vabastada täitmata jäänud kohustustest. Harju Maakohtus on 16.09.2020 määrustega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Kristo Tederi. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgniku vara, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võlgnik on pensionär, tema igakuise pesnioni suuruseks on 464.40 eurot. Krediidiasutuste andmetel on võlgniku arvelduskonto jääk 17.09.2020 seisuga 4.17 eurot. Maanteeameti andmetel ei kuulu võlgnikule sõidukeid. Võlgniku ettemaksukontol Maksu- ja Tolliametis vahendid puuduvad. Äriregistri väljavõtte kohaselt ei kuulu võlgnikule osalusi äriühingutes. Käesoleval hetkel ei kuulu võlgnikule kinnisvara. Teadaolevaid kohustusi on võlgnikul kokku vähemalt 99 769.30 euro ulatuses. Puuduvad teadaolevad pandiõigused võlgniku varale. Maksu- ja Tolliameti andmetel puudub võlgnikul maksuvõlg. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetel on võlgniku suhtes käimas 5 täitemenetlust. Ajutine pankrotihalduri on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu, kuna ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja selline suutmatus ei ole tulenevalt tema majanduslikust olukorrast ajutine. Võlgnikul puudub vara, millele saaks pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi ja võlgniku pension jääb ulatusse, millele ei ole võimalik pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning seega ei ole võimalik tasuda jooksvaid kohustusi.

Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalusi. Ajutise pankrotihalduri hinnangul nähtub täitemenetluse registri ja võlgniku poolt esitatud andmetest, et võlgnik on osalenud mitmes kohtuvaidluses, valdavalt kostjana seoses tema vastu esitatud võlanõuetega, millede osas on võlgniku suhtes jõustunud mitmed kohtuotsused, mida võlgnik ei olnud enam suuteline täitma, samuti ei suudetud neid täita täitemenetluse käigus. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et esineksid PankrS § 171 lg 2 sätestatud alused, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. PankrS § 15 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgnik on pensionär, tema igakuise sissetuleku on 464.40 eurot. Krediidiasutuste andmetel on võlgniku arvelduskonto jääk 17.09.2020 seisuga 4.17 eurot. Maanteeameti andmetel ei kuulu võlgnikule sõidukeid. Võlgniku ettemaksukontol Maksu- ja Tolliametis puuduvad rahalised vahendid. Äriregistri väljavõtte kohaselt ei kuulu võlgnikule äriühingutes osalusi. Võlgnikule ei kuulu kinnisvara. Teadaolevaid kohustusi on võlgnikul kokku vähemalt 99 769.30 euro ulatuses. Puuduvad teadaolevad pandiõigused võlgniku varale. Maksu- ja Tolliameti andmetel puudub võlgnikul maksuvõlg. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetel on võlgniku suhtes käimas 5 täitemenetlust. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi ja võlgniku sissetulek jääb ulatusse, millele ei ole võimalik pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning seega ei ole võimalik tasuda jooksvaid kohustusi. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 99 769.30 eurot. Võlgniku suhtes on alustatud 5 täitemenetlust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul puudub vara,

2-20-10400 millele arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning kuna ka tema igakuine sisstulek ei võimalda tal olemasolevad kohustusi täita, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise tunnuseid. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. Kohus selgitab võlgnikule, et PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 176 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku selgituste põhjal on tema maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et ta on sattunud olukorda, kus tema poolt võetud kohustused on muutunud talle üle jõu käivateks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul nähtub täitemenetluse registri ja võlgniku poolt esitatud andmetest, et võlgnik on osalenud mitmes kohtuvaidluses, valdavalt kostjana seoses tema vastu esitatud võlanõuetega, millede osas on võlgniku suhtes jõustunud mitmed kohtuotsused, mida võlgnik ei olnud enam suuteline täitma, samuti ei suudetud neid täita täitemenetluse käigus. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana.