A Ja (J) hagi TimTam OÜ vastu 360 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
360 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja A J (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Martina Proosa Kostja TimTam Õigusabi OÜ (registrikood 12077114), seaduslik esindaja T T
Viimase kohtuistungi aeg
05. oktoober 2020
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata A Ja hagi TimTam OÜ vastu 360 euro väljamõistmiseks.
2.Jätta menetluskulud A Ja kanda.
3.Määrata TimTam OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (12. oktoober 2020). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.A J (hageja) esitas 10. juunil 2018 Harju Maakohtule hagi TimTam Õigusabi OÜ (kostja) vastu, milles palus välja mõista kostjalt 360 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 12. septembril 2017 lepingu, mille kohaselt kohustus kostja osutama hagejale õigusteenust. Õigusteenuse sisuks oli hageja kohtueelne nõustamine, hageja võlgniku A Li vastu hagi koostamine, võlgniku kohta teabe hankimine ja hageja esindamine kohtus. Kostja esitas 10. septembril 2017 hagejale arve õigusteenuse eest summas 360 eurot, mille hageja maksis 12. septembril 2017. Pärast raha tasumist jäi hageja ootama, et kostja annaks talle teavet A. Li kohta ja saadaks talle tutvumiseks hagi projekti. Kuna kostja hagejaga ühendust ei võtnud, proovis hageja ise kostjaga ühendust saada, kuid edutult. Kostja ei edastanud hagejale teavet võlgniku kohta. Samuti ei esitanud kostja hagi projekti. 2017. aasta oktoobris sai hageja teada, et kostja on korduvalt kriminaalkorras karistatud pettuste eest. Hageja sai ka teada, et kostja juhatuse liikmel, kes pidi hagejale kostja nimel õigusteenust osutama, ei ole teadmisi õigusteenuse osutamiseks, kuigi ta väitis ennast juristi olevat. Kostja juhatuse liige ei saanud hagejat ka kohtus esindada, sest tal puudub magistrikraad õiguse õppesuunal. Kostja ei ole hagejale kokkulepitud õigusteenust osutanud. Hageja leiab, et ta sõlmis õigusteenuse osutamise lepingu pettuse mõjul, sest kostja juhatuse liige avaldas ebaõigeid andmeid, et ta võib hagejale õigusteenust osutada ja hagejat kohtus esindada. Lisaks varjas kostja juhatuse liige, et ta on kriminaalkorras karistatud pettuste eest. Hageja saatis kostja juhatuse liikmele 01. novembril 2017 sõnumi, kus nõudis makstud raha tagastamist. Hageja sõnumit tuleb käsitleda õigusteenuse osutamise lepingu tühistamise avaldusena. Seega on hageja lepingu tühistanud 01. novembri 2017 sõnumiga. Lepingu tühistamise tõttu peab kostja tagastama hagejale 360 eurot, mida kostja ei ole siiamaani teinud. Hageja palus kostjalt välja mõista 360 eurot.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled õigusteenuse osutamise lepingu, mille alusel pidi kostja juhatuse liige uurima A. Li ja temaga seotud äriühingute tausta, hindama hagi tagamise võimalust, koostama hagihoiatuse ja hagi ning osalema istungil hageja nõustajana. Kostja juhatuse liikmel on kogemus õigusteenuse osutamisel ja ta võis hagejale õigusabi vastavalt kokkuleppele osutada. Õigusteenus pidi koosnema mitmest osast ja hageja poolt makstud 10. septembri 2017 arve hõlmas tasu ettevalmistavate toimingute eest. Märgitud arvele pidid järgnema teised arved, näiteks hagi koostamise eest. Kostja on uurinud A. Li ja temaga seotud äriühingute tausta ja edastanud saadud teabe hagejale. Kostja ei koostanud hagi, sest hageja ei edastanud kostjale selleks vajalikku teavet ja lisaks olid ületatud 10. septembri 2017 arvega kaetud kulud. Tõele ei vasta hageja väide, et hageja ei saanud kostjaga kontakti. Kostja on suhelnud hagejaga. Lisaks oli hageja teadlik, et kostja juhatuse liige on kriminaalkorras karistatud. Hageja ei sõlminud õigusteenuse lepingut pettuse mõjul. Kostja ei saanud hageja 01. novembri 2017 sõnumit, kus ta palub kostjal raha tagastada. Hageja ei saatnud märgitud sõnumit hageja telefoni numbrile. Lisaks ei saaks hageja sõnumist järeldada soovi tehing tühistada. Kohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
4.Esmalt tuvastab kohus poolte kokkuleppe sisu, seejärel võtab seisukoha lepingu tühistamise kohta hageja poolt ning lõpetuseks otsustab menetluskulude jaotuse ja nende rahalise kindlaksmääramise.
