XX hagi YY ja QQ vastu kinkelepingu tühisuse tuvastamiseks ja lepingu alusel saadu tagastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10. jaanuari 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
YY apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
40 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Elise Vasamäe Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Viive Kaur
Asja läbivaatamine
18. september 2020, kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 10. jaanuari 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-13695.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega võtta vastu XX osaline hagist loobumine ning lõpetada menetlus kohtuotsuse tervikresolutsioonis märgitud nõuetes. Muus osas jätta XX hagi YY vastu rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Samuti tühistada hagi tagamine.
4.1.Lõpetada menetlus XX hagis YY ja QQ vastu järgmistes nõuetes: Tuvastada 10. septembril 2014 sõlmitud kinkelepingu kohustustehingu ja käsutustehingu tühisus; Kohustada QQ andma tahteavalduse YY-le ZZZ kinnistu 1⁄2 suuruse mõttelise osa omandiõiguse üleandmise asjaõiguslepingu sõlmimiseks; Kohustada QQ andma tahteavalduse kinnistusraamatus tema kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja YY kaasomanikuna sissekandmiseks; Kohustada YY andma tahteavalduse XX-le ZZZ kinnistu 1⁄2 suuruse mõttelise osa omandiõiguse üleandmise asjaõiguslepingu sõlmimiseks; Kohustada YY andma tahteavalduse kinnistusraamatus tema kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja XX kaasomanikuna sissekandmiseks; Kohustada QQ andma tahteavalduse XX-le ZZZ kinnistu 1⁄2 suuruse mõttelise osa omandiõiguse üleandmise asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja
kinnistusraamatus tema kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja XX kaasomanikuna sissekandmiseks.
4.2.Jätta XX hagi YY vastu lepingu alusel saadu tagastamiseks rahuldamata.
4.3.Jätta kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud poolte endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
4.4.Tühistada Harju Maakohtu 16. septembri 2015. a määrusega seatud hagi tagamine. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuselt tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 15. septembril 2015 Harju Maakohtule hagi YY (kostja I) ja QQ (kostja II) vastu kinkelepingu tühisuse tuvastamiseks ja lepingu alusel saadu tagastamiseks. Kostja II suri 14. jaanuaril 2018, tema üldõigusjärglasena astus menetlusse kostja I. Kostja II on hageja õde ning kostja I on hageja õepoeg. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 6. augustil 2014 kinkelepingu (kinkeleping I). Hageja kinkis kostjale I ZZZ kinnistu (registriosa nr XXXXXXXX) 1⁄2 suuruse kaasomandiosa. Kostja I kohustus kinkelepingu p 2.4 kohaselt paigutama hageja hooldusasutusse ja tasuma sellega seotud kulud, kui hageja seda soovib ja see osutub vajalikuks. Kostjad sõlmisid
10.septembril 2014 kinkelepingu (kinkeleping II). Kostja I kinkis ZZZ kinnistu 1⁄2 suuruse kaasomandiosa edasi kostjale II. Hageja ei leppinud kostjaga I kokku, et kostja I kingiks kaasomandiosa kostjale II. Hageja soovis kinkelepingust I taganeda, sest kostja I on olnud jämedalt tänamatu. Hageja saatis 15. oktoobril 2014 kostjale I kirjaliku kinkelepingust taganemise avalduse. Kostja I sai avalduse kätte 2. novembril 2014. Kostja I on olnud jämedalt tänamatu, sest ta kinkis kaasomandiosa edasi juba viis nädalat pärast selle saamist, kinkelepingu II eesmärk oli tagada, et kostjalt I ei saaks kaasomandiosa enam tagasi nõuda, samuti ei võtnud kostja II üle kostja I kohustust hageja eest hoolitseda. Kostja I teavitas 22. septembril 2014 hagejat tähitud kirjaga kinkelepingu II sõlmimisest, samuti ei ole kostjad kandnud neile kuuluva ZZZ kinnistu mõttelise osaga seotud kulusid ega tasunud makse. ZZZ kinnistu on hageja kauaaegne elukoht ja ainus kinnisvara. Hageja on vanaduspensionär, kellel ei ole muud sissetulekut peale pensioni. Kostja I on olnud jämedalt tänamatu ka seetõttu, et ta hakkas pärast kinkelepingu I sõlmimist hagejat ja hageja vennatütart jämedalt ebatsensuursete väljenditega solvama. Kostja I süüdistas hagejat petmises, vargustes, tuppa urineerimises, hageja ema surma põhjustamises ja sõimas hagejat joodikuks. Kostja I viskas hageja vennatütre kinnistul asuvast hoonest välja, sulges hoone tabalukuga, süüdistas teda petmises, kelmustes, vargustes, leidis, et vennatütar on prostituut ega kuulu perekonda ning keelas vennatütrel külastada perekonna hauaplatsi. Kinkeleping I ei ole tühine, kuid hageja on kinkelepingust I taganenud. Kinkeleping II on tühine seetõttu, et tegemist on näiliku või heade kommete vastase tehinguga. Kinkeleping II on 2 (8)
näilik tehing, sest kostjad soovisid ühiselt jätta eelkõige hagejale muljet, et ZZZ kinnistu 1⁄2 kaasomandiosa on kostjale II üle läinud. Kinkeleping II on heade kommetega vastuolus, sest kostjad soovisid sellega välistada hageja võimaluse nõuda kinkelepingust I taganemisel kostjalt I kaasomandiosa tagasi. Kui kinkeleping II on tühine, on kostjal I õigus nõuda lepingu alusel saadu tagasi. ZZZ kinnistu väärtus 6. augusti 2014 seisuga oli 80 000 eurot, pool sellest on 40 000 eurot. Kuna kostja I pidi hagejale 40 000 eurot hüvitama 2. novembril 2014, on hagejal õigus nõuda sellele järgnevast päevast alates ka viivist. Kostja vastuväited
2.Kostja I vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja ei ole ise soovinud kohtusse pöörduda, hagi esitamise taga on hageja vennatütar. Hageja kinnitas kostjatele, et tema soov oli, et kostjale I kingitud kaasomandiosa saaks endale kostja II, sest see oli hageja ja kostja II ema soov, selle üle arutati ka notari juures kinkelepingu I koostamisel. Kostja I ei olnud kaasomandiosa edasi kinkides jämedalt tänamatu. Kostjad ei soovinud hagejat kahjustada ega panna teda olukorda, kus ta ei suuda hooldusasutuse kulusid kanda. Kostja II ei võtnud üle kostja I kohustusi, mis seostuvad hooldusasutusega, kuid kaasomandiosa edasikinkimine ei lõpetanud kostja I kohustusi hageja suhtes. Hageja ei ole kinkelepingu I pst 2.4 tulenevate kohustuste täitmist nõudnud. Kostja I ei ole vennatütart sõimanud ega ähvardanud, tema asju kinnistul asuvast hoonest välja visanud ega hoidnud kõrvale hageja abistamisest majapidamise või ZZZ kinnistuga seostuvates töödes pärast kinkelepingu I sõlmimist. Kostja I on hagejale alkoholi tarvitamist ja koristamata jätmist ette heitnud, kuid hageja on nende etteheidetega nõustunud. Maakohtu otsus
3.Harju Maakohus rahuldas 10. jaanuari 2019. a (otsuses ekslikult märgitud 10. detsember 2018. a) otsusega hagi, kohustas kostjat I andma hagejale välja ZZZ kinnistu 1⁄2 mõtteline osa ja andma tahteavaldus omanikukande muutmiseks selliselt, et ZZZ kinnistu 1⁄2 mõttelise osa omanikuna kantakse kinnistusraamatusse hageja. Maakohus jättis hageja alternatiivsed nõuded rahuldamata ning Harju Maakohtu 16. septembri 2015. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Menetluskulud jättis maakohus kostja I kanda. Hageja on soovinud kinkelepingust taganeda. Kinkelepingust taganemise formaalsed eeldused on täidetud, sest hageja saatis kostjale I kinkelepingust taganemise avalduse ning kostja I sai selle kätte. Hageja on kinkelepingust taganemise materiaalse eeldusena tuginenud jämedale tänamatusele võlaõigusseaduse (VÕS) § 267 p 1 mõttes. Asjaolu, et kostja I kinkis kaasomandiosa edasi, ei ole käsitatav jämeda tänamatusena. Kostja I oli aga jämedalt tänamatu, kui saatis kinkelepingu II sõlmimise kohta hagejale tähitud kirja, vaidles kinnistul asuvate ehitiste valdamise ja kasutamise üle, tegi hagejale korduvalt etteheiteid ning nimetas hagejat joodikuks. Tunnistaja ütluste ja kostja I vande all antud selgitustega on tõendatud, et kostja I nimetas hagejat joodikuks, viis kinnistult ära hageja vennatütrele kuuluvaid asju ning väitis, et viimane ei ole pereliige ja tema põlvnemise kohta peaks tegema DNA-analüüsi. Kinkelepingust taganemine tõi kaasa kinkelepingu lõppemise. Hageja on kinkelepingust kehtivalt taganenud ja tal on VÕS § 268 lg 1 kohaselt õigus nõuda kostja I kingitud eset tagasi alusetu rikastumise sätete alusel. Hageja esitas kostja II vastu nõude, tuginedes VÕS §-le 1036, mis sätestab, et kui saaja annab saadu tasuta üle kolmandale isikule ja saajalt ei ole võimalik hüvitist saada, peab kolmas isik saadu vastavalt VÕS 52. ptk-s sätestatule välja andma. Kuna kostja II surma järel astus tema üldõigusjärglasena menetlusse 3 (8)
kostja I, saab nõuda alusetult saadu tagasi kostjalt I VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 alusel. Hageja on lepingust kehtivalt taganenud ning kostjal I on võimalik saadu hagejale tagastada. Apellatsioonkaebus
4.Kostja I esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati, ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja I jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole kinkelepingust I taganemine kehtiv, kuna puudub taganemise materiaalne eeldus, s.o jäme tänamatus hageja suhtes. Maakohus on ebaõigesti lugenud jämedaks tänamatuseks kostja I käitumist hagejale tähitud kirja saatmise ja etteheidete tegemise näol ning hageja ja tema vennatütre solvamist nii 20. augustil 2014 toimunud sõneluse raames, kus osalesid nii hageja, kostjad kui ka hageja vennatütar ja väidetavalt ka teistkordselt, täpselt tuvastamata kuupäeval, mille kohta on ütlusi andnud BB. Maakohus jättis tähelepanuta, et kostja I poolne jäme tänamatus oli suures osas hagejate poolt põhistamata ja tõendamata. Maakohus oleks pidanud välja selgitama, missugused aset leidnud sündmused viisid kinkelepingust taganemiseni ja asetada need aegruumilisse konteksti, et tuvastada taganemise formaalsete ja materiaalsete eelduste esinemine. Maakohus hindas otsuse tegemisel asjaolusid ja tõendeid valikuliselt, arvestades peamiselt hageja väidete ja tõenditega, jättes kostja I vastuväidetega arvestamata. Samuti tegi maakohus mitmeid põhjendamata järeldusi. Selleks, et pidada kingisaaja käitumist jämedaks tänamatuseks VÕS § 268 lg 1 ja § 267 p 1 tähenduses ei saa lähtuda vaid kinkija hinnangust kingisaaja käitumisele, vaid tuleb arvestada ka sellega, kas kingisaaja teod oleksid eriliselt hukkamõistetavad ka keskmise inimese hinnangul. Jämeda tänamatuse korral on tegemist ühiskonna moraalinormide rikkumise juhuga, millele õigus on andnud oma tähenduse ning hinnangu. Kostja I ei nõustu maakohtu järeldusega, et 22. septembril 2014 tähitud kirja saatmist, selle sisu ja saatmise viisi arvestades saab pidada jämedaks tänamatuseks. Kirja teel suhtlemine kaasomanikuga ei ole tegevus, mille puhul saaks üldse rääkida mistahes moraalinormide vastu eksimisest. Maakohus on ebaõigesti järeldanud, et jämedaks tänamatuseks saab pidada kostja I vaidlemist ZZZ kinnistul asuvate ehitiste valdamise ja kasutamise üle. Samuti on kohus ebaõigesti järeldanud, nagu oleks kostjate poolt kõrvalhoone kasutamisega rikutud pooltevahelisi kokkuleppeid. Hageja ja kostja II sõlmisid 4. augustil 2014 kokkuleppe ZZZ kinnistu kasutamiseks ning lisaks sõlmisid hageja ja kostja I 10. juulil 2014 vara kasutamise lepingu. Nimetatud kokkuleppeid ei täitnud hageja vennatütar, kes oli ühtlasi teadlik, et tal on kinnistul ehitamiseks vajalik teise kaasomaniku nõusolek, mis tal aga puudus. Sellele vaatamata jätkas hageja vennatütar ehitustegevusega, mis tekitas hageja vennatütre ja kostja II vahel erimeelsusi. Kostja I ei ole teinud hagejale etteheiteid viisil, mis oleksid käsitatavad jämeda tänamatusena. Ka hageja vennatütar viitab 27. juuli 2015. a kirjas kostjale I hageja alkoholitarbimise probleemile. Kirja toon on läbivalt abivalmis ja lahendusi otsiv. Objektiivselt hukkamõistetavaks saaks pidada seda, kui kostja I ja tema ema oleksid hageja alkoholismiprobleemi suhtes vaikinud või seda sõnades ja tegudes heaks kiitnud ning sellega hageja alkoholismiprobleemi süvenemisele veelgi kaasa aidanud. Probleemile osutamist ei saa pidada hukkamõistetavaks või käsitleda solvamisena või jämeda tänamatusena. Olukord, kus hageja joobeseisundis ei korista enda järelt või urineerib tuppa, ning selle eest tehakse talle märkus, on täiesti tavapärane käitumine inimeste omavahelises suhtluses. Lisaks olid suulised etteheited tehtud enne kinkelepingu I sõlmimist. Hageja alkoholiprobleem on olnud väga pikaajaline, kus etteheiteid sellele on teinud ka hageja ema WW. Alkoholiprobleemist tingituna toimus elamus ka tragöödia, mis lõppes WW surmaga. 4 (8)
Kostja I suhtlusest hageja ja hageja vennatütrega ei nähtu asjaolusid, mis oleksid tugevas vastuolus ühiskonnas kehtivate moraali- ja eetikanormidega ning lühikesel ajavahemikul toimunud sündmused ja mõnevõrra pingelisem ja närvilisem suhtlus ei kujuta endast veel jämedat tänamatust VÕS § 267 p 1 ja § 268 lg 1 mõttes. Hageja poolt taotletud tunnistajad BB ja TT mäletavad vestlusest ainult kostja I öeldut, kuid ei ole avaldanud seda, milline oli hageja vennatütre või hageja käitumine ning sõnakasutus. Kuigi kostja I ütluste ja küsimuste väljenduslaadi, mida talle ette heidetakse, ei saa pidada viisakaks, ei ilmne sellest äärmist ebaviisakust, mida võiks hinnata jämeda tänamatusena. Olulises osas on etteheidetavad väljendid kõlanud hageja vennatütre suhtes, kes peab ennast hageja lähedaseks isikuks VÕS § 267 p 1 tähenduses. Hageja ei ole tõendanud, et tema vennatütre suhtes kostja I poolt konflikti situatsioonis väljendatu oleks subjektiivselt ka hageja suhtes häiriv ja käsitatav jämeda tänamatusena, mis saaks kaasa tuua kinkelepingust taganemise. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja palub jätta kostja I apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja I kanda. Menetluse edasine käik
6.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 28. juuni 2019. a otsusega kostja I apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus heitis maakohtule ette menetlusõiguse normide rikkumist, jättes eelmenetluse ülesanded täitmata ning otsuse olulises ulatuses põhjendamata. Maakohus jättis tähelepanuta hageja nõude tuvastada kinkelepingu II tühisus. Kui kinkeleping II on kehtiv ja kostja II sai kaasomandiosa omanikuks, ei ole hagejale kaasomandiosa tagastamine materiaalõiguslikult võimalik. Kinkelepingu II kehtivuse korral on kostja I saanud kaasomandiosa pärimise teel, mis välistab kinkelepingu I tagasitäitmise.
