12. august 2025, Tallinna kohtumaja Lubja 4 Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-112426
Tsiviilasi
Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi R. R.i vastu võla nõudes
Menetlustoiming
menetluse lõpetamine kindlaksmääramine
Menetlusosalised esindajad
ja
ja
menetluskulude
suuruse
nende Hageja: osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Solaris keskuse bürooplokk, III korrus Estonia pst 9, 10143 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas (e-post: [email protected]) Kostja: R. R. (isikukood XXX, aadress XXX, e-post: XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Võtta vastu osaühingu EUROPARK ESTONIA avaldus hagist loobumiseks ja lõpetada tsiviilasja nr 2-25-112426 menetlus.
2.Jätta menetluskulud kostja R. R.i kanda.
3.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista kostjalt R. R.ilt välja hageja osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskuluna riigilõiv 32,50 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 150 eurot, kokku 202,50 eurot.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal R. R.il tasuda hagejale osaühing EUROPARK ESTONIA alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses.
5.Tagastada riigilõiv 17,50 eurot EFTA Legal OÜ arveldusarvele nr XXX (XXX) viitenumbriga 5899106 selgitusega „Tsiviilasi nr 2-25-112426, riigilõivu osaline tagastamine“. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Menetluse käik
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 29.04.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 50 euro saamiseks. Kohus tegi 30.04.2025 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 12.05.2025 aadressil XXX. Võlgnik esitas 12.05.2025 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 22.05.2025 maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks. Hageja esitas 12.06.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse, mille kohus 13.06.2025 menetlusse võttis.
2.Hageja esitas 01.07.2025 avalduse hagist loobumiseks, palus lõpetada tsiviilasja edasine menetlus, tagastada riigilõiv 17,50 eurot hageja esindaja arveldusarvele, mõista kostjalt hageja kasuks välja ülejäänud riigilõiv 32,50 eurot, jätta tekkinud menetluskulud 290 eurot (270+20) täielikult kostja kanda ning märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Taotluse põhjenduste kohaselt 29.06.2025 on kostja tasunud hageja esindajale 100 eurot, mis vastab käesoleva tsiviilasja põhinõudele (30 eurot leppetrahvi võlgnevus) ja sissenõudekuludele (20 eurot), ülejäänud 50 eurot on arvestatud osaliselt riigilõivu katteks (summas 50 eurot, jääk 50 eurot). Määruse põhjendused
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi.
3.TsMS § 4 lg 2 järgi hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Sama paragrahvi lõike 3 teise lause kohaselt hageja võib esitatud nõudest loobuda ja kostjal on õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). TsMS § 206 lg 1 on hagejal lisaks menetlusosalise õigustele õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. Kohus leiab, et tsiviilasjas ei ole asjaolusid, mis TsMS § 429 lg 4 järgi võiksid anda alust jätta hagist loobumine vastu võtmata. Hagiavaldusest loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Seega tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada.
4.TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
5.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. 2
6.Hageja on hagist loobunud põhjusel, et kostja on nõude pärast hagi esitamist tasunud. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hagejale tekkinud menetluskulud on põhjustatud kostja tegevusetusest ning on täidetud TsMS § 168 lg 5 eeldus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt.
7.Kohus selgitab, et kui hageja pöördus kohtusse põhjendatult, eelkõige juhul, kui kostja rahuldas hageja sissenõutavaks muutunud nõude pärast hagi esitamist, peab menetluskulud kandma kostja. Seega kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus, siis saab lugeda, et kostja on hageja nõude rahuldanud. Käeolevas olukorras on kostja tasunud hagejale põhi- ja kõrvalnõuded, millest tulenevalt võib asuda seisukohale, et hageja sooritus kohtusse pöördumisel vastas eesmärgile, mida ta soovis hagiga saavutada. Kostjal oli võimalus juba maksekäsu kiirmenetluses nõue õigeks võtta ja võlgnetav summa just hageja märgitud kontole tasuda. Kostja on põhjustanud oma tegevusega hagejale hagivalduse koostamise kulu.
8.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (menetlusosalise lepingulise esindaja kulud). Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9 viimane lause). TsMS § 138 lg 2 ja 484 2 kohaselt on riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu põhjendatud kohtukulu.
9.Hageja lepingulise esindaja õigusabikulud on 120 eurot/h. Viimase paari aasta kohtupraktikas on leitud, et juristist lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot on põhjendatud (TlnRnKm 15.01.2024, 2-22-6347, p 11; TlnRnKm 22.12.2023, 2-23-6280, p 16.3). Kuigi nimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Arvestades esindaja kvalifikatsiooni ning õigusteenuse osutamise hindasid, saab maakohtu hinnangul pidada käesolevas asjas hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot põhjendatuks ja vajalikuks.
10.Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust 2 tundi ja 15 minutit summas 270 eurot. Kohus võttes arvesse, et hageja on esitanud hagiavalduse pärast maksekäsu kiirmenetlust, milleks nõude aluseks olevad asjaolud ja tõendid olid juba välja selgitatud ja kogutud ning asja keerukust ja mahtu leiab, et põhjendatud ja vajalik aeg hagiavalduse koostamiseks, lisade komplekteerimiseks ja kohtule esitamiseks on 1 tund ning hagist loobumise taotluse koostamiseks 15 minutit, kokku 1 tund 15 minutit summas 150 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ülejäänud riigilõivu 32,50 eurot (100-50 tasutud-17,50 riigilt tagasi), maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 150 eurot, kokku 202,50 eurot.
11.TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hagist loobumise korral ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu (TsMS § 150 lg 3). Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 65 eurot ja hagiavalduse esitamisel 12.06.2025 täiendavalt 35 eurot, kokku 100 eurot. Kohus tagastab pool täiendavalt tasutud riigilõivust summas 17,50 eurot (35/2).
12.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tiia Bergson kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.