5.Kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et pooled ei vaidle, et nad sõlmisid õigusteenuse lepingu. Kuigi leping on sõlmitud kostjast juriidilise isikuga, esindas viimast lepingueelsetel läbirääkimistel hagejaga ja lepingu sõlmimisel kostja juhatuse liige, kelle tegevus loetakse juriidilisest isikust kostja tegevuseks. Pooled vaidlevad lepingu sõlmimise aja üle. Hageja väitis
05.oktoobri 2020 istungil, et pooled sõlmisid lepingu 10. septembril 2017 (lk 106 – 110). Kostja oli aga seisukohal, et lepingu sõlmimine toimus augustis 2017 (lk 106 – 110). Arvestades poolte seisukohti loeb kohus tuvastatuks, et hiljemalt 10. septembril 2017 sõlmisid pooled õigusteenuse osutamise lepingu.
6.05. oktoobri 2020 kohtuistungil puudus poolte vahel vaidlus, et õigusteenuse lepingu järgi pidi kostja hankima teavet hageja võlgniku A. Li kohta, sealhulgas tegema tema kohta päringuid erinevatesse registritesse ning koostama hagi (lk 106 – 110). Lisaks pidi kostja uurima võimalust seada võlgniku varale hagi tagamise abinõu, mida tõendab kostja poolt hagejale 10. septembri 2017 kirjaga saadetud toimingute spetsifikatsioon, kus on ühe toiminguna toodud muuhulgas nõustamine võlgniku varale piirangute seadmise osas (lk 41). Hageja kinnitas 05. oktoobri 2020 istungil, et kõik kirjavahetuses toodud toimingud on hõlmatud õigusabi osutamise lepinguga (lk 106 – 110).
7.Kuigi pooled ei vaidle, et kostja pidi hagejat kohtuistungil esindama, vaidlevad nad selle üle, kas kostja oma juhatuse liikme kaudu pidi seda tegema lepingulise esindaja või nõustajana. Nii hageja väidab, et kostja juhatuse liige pidi hagejat kohtuistungil esindama lepingulise esindajana tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 1 p 2 tähenduses. Kostja on aga seisukohal, et tema pidi oma juhatuse liikme kaudu esindama hagejat kohtuistungil nõustajana TsMS § 228 lg 1 tähenduses. TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestab, et lepinguline esindaja võib kohtus olla muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lg 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. TsMS § 228 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib menetluses nõustajana kasutada tsiviilkohtumenetlusteovõimelist isikut. Pooled ei ole sõlminud kirjalikku õigusabilepingut. Poolte tahet selle kohta, kas kostja juhatuse liige pidi hagejat kohtuistungil esindama lepingulise esindaja või nõustajana sisaldab 10. septembri 2017 kiri järgmises sõnastuses: „Timtam Õigusabi OÜ esitab arve, nr AJ/1 summas 360 eurot. Haginõude koostamine, kaasarvatud kohtueelne nõustamine ning teae hankimine võlgniku kohta. Võlgnik A L. Arve on ettevalmistus, hagi koostamine, VÕLGNIKULE (VARALE) piirangute osas nõustamine ja Timtam Õigusabi OÜ osalemine esimesel istungil“ (lk 41). Poolte tahte väljaselgitamiseks tuleb kohtul 10. septembri 2017 kirja tõlgendada võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 alusel. Kohus on selgitanud 25. mai 2020 kirjas pooltele tõendamiskoormist seoses poolte kokkuleppe tõlgendamisega VÕS § 29 alusel (lk 81 – 82). Pooltevahelise lepingu eesmärgiks oli uurida hageja võlgniku A. Li tausta eesmärgiga esitada tema vastu hagi. Isiku tausta uurimine ei eelda õigusalaseid teadmisi, vaid piisab reeglina registritega töötamise kogemusest. Lisaks ei ole hagi esitamiseks vaja õigusalast haridust. Hagi saab koostada ja esitada inimene, kellel on hagi koostamise kogemus. Õigusalase