7.Riigikohus tühistas 4. detsembri 2019. a otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Vajalik on anda pooltele võimalus oma nõudeid rohkem selgitada. Riigikohtu hinnangul, kui kinkelepingust I taganemise eeldused on täidetud, võib kõne alla tulla hageja nõue kostja I kui saaja vastu eelkõige VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 alusel, teisalt aga ka kostja I kui kolmanda isiku vastu VÕS § 1036 mõttes. VÕS § 1036 kohaldub tingimusel, et saajalt ei ole võimalik hüvitist saada, tuleb enne viidatud sätte kohaldamist kontrollida, kas üleandja saab saaja vastu nõude maksma panna eelkõige VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 alusel. Ringkonnakohtu seisukoht
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Osaliselt tuleb maakohtu otsus tühistada resolutsioonis märgitud ulatuses haginõuetest loobumise vastuvõtmise tõttu TsMS § 645 lg 1 alusel. Ülejäänud tühistatud osas saab ringkonnakohus teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Maakohtu otsus on jõustunud hageja 18. aprilli 2018. a protokolli parandamise taotluse rahuldamata jätmise osas (TsMS § 53 lg 3 koosmõjus § 660 lg-ga 1). Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
9.Hageja loobus 27. juunil 2019 esitatud menetlusdokumendis kostjate vastu osaliselt esitatud nõuetest. Hageja osaline hagist loobumumine tuleb vastu võtta, maakohtu otsus resolutsioonis märgitud ulatuses tühistada ja nendes nõuetes menetlus lõpetada TsMS § 645 lg 1 järgi. Kolleegiumi 5 (8)
hinnangul puuduvad TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud alused hagist loobumise vastuvõtmata jätmiseks.
10.Kostja II suri 14. jaanuaril 2018 ning kostja I on tema üldõigusjärglane, kes jätkas menetlust (vt maakohtu 6. novembri 2018. a määrus; kd III, tl 44-45 ja 7. detsembri 2018. a kohtuistungi protokoll; kd III, tl 74).
10.1.Menetluses olevad nõuded kostja I vastu on järgmised (vt hageja 2. märtsi 2020. a menetlusdokument; kd III, tl 172-173): ZZZ kinnistu 1⁄2 suuruse mõttelise osa väljaandmiseks, omandiõiguse üleandmise asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus tehtud omanikukande kustutamiseks ja hageja kaasomanikuna sissekandmise tahteavalduse andmise kohustamiseks, alternatiivselt hüvitise 40 000 euro ja sellelt arvutatud seadusjärgse viivise väljamõistmiseks.
10.2.Asja läbivaatamisel tuleb TsMS § 693 lg 2 järgi õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel arvestada Riigikohtu 4. detsembri 2019. a otsusega (kd III, tl 158-161). Kostja I vastu saab hagejal olla nõue eelkõige VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 alusel, samuti ka kostja I vastu kui kolmanda isiku vastu VÕS § 1036 mõttes. Kuna VÕS § 1036 kohaldub tingimusel, et saajalt ei ole võimalik hüvitist saada, siis tuleb enne viidatud sätte kohaldamist kontrollida, kas üleandja saab saaja vastu nõude maksma panna eelkõige VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 alusel. Seega ei saa ringkonnakohus lähtuda hageja nõude järjestusest, sest kohus kohaldab õigust ise ega ole seotud poolte esitatud õiguslike väidetega (TsMS § 436 lg 7). Samuti märgib ringkonnakohus, et maakohus on ebaõigesti võtnud seisukoha kõigi hageja alternatiivsete nõuete osas, mh rahalise hüvitise saamiseks (vt maakohtu otsuse resolutsiooni pd 4–6). TsMS § 442 lg 8 neljanda lause järgi ei pea kohus alternatiivse nõude rahuldamisel teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. See tähendab, et ühe alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea kohus teise alternatiivse nõude osas võtma seisukohta, eriti veel olukorras, kus hageja on alternatiivsed nõuded järjestanud.
10.3.Esmalt tuleb ringkonnakohtul hinnata apellatsioonkaebuse väidet, et kinkelepingust I taganemise materiaalsed eeldused ei ole täidetud, seejärel tuleb tuvastada, kas kostjalt I kui saajalt on võimalik hüvitist saada VÕS § 1036 alusel ning kui saajalt ei ole võimalik hüvitist saada, tuleb kontrollida, kas üleandja saab kostja I kui saaja üldõigusjärglase vastu nõude maksma panna VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 alusel.
10.4.Pooled vaidlevad jätkuvalt selle üle, kas kinkelepingust taganemise materiaalsed eeldused on täidetud, et hagejal saaks VÕS § 268 lg 1 kohaselt olla õigus nõuda kostjalt I kingitud kaasomandiosa alusetu rikastumise sätete alusel tagasi. Maakohtu otsuse kohaselt ei vaielnud pooled järgmiste asjaolude üle: Hageja ja kostja I sõlmisid 6. augustil 2014. a ZZZ kinnistu 1⁄2 mõttelise osa kinkelepingu ja kostja I sai selle kinnistu mõttelise osa omanikuks; Kostja I ja kostja II sõlmisid 10. septembril 2014. a ZZZ kinnistu 1⁄2 mõttelise osa kinkelepingu ja kostja II sai selle kinnistu mõttelise osa omanikuks; Hageja saatis kostjale I 15. oktoobri 2014 koostatud kinkelepingust taganemise avalduse, mille kostja I sai kätte 2. novembril 2014.
10.5.Maakohus on jämeda tänamatuse subjektiks lugenud lisaks hagejale ka OO. Kuigi maakohus ei ole sõnaselgelt väljendanud seisukohta, et OO on VÕS § 267 p 1 tähenduses hõlmatud lähedasena, siis kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti kinkelepingust taganemisel hinnanud hageja väidetavaid ründeid OO vastu, sest lähedaseks võivad VÕS § 267 p 1 tähenduses olla isikud nii perekondlikke sidemeid või muid suhteid arvestades. Asjas ei ole vaidlust, et OO on hageja vennatütar.
10.6.Ringkonnakohus selgitab apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatust. Apellatsioonkaebuse on esitanud kostja I. Hageja täpsustas nõudeid 2. märtsil 2020 ja kostja I esitas 27. märtsil 2020 seisukoha. Kostja I seisukoht sisaldab asjaolusid, millele ei ole tuginetud 6 (8)
apellatsioonkaebuses. Tulenevalt TsMS § 634 lg-st 1 ei ole pärast apellatsioonitähtaja lõppu lubatud kaebust muuta ega täiendada. Ringkonnakohus jätab kostja I menetlusdokumendis esitatud asjaolud, mida ei ole kajastatud apellatsioonkaebuses, tähelepanuta. Pooled ei vaidle enam selle üle, et jämedaks tänamatuseks ei saa lugeda kinnistu edasi kinkimist kostjale II. Seega on pooltel vaidlus jätkuvalt selle üle, kas kostja I on olnud jämedalt tänamatu, sest ta hakkas pärast kinkelepingu I sõlmimist hagejat ja hageja vennatütart verbaalselt ründama.
10.7.Maakohus hindas dokumentaalseid tõendeid, tunnistaja ütlusi ja kostja I vande all antud seletust ja leidis, et tähitud kirja saatmine, kinnistul asuvate ehitiste valdamise ja kasutamise üle vaidlemine, hagejale etteheidete tegemine, joodikuks nimetamine, vennatütrele kuuluvate asjade ära viimine ja tema solvamine annavad aluse kinkelepingust taganemiseks. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus asjaolude tuvastamisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, kuid nõustuda ei saa maakohtu poolt nendele asjaoludele antud õigusliku hinnanguga. Maakohus on õigesti „jämeda tänamatuse“ sisustamisel viidanud, et see on hinnanguline kategooria, mis peab avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes. Sellise käitumise hindamisel tuleb lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut (vt maakohtu otsuse p 7). Samas ei ole maakohus viidatud seisukohti kohaldanud praeguses vaidluses. Ennekõike ei ole maakohus kostja I käitumise hindamisel arvestanud konkreetse juhtumi asjaoludega. Maakohus jättis kostja I sellekohased väited ja tõendid hindamata, mis viis asja ebaõige lahendamiseni.
10.8.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et 22. septembri 2014. a tähitud kirja saatmine hagejale ja selle sisu on vastuolus üldiste moraalinormidega (kd I, tl 40-41). Kirja sisust tulenevalt on see saadetud vastuseks 19. augustil 2014 tehtud pretensioonidele ning kostja I selgituse kohaselt soovis ta seisukoha kirjalikult fikseerida arusaamatuste ärahoidmiseks. Kostja I on tõendanud, et kostjatel tekkis OO-ga erimeelsused seoses kinnistu kasutamisega, millest ta kirja teel hagejat teavitas. Juhtumi asjaolude hindamisel omab tähtsust, et hageja kinkis 11. septembril 2014 ZZZ kinnistu 1⁄2 mõttelise osa OO-le (kd I, tl 123-132). Kinkelepingust taganemise ajal olid ZZZ kinnistu kaasomanikud OO ja kostja II (kd I, tl 29). Kostja I on tõendanud, et OO ei täitnud hageja ja kostjate vahel sõlmitud vara kasutamise lepingut ja kinnistu kasutamise kokkulepet, mis olid talle kinke saamisel teada (vt kinnistu mõttelise osa kinkelepingu p 2.2.3; kd II, tl 38-39). Hageja ei vaidlusta, et OO soovis alustada kinnistul ehitustegevust – abihoone rekonstrueerimine – ja vajas selleks kostja II kui uue kaasomaniku nõusolekut (kd I, tl 178-179; hageja 12. jaanuari 2016. a menetlusdokumendi pd 4-6; kd I, tl 202 pöördel-203). Hageja volituse alusel esitas OO kohalikule omavalitsusele ehitamise alustamise teatise ja alustas ehitustegevust (kd I, tl 211-215). See tekitas OO ja kostja II vahel erimeelsusi. Maakohtu poolt on meelevaldne tuvastatud asjaoludest järeldada, et OO võis pidada kostja I käitumist „kinnistult väljaviskamiseks“. Kostja I vande all antud seletusega on tõendatud, et OO käitumine tekitas konflikti, sest kostjad palusid, et ta ei siseneks elamu teisel korrusel olevasse ruumi, mille kostja II oli saanud pulmakingiks (vt kostja I vande all antud seletus; kd II, tl 190).
