Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 12.oktoobril 2020 tsiviilkantselei Lubja 4 Tallinnas ja e-toimiku kaudu
Tsiviilasja number
2-19-1377
Kohtuasi
R V Eesti Vabariigi vastu Maksu- ja Tolliameti kaudu esitatud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2004/1553
Tsiviilasja hind
6000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: R V (isikukood xxx, elukoht xxx) lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus Kostja: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (registrikood 70000349, asukoht Lõõtsa 8a 15176 Tallinn, epost [email protected]) esindaja Inna Golovina
Kohtuistungi aeg
31.august 2020
Resolutsioon
Jätta rahuldamata R V Eesti Vabariigi vastu Maksu- ja Tolliameti kaudu esitatud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2004/1553
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta hagimenetluse kulud R V kanda
2.Jätta Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu menetluskulud R Vlt välja mõistmata
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
R V (edaspidi hageja) palus kohtule Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu (edaspidi kostja) vastu esitatud hagis tunnistada lubamatuks 22.08.2003 Võru Maakohtu otsuse alusel kohtutäitur Kaire Põltsi menetluses olevas täiteasjas nr 025/2004/1553 läbiviidav täitemenetlus.
Hagiavalduse asjaolud
2.Hagiavalduse kohaselt mõisteti hagejalt Võru Maakohtu 22.08.2003 otsusega kriminaalasjas nr 1-318/2001 (edaspidi kohtuotsus) kostja kasuks esitatud tsiviilhagi alusel välja 2 937 912 krooni tasumata käibemaksu ning ettevõtte tulumaksu. Kostja esitas hageja suhtes kohtuotsuse täitmiseks kohtutäitur Reet Vokile avalduse 13.11.2003. Käesoleval hetkel menetleb nõuet kohtutäitur Kaire Põlts täiteasja nr 025/2004/1553 raames.
3.Kostja rahaline nõue hageja vastu tekkis kohtuotsusega, mille kohaselt jäi hageja tegevuse tulemusena riigile tasumata tulumaks ja käibemaks kogusummas 2 937 912 krooni, mille kohus hagejalt solidaarselt R T kostja kasuks välja mõistis. Kostja algatas kohustuse sissenõudmiseks täitemenetluse, mis kestab käesoleva ajani. MKS § 132 sätestab kõigi maksuhalduri poolt sissenõutavate rahaliste kohustuste sundtäitmise aegumistähtajad. Kuigi MKS § 132 lg-tes 1-4 on seadusandja välja toonud erinevatel alustel tekkinud rahalised kohustused, on nende aegumise regulatsioon sisult sama.
4.Kõigi maksunõuete ja muude maksuhalduri poolt sissenõutavate rahaliste kohustuste sundtäitmise aegumistähtaeg on viis aastat ning aegumistähtaeg hakkab kulgema maksu määramise või nõude esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Kuni 01.01.2014 kehtinud MKS redaktsioonis oli maksunõuete sissenõudmise aegumistähtaeg 7 aastat. MKS § 132 lg 5 sätestab alused aegumistähtaja katkemise suhtes. Vastavalt MKS § 132 lg 5 p-le 1 on katkemise aluseks muuhulgas kohtutäiturile avalduse esitamine maksuvõla sissenõudmiseks. Aegumise katkemise korral hakkab uus aegumistähtaeg kulgema katkemisele järgneva aasta
1.jaanuarist. Käesoleval juhul esitas kostja hageja suhtes kohtutäiturile avalduse kohustuse sissenõudmiseks 13.11.2003, seega hakkas uus aegumistähtaeg tänase seaduse kohaselt kulgema 01.01.2004 ning nõude sissenõudmine aegus 01.01.2009. Kuni 01.01.2014 kehtinud MKS redaktsiooni kohaselt oli nimetatud aegumistähtaeg 2 aasta võrra pikem, kuid on sellele vaatamata tänaseks juba aastaid tagasi möödunud. Täiendavaid aluseid hageja suhtes esitatud nõuete aegumistähtaja katkemiseks või peatumiseks ei esine, mistõttu on hageja suhtes sundtäitmisel olev nõue aegunud. Aegumine tagab kohustatud isikule kehtiva universaalse vastuväite, andes pärast nõude aegumist kohustatud isikule õiguse tingimusteta keelduda oma kohustuse täitmisest. Hageja soovib aegumisele tugineda ja keeldub kohustuse täitmisest. Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on täitmisel olev nõue käsitletav õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõudena ja seisuga 25.02.2019 on kuriteoga tekitatud täitmisel olev kahju tasumata summas 147 994,72 eurot. Kostja ei nõustu hageja nõude aegumise käsitlusega. Kostja hinnangul on tegemist kehtiva nõudega ning kahjunõude aegumise tuvastamisel tuleb lähtuda eraõiguse sätetest, mitte MKS-st.
6.Jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtajaks on TsÜS § 157 lg 1 järgi kümme aastat varasema 30 aasta asemel. Riigikohus on lahendi 3-2-1-116-13 p-s 13 selgitanud, et võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes saab järeldada, et enne 1. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 1. märtsist 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi. Kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu otsusega 03.11.2003
Aegumistähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist (TsÜS § 157 lg 2). 10-aastast aegumistähtaega kohaldatakse ka enne 05.04.2011 tekkinud aegumata nõuetele (VÕSRS § 9 lg 4). Kuna 05.04.2011 jõustunud TsÜS redaktsiooniga lühendati kohtuotsusega tunnustatud, kohtulikust kokkuleppest ja muust täitedokumendist tulenevate nõuete aegumistähtaega, siis vastavalt võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu seletuskirjale kohaldatakse ka enne seadusemuudatust jõustunud nõuete osas VÕSRS §-s 9 sätestatut. VÕSRS § 9 lg 4 rakendamisel tuleb analoogia korras kohaldada sama paragrahvi lõiget 2, millest tuleneb, et kui TsÜSi või võlaõigusseaduse (VÕS) kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜSis või VÕSis sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.2002.
7.Eeltoodud põhimõtte kohaselt tuleb arvestada ka jõustunud kohtuotsusest, kohtulikust kompromissist või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumist alates 05.04.2011. Seega algavad kõikide enne 05.04.2011 jõustunud kohtuotsuste ja väljastatud täitedokumentide aegumistähtajad 05.04.2011 uuesti ning nõuded aeguvad 05.04.2021, sõltumata sellest, millal on kohtuotsus jõustunud või täitedokument väljastatud. Kohtuotsuse põhjendused
8.Pooltel ei ole vaidlust, et hagejalt mõisteti Võru Maakohtu 22.augusti 2003 otsusega kriminaalasjas nr 1-318/2001 kostja kasuks välja 2 937 912 krooni/ 187 766,80 eurot; et kostja esitas 13.novembril 2003 avalduse hageja suhtes kohtuotsuse täitmiseks kohtutäitur Reet Vokile, et käesoleval ajal menetleb nõuet kohtutäitur Kaire Põlts täiteasja nr 025/2004/1553 raames, et seisuga 25.veebruar 2019 on kuriteoga tekitatud täitmisel olev kahju tasumata summas 147 994,72 eurot.
9.Pooled vaidlevad selle üle, kas täitmisel olev nõue on aegunud.
10.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 kohaselt täidetakse TMS alusel nõuded, mis tulenevad täitedokumentidest, milleks on jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas.
11.Võru Maakohtu 22.augusti 2003 kohtuotsusega nr 1-318 2001.a on tõendatud, et täitmisel on kohtuotsus, millega rahuldati osaliselt kostja tsiviilhagi ja mõisteti hagejalt välja kuriteoga tahtlikult tekitatud kahju summas 2 937 912 krooni/ 187 766,80 eurot. Kuna kohus lahendas kriminaalasjas kostjale maksukuriteo tagajärjel tekkinud kahju kohta esitatud tsiviilhagi ja mõistis kahjusumma välja kohtuotsuse resolutsioonis, siis on täitmisel olev nõue käsitletav õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõudena. Seega on täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p 1 järgi jõustunud kohtuotsus ja aegumise kohaldamisel tuleb lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seadusest mitte maksukorralduse seadusest. Kuigi tsiviilhagi esitati hagejalt maksuvõla nõude sissenõudmiseks ja sissenõudjaks on kostja, ei ole tegemist maksuhalduri poolt täitmisele esitatud maksuõigusliku nõudega, millele kohalduks maksukorralduse seadus ja mis oleks täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p 12 järgi. Järelikult ei kohaldu antud täiteasjas ka MKS §-s 132 sätestatud maksuhalduri poolt sissenõutavate rahaliste kohustuste sundtäitmise aegumistähtajad.
12.TsÜS § 157 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. TsÜS
§ 157 lg 2 järgi algab aegumistähtaeg kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist.
13.05. aprillil 2011 jõustunud ja käesoleval ajal kehtiv TsÜS § 157 lg 1 redaktsioon sätestab kohtulahendist tuleneva nõude uueks aegumistähtajaks 10 aastat varasema 30 aasta asemel. Kuna 05.aprilli 2011 jõustunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse redaktsiooniga lühendati kohtuotsusega tunnustatud, kohtulikust kokkuleppest ja muust täitedokumendist tulenevate nõuete aegumistähtaega, siis vastavalt võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu seletuskirjale kohaldatakse ka enne seadusemuudatust jõustunud nõuete osas VÕSRS §-s 9 sätestatut. VÕSRS § 9 lg 4 rakendamisel tuleb analoogia korras kohaldada sama paragrahvi lõiget 2, millest tuleneb, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 01.juulist 2002.
14.VÕSRS § 9 lg 4 järgi kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõikes 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 2011. aasta 5. aprilli tekkinud aegumata nõuetele. VÕSRS § 9 lg 2 sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1.juulist 2002.
15.Riigikohus on lahendi 3-2-1-116-13 p-s 13 märkinud järgmist: „Siiski on VÕSRS § 9 lg 4 teise lause alusel selgelt arusaadav seadusandja soov aegumistähtaja olulist lühenemist võlausaldaja huvides osaliselt tasakaalustada üleminekuperioodi kehtestamisega. Seetõttu leiab kolleegium olevat võimaliku VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes järeldada, et enne 1. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 1. märtsist 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi.“.
16.Seega tuleb arvestada jõustunud kohtuotsusest, kohtulikust kompromissist või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumist alates 05.aprillist 2011, sest aegumistähtaeg algas 05.aprillil 2011 uuesti ning seega aegub 22.augusti 2003 kohtuotsuses välja mõistetud kahjunõue 05.aprillil 2021. ei ole nõue hageja vastu aegunud ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Seega asub kohus seisukohale, et täitmisel olev nõue ei ole aegunud ja hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb jätta hagimenetluse kulud hageja kanda.
18.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
19.Kostja ei ole menetluskulude nimekirja ega kuludokumente kohtu määratud tähtaja jooksul
esitanud, mistõttu tuleb tema menetluskulud jätta hagejalt välja mõistmata. Hageja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.