Berlogic OÜ (pankrotis) pankrotimenetluse järelevalve
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18. juuni 2020 määrus lõpparuande kinnitamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Berlogic OÜ (pankrotis) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Pankrotivõlgnik Berlogic OÜ (pankrotis; registrikood esindajad ringkonnakohtus 12453675), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Pankrotihaldur Indrek
XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Lepsoo
(isikukood
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 18. juuni 2020. a määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi.
2.Jätta Berlogic OÜ (pankrotis) määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Berlogic OÜ (pankrotis) kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Harju Maakohus kuulutas 08. augustil 2019 määrusega välja Berlogic OÜ (pankrotivõlgnik) pankroti. Maakohus nimetas pankrotihalduriks Indrek Lepsoo.
1(5)
2.Pankrotihaldur esitas 05.06.2020 kohtule võlgniku pankrotimenetluse lõpparuande ja taotluse lõpparuande kinnitamiseks ning pankrotimenetluse lõpetamiseks. Samuti esitas pankrotihaldur kohtule pankrotitoimkonna 03.06.2020 vastu võetud otsused, mille kohaselt otsustas pankrotitoimkond anda pankrotihaldurile nõusoleku pankrotivõlgniku lõpparuande kohtule esitamiseks ning võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemiseks. Pankrotitoimkond nõustus pankrotihalduri tasu taotlusega alammääras summas 2046,85 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Maksejõuetuse tekkimise põhjuste osas märkis haldur järgmist. Halduri hinnangul ei ole pankrotivõlgnik Eestis kunagi sisulise majandustegevusega tegelenud. Puuduvad andmed tulu teenimisest või kulutuste tegemisest, mis oleks seotud pankrotivõlgniku majandustegevusega. Halduri hinnangul on ettevõte asutatud Eestis erinevate sõidukite registreerimiseks, mis on koheselt pärast liiklusregistris arvele võtmist Eestist välja viidud. Igasugune muu teadaolev tegevus Eesti on haldurile teadaolevalt puudunud. Võlgniku teadaolevad kohustused pärinevad alates 2015. aastast, kuid võlgnikul oli tõenäoliselt kuni 2018. aasta jaanuaris toimunud sõidukite võõrandamiseni piisavalt vara, et oma kohustused täita. Pärast 2018. aasta jaanuaris toimunud vara võõrandamist tekkis olukord, kus võlgnikul puudus piisav vara kõikide tekkinud kohustuste täitmiseks. Haldur tutvus SA poolt 27.02.2020 esitatud selgituste ja dokumentidega, ning asus seisukohale, et puudub selge alus kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Seega tuleb võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks lugeda muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses ehk Maksu- ja Tolliameti poolt läbi viidud maksumenetlus, mille tagajärjel tekkis võlgnikul täiendav maksukohustus ning võlgniku majandustegevusega seotud isikutevahelised lahkarvamused ettevõtte juhtimisel. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Maakohus kinnitas 18. juuni 2020 määrusega Berlogic OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses lõpparuande ja lõpetas Berlogic OÜ (pankrotis) pankrotimenetluse. Maakohus märkis tunnustatud nõuded, mille osas võlausaldajatel on raha saamata. Samuti vabastas maakohus Indrek Lepsoo Berlogic OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest ning tegi Berlogic OÜ (pankrotis) likvideerimise ja äriregistrist kustutamise ülesandeks pankrotihaldurile Indrek Lepsoole. Maakohus määras kindlaks pankrotihalduri tasu. Maakohus määras Berlogic OÜ (pankrotis) säilitamisele kuuluvate dokumentide hoidjaks SA. Kohus märkis, et lõpparuandele vastuväiteid ei esitatud. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Kohus leidis, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Kohus määras halduri tasuks 2046,85 eurot, millele lisandub käibemaks 409,37 eurot. Vastavalt halduri taotlusele määras kohus Berlogic OÜ (pankrotis) säilitamisele kuuluvate dokumentide hoidjaks SA. Määruskaebus
4.Pankrotivõlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, millega maakohus lõpetas pankrotimenetluse ja teha uus määrus, millega jätkata pankrotimenetlust ning pankrotivõlgnikku mitte likvideerida ja äriregistrist kustutada. Saata asi maakohtule pankrotimenetluse jätkamiseks.
2(5)
Pankrotimenetluses on rikutud võlausaldajate õigusi. SA tegevuse tulemusena on kadunud võlgniku bilansist kaks sõiduautot (Bentley ja Lexus). Sellega on SA tekitanud võlgnikule ulatusliku kahju ning võlgnik soovib kas sõiduautode tagastamist või nende väärtuses kahju hüvitamist. SA ei ole esitanud võlgniku raamatupidamisdokumente võlgniku viimasele juhatuse liikmele SG-le ega pankrotihaldurile. Pankrotivõlgnik on seisukohal, et endise juhatuse liikme SA tegevuses on olemas kuriteo tunnused vastavalt KarS §-le 201, mille kohaselt on tema valduses oleva võõra vallasasja või temale usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööranud. Samuti pole välistatud, et SA on kaks sõidukit varastanud ja see kuritegu on kvalifitseeritav KarS § 199 järgi. See tähendab, et tuleb esitada avaldus politseisse kriminaalmenetluse alustamiseks. Samuti on võimalik esitada tsiviilhagi SA kui endise juhatuse liikme vastu kahju hüvitamiseks. PankrS § 163 lg 5 esimese lause kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Pankrotivõlgnik leiab, et kuna 18.06.2020 määruse resolutsioonis puudub märge PankrS §163 lg 5 tähenduses, siis ei vasta määrus seaduse nõuetele. Pankrotivõlgnik ei nõustu kohtumääruse põhjendustes toodud selgitusega, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Märge peab olema tehtud PankrS § 163 lg 5 esimese lause tähenduses. Pankroti põhjuseks ei saa olla muu asjaolu. Pankroti põhjuseks saab olla kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Sõidukid kadusid ajal kui SA oli juhatuse liikmeks. Võlausaldajate huvides on üritada saada SA ebaseaduslikust valdusest võlgnikule kuuluvad sõidukid või nõuda kahju hüvitamist kadunud sõidukite väärtuse ulatuses. Võlgniku arvates on see võimalik. Pankrotimenetluse lõpetamine on ennatlik. 03.07.2020 on teinud võlgniku pankrotitoimkond otsuse, millega otsustas jätkata pankrotimenetlusega ning teha toiminguid SAlt kahju väljamõistmiseks. Menetluse edasine käik
5.Pankrotihaldur palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud võlgniku kanda.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Pankrotihaldur esitas 21.09.2020 vastuse ringkonnakohtu küsimustele.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada tuleb määruse põhjendusi (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21).
