2-20-6695/10 - Pankrotiõigus - Hagi nõude tunnustamiseks - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hageja nõue ja selle põhjendused Hageja palub tunnustada enda nõuet Pessaraag OÜ (pankrotis; edaspidi ka võlgnik) pankrotimenetluses summas 450 309,88 eurot esimese järgu nõudena. Harju Maakohtu 13.11.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-10988 kuulutati välja võlgniku pankrot. 22.11.2019 nõudeavaldusega teatas Swedbank AS oma nõuetest võlgniku vastu. 08.04.2020 toimus võlgniku nõuete kaitsmise koosolek, kus hageja nõuet summas 450 309,88 eurot ei tunnustatud – nõudele esitas vastuväite võlausaldaja kostja. Kostja oma vastuväidet hageja nõudele sisuliselt ei põhjendanud. Hageja ja võlgniku vahel sõlmitud seitsmest lepingust tulenev hageja nõue võlgniku vastu on kokku 450 309,88 eurot. Võlgnikule kuuluvatele varadele on seatud 1 järjekoha kommertspant summas 3 000 000,00 krooni ja 2 järjekoha kommertspant summas 300 000,00 eurot Swedbank AS kasuks. Seega on Swedbank AS-i nõue pandiga tagatud. Kostja vastuväited Kostja nõuet ei tunnista, kuna nõue on tõendamata ja hageja nõude kujunemine ei ole arusaadav. Esitatud väljavõtted on hageja loodud ning ei tõenda reaalsete summade ülekandmist. Hagile ei ole lisatud laenulepinguid. Hagi lõpus on märgitud, et lisatud on 6 lisa. Samas tekstis on üles loetletud kokku 10 lisa. Hageja tõenditest ei ole võimalik aru saada palju neid siis kokku on ning mida hageja soovib nendega tõendada. Kostja palub peatada menetluse. Kostja esitas nõudeavalduse Pessaraag OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses, nõudele vaidlesid vastu nõuete kaitsmise koosolekul 11.05.2020 pankrotihaldur ning võlausaldaja KPMG Tax AS. Kostja nõude tunnustamise otsustab seega kostja hagi alusel kohus. Kostja esitas nõude tunnustamise hagi kohtule 10.06.2020, mille kohta on käimas tsiviilasi nr 2-20-8482. Menetlusökonoomilisel kaalutlusel on menetluse peatamine põhjendatud. Kui kostja nõue jääb menetluses tunnustamata, on kõik tema poolt esitatud vastuväited teiste võlausaldajate nõuetele (sealhulgas Swedbank AS) õigusliku tähenduseta. Olukorras, kus kostja on esitanud vastuväite üksi (nagu käesoleval juhul), tuleks nõude tunnustamise hagi jätta läbi vaatamata, kuna nõue on vaidlustamata ja seega tunnustatud. Kostja poolt üksinda vaidlustatud nõuete tunnustamise hagisid on kohtu menetluses veel. Menetlusosaliste kulude ja kohtu töökoormuse seisukohalt on mõistlik püüda vältida paralleelseid menetlusi (kohtunik Ants Mailend seisukoht tsiviilasjas nr 2-20-6694). Seega leiab kostja, et esineb alus käesoleva tsiviilasja menetluse peatamiseks kuni kostja nõude tunnustamise kohtumenetluses lõpplahendi jõustumiseni. Kostja palub korduvalt menetlus peatada. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 alusel võib asja lahendada kirjalikus menetluses, kuivõrd menetlusosalised on nõus kirjaliku menetlusega. Kostja on esitanud 09.07.2020 korduva taotluse menetluse peatamiseks, kuni kostja nõude tunnustamise kohtumenetluses lõpplahendi jõustumiseni. Kostja esitas menetluse peatamise taotluse ka 03.06.2020 samadel põhjendustel. Kohus jättis taotluse rahuldamata 25.06.2020 kohtumäärusega ja andis kostjale täiendava tähtaja hagile vastamiseks. Kohus oli seisukohal, et