nõustamise eelduseks ei ole õigusalase kõrghariduse olemasolu. Seadus näeb ette võimaluse kasutada menetluses nõustajana isiku abi, kellel puudub õigusalane kõrgharidus. Seadus ei sätesta nõudeid nõustaja haridusele, õiguslikule või muule pädevusele või kogemusele. Hageja ei ole vaidlustanud kostja poolt praeguses menetluses esitatud väidet, et tema juhatuse liige on läbinud erinevad õigusalased kursused ja nõustanud kliente, sh hagejat õigusalastes küsimustes ja sealhulgas kohtus. Kas klient nõustub õigusalase nõustamisega isiku poolt, kellel puudub õigusalane kõrgharidus, on kliendi otsustada. Hageja ei ole tõendanud, et kostja juhatuse liige ei ole võimeline kohtus nõuetekohaselt esinema asjatundmatuse tõttu. 10. septembri 2017 kirjas ei leppinud pooled kokku, et kostja juhatuse liige esindab hagejat kohtuistungil lepingulise esindajana TsMS § 218 lg 1 p 2 tähenduses. Märgitud kirjas ei kasutanud pooled mõisteid, mis viitaksid sellele, et kostja juhatuse liige esindab hagejat istungil lepingulise
esindajana. Kirjas ei kasutatud mõistet „esindamine“, vaid mõistet „osalemine esimesel istungil“. Asjaolu, et hageja mõistis poolte kokkulepet ja 10. septembri 2017 kirja nii, et kostja juhatuse liige pidi hagejat lepingulise esindajana esindama, ei ole määrav, sest poolte vahel on tekkinud vaidlus lepingu tõlgendamise üle. Sellisel juhul peab kohus poolte kokkulepet tõlgendama. Arvestades pooltevahelise lepingu eesmärki ja tõlgendades 10. septembri 2017 kirja VÕS § 29 lg-te 4 ja 5 alusel asub kohus seisukohale, et poolte tahe ei olnud see, et kostja saab hagejat kohtuistungil esindada ainult lepingulise esindajana TsMS § 218 lg 1 p 2 tähenduses. Kohus leiab, et poolte tahe oli see, et kostja juhatuse liige osaleb kohtuistungil ja seda võis ta teha ka nõustajana TsMS § 228 lg 1 tähenduses.
8.Pooled vaidlevad selle üle, milliseid õigusabi toiminguid hõlmas kostja poolt hagejale lepingu alusel esitatud arve 360 eurot, mille hageja tasus 12. septembril 2017 (lk 4). Hageja leiab, et 360 eurot oli tasu kogu kokkulepitud õigusabi eest. Kostja on aga seisukohal, et 360 eurot oli tasu ainult ettevalmistavate toimingute, st eelkõige A. Li tausta uurimiste eest, millele pidi järgnema täiendav tasu ja täiendavad arved uute toimingute, näiteks hagi koostamise eest. Pooled ei sõlminud kirjalikku õigusabi lepingut, et kohus saaks tõlgendada selles väljendatud poolte tahet selle kohta, milliseid toiminguid kokkulepitud tasu hõlmab. Samas sisaldub poolte tahe kokkulepitud tasuga hõlmatud toimingute kohta 10. septembri 2017 kirjas, mida kohtul tuleb tõlgendada VÕS § 29 alusel. Kohus leiab, et 10. septembri 2017 kirja tuleb VÕS § 29 lg 4 ja 5 alusel tõlgendada selliselt, et kirjas toodud summa 360 eurot on tasu kõikide kirjas toodud toimingute eest, st hagi koostamine, mis hõlmab kohtueelset nõustamist ning teabe hankimist võlgniku kohta, ettevalmistust, võlgniku varale piirangute seadmist ja osalemist esimesel istungil. Kohtu hinnangul ei saa kirja osa „arve on ettevalmistus“ tõlgendada selliselt, et kirjas märgitud tasu hõlmad ainult ettevalmistavaid toiminguid, millele pidi järgnema uute arvete esitamine täiendavate toimingute eest. Kirja märgitud osa tuleks tõlgendada nii, et arve hõlmab muuhulgas ettevalmistavaid toiminguid. Kostja väide, et teine 10. septembril 2017 saadetud kiri (lk 42) kinnitab, et 360 eurot oli tasu ettevalmistavate toimingute eest ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Kostja viidatud kirjas märgitakse järgmist: „Ettemaksuarve. Kuigi jah töö juba käib. Nii et kandega kiire. Hiljem hoia arveid ühes kaustas. Kui menetluskulusid peab hakkama kokku lugema“ (lk 42). Kohtu hinnangul ei saa kostja viidatud kirja tõlgendada nii, et esimeses kirjas toodud tasu 360 eurot hõlmab ainult ettevalmistavaid toiminguid. Kostja viidatud kirjas kasutatud väljend „hiljem hoia arveid ühes kaustas“ võib viidata muudele arvetele, millised kostja võinuks hagejale esitada toimingute eest, mis ei olnuks hõlmatud juba kokkulepitud tasuga 360 eurot. Asjaolu, et kostja kogus andmeid A. Li kohta tasulistest andmebaasidest ei anna alust nõustuda kostja tõlgendusega, et tasu 360 eurot hõlmas ainult ettevalmistavaid toiminguid. Kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud õigusabi osutamises selliselt, et õigusabi osutatakse seni, kuni saab täis kokkulepitud tasu piirmäär, näiteks sellepärast, et õigusabi osutatakse tunnitasu alusel või et iga päring registritesse on tasuline. Kohtu hinnangul nähtub 10. septembri 2017 kirjast (lk 41), et poolte tahe oli kokku leppida koondtasus, mis hõlmab kõik selles kirjas toodud toimingud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et 10. septembri 2017 kirjas (lk 41) toodud summa 360 eurot on tasu kõikide kirjas toodud toimingute eest.
9.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et pooled sõlmisid õigusteenuse lepingu, mille järgi pidi kostja hankima teavet hageja võlgniku A. Li kohta, sealhulgas tegema tema kohta päringuid erinevatesse registritesse ning koostama hagi. Lisaks pidi kostja uurima võimalust seada võlgniku varale hagi tagamise abinõu. Kostja juhatuse liige pidi osalema esimesel kohtuistungil. Kostja juhatuse liige võis seda teha nõustajana. Hageja pidi lepingu alusel tasuma kostjale 360 eurot õigusteenuse eest.
10.Kohus palus 25. mai 2020 kirjas hagejal selgitada, millist õiguskaitsevahendit on ta kasutanud (lk 81 – 82). Kohus märkis, et kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et hageja võis pooltevahelisest lepingust taganeda. Vastuseks kohtu 25. mai 2020 kirjale selgitas hageja, et ta on
pooltevahelise lepingu tühistanud pettuse tõttu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 94 alusel.
05.oktoobri 2020 istungil kinnitas hageja, et ta ei ole lepingust taganenud, vaid lepingu tühistanud pettuse tõttu (lk 106 – 110). Kuna hageja kinnitas, et ta ei ole lepingust taganenud, vaid selle tühistanud, lahendab kohus hageja nõuet lähtudes sellest, et hageja on soovinud lepingu tühistada.
11.Hageja märkis, et ta on tühistanud tehingu pettuse tõttu. TsÜS § 94 lg 1 sätestab, et pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Sama sätte lg 2 näeb ette, et ebaõigete asjaolude avaldamisega on võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada, samuti selliste asjaolude tõesena avaldamine, mille tõelevastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutuvad ebaõigeks.
12.Hageja loeb pettuseks järgmiseid ajaolusid: - kostja juhatuse liige avaldas hagejale, et ta on jurist ja võib hagejale õigusteenust osutuda. Tegelikult ei ole kostja juhatuse liikmel teadmisi õigusabi osutamiseks; - kostja juhatuse liige ei saanud hagejat kohtumenetluses lepingulise esindajana esindada, sest tal puudub magistrikraad õiguse õppesuunal; - kostja juhatuse liige on varjanud hageja ees, et teda on kriminaalkorras karistatud pettuste eest.