9.Võlgnik leiab, et rikutud on võlausaldajate õigusi. Võlgniku hinnangul on saab võlgniku maksejõuetuse põhjuseks olla juhatuse liikme SA kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga, mitte muu asjaolu nagu leidis maakohus.
3(5)
10.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus leidis õigesti, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Asjaolu, et maakohus ei märkinud maksejõuetuse põhjust määruse resolutsioonis, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohus ei pea määruse resolutsiooni maksejõuetuse tekkepõhjust märkima ja piisab sellest, kui seda on sisuliselt hinnatud.
11.PankrS § 162 lg 3 sätestab, et haldur peab lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Pankrotihaldur on lõpparuandes välja toonud, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses ehk Maksu- ja Tolliameti poolt läbiviidud maksumenetlus, mille tagajärjel tekkis võlgnikul täiendav maksukohustus. PankrS § 163 lg 5 esimese lause kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Pankrotihaldur selgitas 21.09.2020 vastuses ringkonnakohtule järgmist. Võlgniku juhatuse liikmeks ajavahemikul 02.05.2013 – 11.12.2014 oli VK, ajavahemikul 11.12.2014 – 15.05.2018 SA ning 15.05.2018 – 29.10.2018 SG. Võlgniku majandustegevust kontrollis ning majandustegevust puudutavad otsuseid võttis vastu võlgniku osanik SIA „PASTORIUS“, keda kontrollis MK, ning kes finantseeris võlgniku majandustegevust. Võlgnikul endal Eestis sisuline majandustegevus puudus. Võlgniku juhatuse liige SA ei ole halduri hinnangul võlgniku maksukohustuse tekkimisel süüdi. Maksuvõlg tekkis juhatuse liikme VK tegevusest, kes on seda ka tunnistanud. Võlgniku pangakontodelt ei nähtu, et SA oleks märkimisväärseid tehinguid teinud või sularaha välja võtnud. SA on pannud kontole raha, et tasuda maksukohustusi. Haldur leidis, et võlgniku maksejõuetus oleks saabunud Maksu- ja Tolliameti poolt läbi viidud maksumenetluse tagajärjel ka siis, kui ei oleks toimunud vara võõrandamist 2018. aasta jaanuaris. Maksu- ja Tolliamet tuvastas, et võlgnik oli varem sõidukite soetamisel maha arvestanud sisendkäibemaksu summas 47 223,46 eurot, milleks puudus alus. Tekkinud maksukohustus ei olnud seotud vara võõrandamisega 2018. aasta jaanuaris. Võlgnikul puudusid rahalised vahendid maksukohustuse täitmiseks. Samuti võlgniku teiste pankrotimenetluses tunnustatud suurimate võlausaldajate (IB ja Klaugu Muiža SIA) nõuded võlgniku vastu tekkisid ajal, mil juhatuse liige oli VK, mitte SA. Haldur märkis, et puuduvad tõendid selle kohta, et võlgniku bilansist kadusid 2 sõiduautot SA tegevuse tulemusena. PankrS § 28 lg 2 teise lause kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohtule esitatud Maksu- ja Tolliameti kontrollaktist (perioodide 01.05.2013 – 31.07.2013 ja 01.09.2013 – 30.09.2013 kohta) nähtub, et pankrotivõlgnikul puudus iseseisev majandustegevus, mille tuvastas ka haldur. Kontrollakti kohaselt oli pankrotivõlgnikul nimetatud perioodil tasumata maksusid kokku 47 103,46 eurot. Nimetatud perioodil oli võlgniku juhatuse liikmeks VK, mis nähtub ka äriregistrist. VK on oma avalduses aktsionäridele ja juhatuse liikmele kinnitanud, et maksuvõlg tekkis tema tegevuse tõttu. Arvestades seda, et võlgniku maksejõuetus tekkis maksuvõla tõttu enne 01.10.2013, mil SA ei olnud võlgniku juhatuse liige ning maksejõuetus saabus selle maksuvõla tõttu, siis ei saa asuda seisukohale, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli SA raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu.
4(5)
Võlgnik ei ole esitanud kohtule tõendeid ega põhistanud asjaolusid selle kohta, et SA tegevuse tulemusena tekkis võlgniku maksejõuetus ning et maksejõuetuse põhjuseks oli raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Lõpparuandele vastuväiteid ei esitatud, mistõttu oli maakohtul vastavalt PankrS §-le 163 lg 3 õigus otsustada lõpparuande kinnitamine ja pankrotimenetluse lõpetamine. Maakohus leidis õigesti, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Seetõttu jääb määruskaebus rahuldamata.
12.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetlusosaliste määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1 alusel). Pankrotihaldur on teatanud, et tal menetluskulusid ei ole. Seetõttu ringkonnakohus menetluskulusid kindlaks ei määra.
13.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.