menetluse peatamine ei ole põhjendatud ega vajalik ning venitaks põhjendamatult OÜ Pessaraag (pankrotis) pankrotimenetluse lõpule viimist ning võlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus on jätkuvalt samal seisukohal ja kohus ei ole seotud teise kohtuniku vastupidise seisukohaga. Menetluse peatamisega kaasneb kahekordne ajakulu nõuete tunnustamiste lõpliku lahendamiseni, kui kostja nõuet tunnustatakse. Vähemalt antud asja puhul ei õigusta menetluse peatamist ka menetluskulude võimalik kokkuhoid, kuna seni on ainsaks menetluskuluks hagilt tasutud riigilõiv. Kohus jätab korduva taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata. Kostja väide lisade nimekirjas märgitud ja hagis viidatud lisade arvu erinevuse kohta ei takista asja lahendamist. Hageja ei viidanud iga laenulepingu järel lepingule, kuid ka see ei takista asja lahendamist. Tuleb nentida, et jälgitavust lihtsustaks täpsem viitamine ja hagile lisatud failide nummerdamine selliselt, et oleks arusaadav, milline fail on millise numbriga lisa. Samas on laenulepingu numbrid hagi tekstis märgitud ning hagile lisatud failide nimed sisaldavad enamjaolt samuti laenulepingute numbreid, kohus on suuteline seostama väidet ja tõendit (küll aga tuleb märkida, et hageja on esitanud ka muid lepinguid, mis ei seondu hagi aluseks olevate asjaoludega). Laenulepingud on esitatud samal päeval kui hagi (s.o 07.05.2020) ja need on kostja seaduslikule esindajale J. Ž. kätte toimetatud 14.05.2020 e-toimiku kaudu, seega jääb arusaamatuks kostja väide, et hagiavaldusele ei ole esitatud laenulepinguid. Kostja vastuväited on, et hageja nõude kujunemine ei ole arusaadav, väljavõte on koostatud hageja poolt ning nõue on tõendamata. Kohtu hinnangul on nõude kujunemine arusaadav hageja poolt esitatud väljavõtte alusel, mis kajastab võlgnikule lepingute alusel kantud summasid, igakuiselt tagastamisele kuuluvaid summasid, võlgniku poolt tagastatud summasid ja võla jääki. Väljavõttes kajastatud teavet ei ole põhjust pidada ebausaldusväärseks põhjusel, et väljavõtte on koostanud hageja ise. Võib pidada loogiliseks, et hagejal on süsteem pidamaks arvestust väljaantud ja tagastatud summade kohta. Pealegi ei ole kostja esitanud ühtegi sisulist vastuväidet, mis võiks seada väljavõttes kajastatud info kahtluse alla – kostja ei ole väitnud, et võlgnik ei ole väljavõttes märgitud summasid saanud või on summasid võlgniku poolt rohkem tagasimakstud (kostja ei ole esitanud ühtegi sisulist vastuväidet ka ühelegi teisele hagis esitatud väitele). Kohus arvestab hageja poolt esitatud väljavõttega lepingutega seotud operatsioonide kohta. Harju Maakohtu 13.11.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-10988 kuulutati välja võlgniku pankrot. 22.11.2019 nõudeavaldusega teatas Swedbank AS oma nõuetest võlgniku vastu. 08.04.2020 toimus võlgniku nõuete kaitsmise koosolek (hagi lisa „OÜ Pessaraag (pankrotis) nõuete kaitsmise koosoleku protokoll 08.04.2020“), kus hageja nõuet summas 450 309,88 eurot ei tunnustatud – nõudele esitas vastuväite võlausaldaja kostja. Kostja ei ole neid väiteid vaidlustanud. Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 järgi kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Hagi on esitatud 07.05.2020, seega tähtaegselt. Hagiavalduses on hageja nõude alusena välja toonud järgmised hageja ja võlgniku vahel sõlmitud lepingud:

7.Garantiileping nr. 18-029739-JL (hagi lisad „18-029739-JL“, „18-029739-JL_lisa_1_Q-Haus Baltic“, „18-029739-JL_lisa 3_Q-HausBaltic“, „18-029739-JL_lisa nr 4 Q-haus Baltic“). Võlgnevus 13.11.2019 seisuga on kokku 676,14 eurot (Kredexi tagatistasu 613,31 eurot ja viivised 62,83 eurot). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Punktides 2-7 nimetatud lepingute olemasolu on tõendatud viidatud lisadega; nõude suurus ja koosseis on jälgitav väljavõttest lepingutega seotud operatsioonide kohta (hagi lisa „väljavõtted1“), viivist on arvestatud kuni 13.09.2019 ehk võlgniku pankroti väljakuulutamiseni. Kohtule ei ole esitatud selliseid väiteid, millest võiks järeldada, et lepingud ei kehti või et hageja poolt esitatud nõude suurused on valed. Kohus peab punktides 2-7 nimetatud nõudeid põhjendatuks. Punktis 1 nimetatud korduvkasutatava laenulimiidi lepingut nr. 16-079528-RK ei ole hagile lisatud ning hageja ei esitanud seda lepingut (või täpsustanud nimetatud nõudega seonduvat) ka kohtu poolt selleks antud tähtaja jooksul. Seetõttu ei pea kohus punktis 1 nimetatud nõuet põhjendatuks. Hageja nõue on põhjendatud summas 448 835,95 eurot.

Hageja palub nõuet tunnustada esimese järgu nõudena ehk pandiga tagatud nõudega (PankrS § 153 lg 1 p 1), kuivõrd võlgnikule kuuluvatele varadele on hageja kasuks seatud I järjekoha kommertspant summas 3 000 000,00 krooni (s.o 191 734,95 eurot; hagi lisa „Q-Haus pant 3944“) ja II järjekoha kommertspant summas 300 000,00 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja nõude tagatuse osas. Kuivõrd kohus peab hageja nõuet põhjendatuks 448 835,95 euro ulatuses ja kommertspantide summa ületab nõude suuruse, siis on nõue tervikuna pandiga tagatud. Eelneva põhjal rahuldab kohus hagi osaliselt ning tunnustab hageja nõuet Pessaraag OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 448 835,95 eurot esimese järgu nõudena. Hagi jääb rahuldamata 1 473,93 eurot tunnustamise osas. Otsuses nimetamata tõendid ei mõjuta asja lahendust. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata väga väikses osas (0,33% ulatuses), siis on õiglane jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 näevad ette menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis. Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv 300 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hagihind on 3 500 eurot ja hageja on tasunud kooskõlas riigilõivuseadusega riigilõivu 300 eurot. Nimetatud menetluskulu on põhjendatud. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on selle taotluse esitanud. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja põhjendatud menetluskuludena kindlaks 300 eurot, mis mõista välja kostjalt hageja kasuks. Samuti tuleb kostjal tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik