Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulud jätta J-D. V. kanda.

Määrata PLACET GROUP OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 315 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud

Tsiviilasi nr 2-25-104103 riigilõiv), mis mõista J-D. V.-lt PLACET GROUP OÜ kasuks välja.

Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada ja kui tema tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1 ja 2). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3). Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2) Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning kohus tõendeid ei uuri. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses. Menetluskulud Kohus jätab TsMS 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama 2 (3)

Tsiviilasi nr 2-25-104103 paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 315 eurot, kuna riigilõivude tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on D. K. saanud hagejalt töötasu, st et ta on hageja töötaja. Kohtu hinnangul nähtub see asjaolu ka hageja lepingulise esindaja e-posti aadressist. TsMS § 175 lg 2 esimese lause kohaselt menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt väidetav kulu koosneb tõendite kogumise ja analüüsi ning hagi koostamise eest. Kohtul ei ole andmeid selle kohta, et asjas oleks hageja töötajal tekkinud sõidukulud. Kuna hageja ei saa oma töötajaga seonduvalt esitada muid lepingulise esindaja kulutusi, jätab kohus hageja taotluse lepingulise esindaja kulude 150 eurot väljamõistmiseks rahuldamata. Menetlusosalised on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt (TsMS § 200 lg 1). TsMS § 200 lg-st 2 tuleneb, et kohut ei tohi ka eksitusse viia. TsMS § 328 lg 1 sätestab tõeste andmete esitamise kohustuse. Olukorras, kus hageja esitab menetluskulude nimekirja, millest saab järeldada, et hagejal on tekkinud kohustus tasuda D. K. ile 150,05 eurot, sh käibemaks 27,05 eurot, kuid D. K. ei ole Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt käibemaksukohustuslane, on kohtu eksitamine ning menetlusõiguste pahatahtlik kasutamine. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.