2-20-8667/9 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

10.Määrus teha teatavaks PankrS § 33 lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus Harju Maakohtule on esitatud J L’i avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul kinnisvara ja vallasvara, sõidukeid ja võlgniku nimele registreeritud väärtpabereid ei ole ning tema sissetulekutest igakuiste jooksvate kulude ja võlakohustuste eest tasumiseks ei piisa. Sissenõutavaks muutunud võimalikke kohustusi on võlgnikul 22 898,45 euro ulatuses, antud summa ei ole lõplik, kuna lisanduvad täiendavad kõrvalnõuded. Võlgnik on pidanud võlausaldajatega läbirääkimisi leidmaks kohtuväliseid lahendusi kohustuste täitmiseks, kuid võlausaldajad ei olnud nõus sõlmima võlgnikuga kokkuleppeid nõude tasumise osas vastavalt võlgniku võimalustele. Võlgnik palub kohtul kuulutada välja tema pankrot ning alustada tema suhtes kohustustest vabastamise menetlus. 9.9.2020. a nimetas kohus J Li ajutiseks halduriks Ott Lepmetsa. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada J Li pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Ott Lepmetsa. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku igakuine sissetulek on töötasu summas 1 000 eurot (neto), teadaolevate kohustuste maht on 30 150,15 eurot. Arvestades TSM § 132 sätestatut, ei ole võlgnik suuteline rahuldama viimased kaks aastat oma kohustusi nõuetekohaselt. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutises menetluses tuvastatu põhjal on maksejõuetuse põhjuseks vale finantsplaneerimine. Võlgnik ei ole suutnud kohustusi täita oma sissetulekute arvelt ning võttis regulaarselt uusi laene. Erinevate täitemenetluste käigus kohtutäiturite poolt kontode arestimine muutis võlgniku jaoks võimatuks võlausaldajatega uute kokkulepete sõlmimise. Võlgniku maksejõuetuse põhjus on ajutises menetluses tuvastatu põhjal seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.

Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Tagasivõitmise võimalus võib esineda pärandvarast loobumise osas, mille täpsemad asjaolud vajavad edasise menetluse käigus väljaselgitamist. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Ajutine pankrotihaldur Ott Lepmets on esitanud tasunõude 10,3 töötunni eest kokku summas 988,80 eurot (lisandub käibemaks). PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 988,80 eurot (lisandub käibemaks). Ajutise halduri tasu kuulub PankrS § 150 alusel väljamõistmisele pankrotivara arvelt. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Käesolevas asjas takistab menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu vastavalt PankrS § 171 lg-le 11 tuleb pankrot välja kuulutada, kuigi esineb PankrS § 29 lg-tes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks. Võlgnikul ei ole vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 397 eurot (lisandub käibemaks) hüvitada riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.