10.9.Kostja I ei vaidlusta asjaolu, et hagejal on olnud probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Ka OO on tunnistanud seda hageja probleemi. Hageja suhtes sõna „joodik“ kasutamine võib olla etteheidetav ja taunimisväärne, kuid seda ei saa lugeda jämedalt tänamatuks. Sama on asjaoludega, kui kostjad tegid hagejale märkuse tuppa urineerimise või koristamata jätmise kohta. Kirjas märgitud intsident ja suulised etteheited hageja käitumisele tehti enne kinkelepingu I sõlmimist (kostja I vande all antud seletus; kd II, tl 187). Arvestades aset leidnud sündmusi, ei ole kirja toon ähvardav, vaid teavitab hagejat kostjate probleemist ja on lahendusi otsiv. 7 (8)
10.10.Maakohus on tuvastanud tunnistajate ütluste põhjal, mida kostja I on OO-le ja hagejale kinnistul viibides öelnud. Kolleegiumi hinnangul ei saa nendest asjaoludest järeldada, et tegemist oli jämeda ühiskonna moraalinormide rikkumisega. Tulenevalt hageja alkoholiprobleemist ja kinnistu mõtteliste osade kinkimisest tekkis mõnevõrra pingelisem ja närvilisem suhtlus, kuid see ei ole käsitatav jämeda tänamatusena. Tunnistajate TT ja BB ütlustega ning kostja I vande all antud seletusega on tõendatud, et väljaütlemiste ajal olid emotsioonid kõrged ja üksteisele öeldi ebameeldivaid asju (kd II, tl 175-176, 178-179, 188). Tunnistajate ütlustest ei tulene, et kostja I oleks kasutanud OO suhtes ebatsensuurseid väljendeid. Kohtupraktikas on sarnastel asjaoludel – ebaviisakas väljenduslaad, negatiivsed sõnad ja hääle tõstmine – leitud, et igasugust kingisaaja käitumist, mis ei ole kinkijale meelepärane, sh ebaviisakate väljendite kasutamist kinkija suhtes, ei saa käsitleda jämeda tänamatusena (vt Tartu Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-14197, p 8). Praeguses asjas on leidnud tuvastamist, et üheks tüli põhjuseks oli OO tegutsemine hageja esindajana ja hiljem kinnistu kaasomanikuna. Eeltoodust tulenevalt nõustub kolleegium kostja I seisukohaga, et jämedaks tänamatuseks ei saa pidada harilikust mõnevõrra pingelisemat, emotsionaalsemat või närvilisemat suhtlemisstiili. Asjaolusid arvestades ei saa kostja I käitumist kinkija ja OO suhtes lugeda jämedaks tänamatuseks.
11.Kuna kinkelepingust taganemise materiaalsed eeldused on täitmata, siis puudub vajadus hinnata hageja nõuet kostja I vastu saadu väljaandmiseks või alternatiivselt saadu hariliku väärtuse hüvitamiseks.
12.Kolleegium märgib, et maakohtu otsus ei ole jõustunud menetluskulude jaotuse osas TsMS § 456 lg 4 kolmanda lause järgi, sest menetluskulude jaotus sõltub sellest, kelle kasuks otsus tehakse. Apellatsioonkaebuses on kostja I vaidlustanud maakohtu otsuse tervikuna ning on taotlenud uue otsuse tegemist, millega jätta menetluskulud hageja kanda. Kuna ringkonnakohus teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, tuleb TsMS § 173 lg 3 järgi muuta menetluskulude jaotust. Hagimenetluse menetluskulud jagatakse üldjuhul TsMS § 162 lg 1 järgi, mille kohaselt kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 4 alusel peaksid kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud jääma hageja kanda. Kolleegiumi hinnangul, arvestades vaidluse asjaolusid, pooltevahelisi sugulussidemeid ja suhteid, tuleb praeguses vaidluses kohaldada TsMS § 162 lg-s 4 sätestatud erandit ja jätta kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud poolte endi kanda. Hageja on vanemaealine isik, kes sattus tema poolt kingitud kinnistu kaasomanikevahelisse vaidlusse ning tundis ennast kostja I käitumisest häirituna. Asjas on tuvastatud, et kostja I käitumist saab pidada etteheidetavaks ja taunimisväärseks, kuid mitte jämedalt tänamatuks. Seda arvestades on kostja I kulude hagejalt väljamõistmine hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane ning kostja I menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.
13.TsMS § 442 lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Maakohtu 16. septembri 2015. a määrusega on hagi tagatud (kd I, tl 55-57 pöördel). Ringkonnakohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, sest hagi jääb rahuldamata (TsMS § 368 lg 4).
14.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt) 8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.