13.Pettuse olemasolu peab tõendama tehingu tühistamisele tugineda sooviv pool. Praegusel juhul on selliseks pooleks hageja. Tehingu tühistamiseks peab hageja tõendama, et kostja avaldas talle tehingu ettevalmistamise faasis teadvalt ebaõigeid asjaolusid või asjaolusid, mille tegelikkusele vastavuse väitis kostja olevat kontrollinud, kuigi ta teadis, et see ei vasta tõele või et asjaolude tegelikkusele vastavus on ebaselge. Kui hageja soovib tehingu tühistamisel tugineda asjaolule, et kostja jättis talle tehingu tegemisel avaldamata olulisi asjaolusid, peab ta tõendama, millised olulised avaldamisele kuuluvad asjaolud, mida talle ei avaldatud, olid teisele poolele tehingu tegemisel teada.
14.Hageja leiab, et kostja juhatuse liige on avaldanud hagejale, et ta on jurist ja võib hagejale õigusteenust osutuda, tegelikult ei ole kostja juhatuse liikmel teadmisi õigusabi osutamiseks. Hageja märgitud väide võiks olla hinnatav ebaõige asjaolu avaldamisena TsÜS § 94 lg 1 tähenduses. Kohus leiab, et asjaolu, kas isik peab ennast juristiks on hinnatav väärtushinnanguna või reklaamilaadse kirjeldusena. Õiguskirjanduses märgitakse, et subjektiivne väärtushinnang ja reklaamilaadsed kirjeldused, mille tõeväärtust ei ole võimalik kirjeldada, ei too endaga kaasa pettust (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, P. Varul jt, Tallinn 2010, lk 306). Ennast juristiks nimetamise eelduseks ei ole õigusalane kõrgharidus. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et tema juhatuse liige on läbinud erinevad õigusalased kursused ja nõustanud kliente kohtuväliselt ja kohtumenetluses. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et tema juhatuse liige on nõustanud hagejat õigusalaselt varasemalt. Kui inimene võtab osa erinevatest õigusalastest koolitustest ja nõustab kliente õigusvaidlustes, omandab ta teadmisi õigusalaseks nõustamiseks. Sellisel juhul võib inimene ennast juristiks nimetada. Õigusalaseid koolitusi läbinud isik, kes on saanud õigusalased teadmised, saab menetluses osaleda nõustajana. Seadus ei sätesta nõudeid nõustaja haridusele, õiguslikule või muule pädevusele või kogemusele. Enne kostjaga lepingu sõlmimist oli hagejal võimalus küsida kostja juhatuse liikmelt täiendavat teavet tema poolt läbitud õigusalaste koolituste ning klientide varasema õigusalase nõustamise ja selle edukuse kohta. Hageja ei ole vastupidist väitnud. Kohus leiab, et kostja juhatuse liige võis ennast juristiks nimetada, mis on hinnatav subjektiivse väärtushinnangu või reklaamilaadse kirjeldusena, mis ei too endaga kaasa pettust. Seega ei saa kostja juhatuse liikme väidet, et ta on jurist ja võib hagejale õigusteenust osutada, pidada pettuseks TsÜS § 94 lg 1 tähenduses.
15.Hageja leiab, et kostja pettus seisnes selles, et kostja juhatuse liige ei saanud hagejat kohtumenetluses lepingulise esindajana esindada, sest tal puudub magistrikraad õiguse
õppesuunal. See on kohtu hinnangul hinnatav ebaõige asjaolu avaldamisena TsÜS § 94 lg 1 tähenduses, sest hageja heidab kostjale ette väite avaldamist, et kostja juhatuse liige saab hagejat kohtumenetluses lepingulise esindajana esindada. Kohus on eelnevalt leidnud, et poolte kokkulepet õigusteenuse osutamise kohta tuleb tõlgendada nii, et pooled ei leppinud kokku, et kostja peab hagejat kohtumenetluses esindama lepingulise esindajana TsMS § 218 lg 2 p 2 tähenduses. Kohus on leidnud, et poolte kokkuleppe järgi võis kostja juhatuse liige istungil osaleda ja järelikult hagejale õigusteenust osutada ka nõustajana TsMS § 228 lg 1 tähenduses. Kohus on eelnevalt leidnud, et seadusest tulenevalt ei olnud kostja juhatuse liikmel takistust osutada hagejale õigusteenust nõustajana. Seega ei saa hageja toodud asjaolu, et kostja juhatuse liige ei saanud hagejat kohtumenetluses lepingulise esindajana esindada, sest tal puudub magistrikraad õiguse õppesuunal, pidada pettuseks TsÜS § 94 lg 1 tähenduses.
16.Hageja leiab, et kostja jättis avaldamata, et kostja juhatuse liige on kriminaalkorras karistatud pettuste eest. See on kohtu hinnangul hinnatav asjaolu teatamata jätmisena TsÜS § 94 lg 2 tähenduses. Arvestades poolte kokkuleppe sisu ja eesmärki ei saa kohtu hinnangul pidada kostja juhatuse liikme eelneva karistatuse avaldamist selliseks asjaolust, mida kostjal oleks tulnud hagejale teatada. Kostja juhatuse liikme varasem karistatus ei takistanud tal hagejale õigusteenust osutamast. Hageja väited, et kostja juhatuse liige on kriminaalkorras karistatud ja 14. juuni 2020 menetlusdokumendis esitatud viited kohtuasjadele kostja juhatuse liikme süüdimõistmise kohta ei ole tõendid. Hageja ei ole tõendanud, et kostja juhatuse liige on saanud varem karistada praeguse vaidluse aluseks olevate asjaoludega sarnaste süütegude toimepanemise eest, mis võinuks tekitada kahtlust, et kostja soovib uuesti sarnase teo toime panna. Lisaks ei ole hageja vaidlustanud kostja väidet, et asjaolu, et tema juhatuse liige on kriminaalkorras karistatud, oli hagejale teada enne lepingu sõlmimist. Seega ei pidanud hageja ise kostja juhatuse liikme karistatust süütegude eest selliseks asjaoluks, mis oleks takistanud õigusteenuse lepingu sõlmimist. Seega ei saa hageja toodud asjaolu, et kostja ei ole avaldanud, et tema juhatuse liige on kriminaalkorras karistatud, pidada pettuseks TsÜS § 94 lg 2 tähenduses.
17.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et ta sõlmis õigusabiteenuse lepingu kostja poolt toimepandud pettuse mõjul. Seetõttu ei saanud hageja tehingut pettuse tõttu tühistada. Lepingu tühistamine hageja poolt on tagajärjetu ja pooltevaheline õigusteenuse osutamise leping on kehtiv. Kuna lepingu tühistamine hageja poolt on tagajärjetu, ei hinda kohus, kas hageja 01. novembri 2017 sõnumit kostjale (lk 49) saab hinnata tehingu tühistamise avaldusena ja kas kostja on hageja sõnumi kätte saanud. Kuna lepingu tühistamine hageja poolt on tagajärjetu, ei saa hageja nõuda kostjalt lepingu alusel üleantud 360 euro tagastamist. Seetõttu tuleb jätta rahuldamata hageja hagi kostja vastu. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
18.Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata. Seetõttu tuleb jätta menetluskulud hageja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Märgitud sätte näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
19.Kohus määrab kindlaks kostja menetluskulud rahaliselt TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 juhindudes.
20.Kostja väidab 01. oktoobri 2020 kirjas, et tema menetluskulud koosnevad esindajale konsultatsiooni ja õigusliku analüüsi eest makstud tasust summas 250 eurot (lk 98 – 99). Kohtu hinnangul võib kostja kulu olla hinnatav esindajale makstud tasuna TsMS § 144 p 1 tähenduses. Kohtutoimiku järgi ei ole kostja kasutanud menetluses lepingulise esindaja abi. Asja materjalidest nähtub, et kõik kostja seisukohad on esitanud tema seaduslik esindaja. Toimikus puuduvad dokumendid, millised võinuks koostada ja allkirjastada kostja lepinguline esindaja. Kostjat esindas
05.oktoobri 2020 istungil seaduslik esindaja. Kui asja materjalidest ei nähtu esindaja toimingud,
puudub alus esindaja kulude hüvitamiseks („Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne“, V. Kõve jt, Tallinn, 2017, lk 702). Seetõttu puudub alus kostja poolt makstud 250 euro hüvitamiseks hagejal poolt. Kohus määrab kostja menetluskulude suuruseks 0 eurot.
21.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.