02. oktoober 2020.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-1x9
Tsiviilasi / hagi ese
A Ni (N) hagi H K Ni (N), L N V Ni (N) vastu ühisvara tuvastamise ning ühis- ja pärandvara jagamise nõudes
Hagihind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
A N (isikukood xxx, aadress xx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Ivo Mahhov
Kostjad
H K N (xxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja advokaat Anu Toomemägi L N V N (xxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja advokaat Anu Toomemägi
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 26.08.2020.a
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata A Ni (N, isikukood x) hagiavaldus H K Ni (N, sünniaeg x, Soome Vabariigi isikukood x) ja L N V Ni (N, sünniaeg x, Soome Vabariigi isikukood x) vastu nõudes tuvastada korteriomandi x, registriosa nr x, sõiduauto Honda CRV, reg nr xX, VIN kood X, pangaarve nr x Soome Nordea pangas summas 15 635 (viisteist tuhat kuussada kolmkümmend viis) eurot ja pangaarve nr x Soome Porvoon Osuuspankki’s summas 7753 (seitse tuhat seitsesada viiskümmend kolm) eurot, kuuluvus abikaasade L C G Ni (N) ja A Ni (N) ühisvarasse.
2.Rahuldada osaliselt A Ni (N, isikukood x) hagiavaldus H K Ni (N, sünniaeg x, Soome Vabariigi isikukood x-x) ja L N V Ni (N, sünniaeg ччч, Soome Vabariigi isikukood x-x) vastu pärandvara jagamise nõudes.
3.Jätta A Nile (N, isikukood x) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr x kantud korteriomand asukohaga Harju maakond, Tallinn, X linnaosa, ч, katastritunnusega x .
4.Kohustada H K Ni (N, sünniaeg x, Soome Vabariigi isikukood x-x) ja L N V Ni (N, sünniaeg x, Soome Vabariigi isikukood x-x) andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr x teise jao omanikukannete, mille kohaselt on ühisomanikud A N (isikukood x), H K N (Soome Vabariik isikukood x-x), L N V N (Soome Vabariik isikukood x-x) 1/2 kaasomandist ning 1 (7)
kaasomanik A N (isikukood x) 1/2 kaasomandist, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse A N (isikukood x).
5.Jätta A Nile (N, isikukood x) sõiduauto Honda CRV (registreerimisnumber xX, VIN-kood X).
6.Jätta H K Ni (N, sünniaeg x, Soome Vabariigi isikukood x-x) ja L N V Ni (N, sünniaeg x, Soome Vabariigi isikukood x-x) ühisomandisse pool (1⁄2) mõttelist osa Soome Vabariigis Porvoo vas asuvast kinnistust „X“, nr 638-452-5-32.
7.Jätta H K Ni (N, sünniaeg x, Soome Vabariigi isikukood x-x) ja L N V Ni (N, sünniaeg x, Soome Vabariigi isikukood x-x) ühisomandisse pangaarve nr x Soome Nordea pangas.
8.Jätta H K Ni (N, sünniaeg x, Soome Vabariigi isikukood x-x) ja L N V Ni (N, sünniaeg x, Soome Vabariigi isikukood x-x) ühisomandisse pangaarve nr x Soome Porvoon Osuuspankki’s.
9.Jätta H K Ni (N, sünniaeg x, Soome Vabariigi isikukood x-x) ja L N V Ni (N, sünniaeg x, Soome Vabariigi isikukood x-x) ühisomandisse mootorpaat Yamaha Yamarin.
10.Jätta H K Ni (N, sünniaeg x, Soome Vabariigi isikukood x-x) ja L N V Ni (N, sünniaeg x, Soome Vabariigi isikukood x-x) ühisomandisse väikepüss Gausher 885468, püstol Mauser 205313 ja haavlipüss AYA 584644.
11.Jätta A Ni (N, isikukood x) kanda matusekulud 1136,67 (üks tuhat ükssada kolmkümmend kuus koma kuuskümmend seitse) eurot.
12.Välja mõista A Nilt (N, isikukood x) K Ni (N, sünniaeg x, Soome Vabariigi isikukood x-x) ja L N V Ni (N, sünniaeg x, Soome Vabariigi isikukood x-x) kasuks solidaarselt 14 760,87 eurot (neliteist tuhat seitsesada kuuskümmend koma kaheksakümmend seitse) eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.Jätta menetluskulud H K Ni (N, sünniaeg x, Soome Vabariigi isikukood x-x) ja L N V Ni (N, sünniaeg x, Soome Vabariigi isikukood x-x) kanda.
14.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.A N (hageja) esitas 10.07.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse H K Ni ja L N V Ni (kostjad) vastu ühisvara tuvastamise ja ühis- ja pärandvara jagamise nõudes (tl-d 1-3). Kostjad esitasid 03.08.2018 arvamuse hagi menetlusse võtmie kohta (tl-d 19-22). Hageja esitas 07.08.2018 arvamuse (tl-d 24-26). Kohus jättis hagi 11.09.2018 käiguta (tl 35). Hageja esitas 12.09.2018 menetlusdokumendi hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks (tl-d 41-44). Kohus võttis hagi 19.09.2018 menetlusse (tl 47). Kostjad vastasid hagile 17.10.2018 (tl-d 51-52). Eelistung toimus 2 (7)
08.11.2019 (tl-d 73-77). Kostjad esitasid 04.03.2020 vastuhagi (tl-d 62-63). Hageja esitas 16.03.2020 arvamuse vastuhagi kohta (tl-d 71-72). Kohus keeldus 19.03.2020 vastuhagi menetlusse võtmisest ning edastas vastuhagi kohtu kantseleile uue asjana registreerimiseks (tl 78). Kohtuistung toimus 26.08.2020 (tl-d 94-96).
2.Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiselt. Hageja ja L C G N (pärandaja) abiellusid 04.08.2003. Hageja ja pärandaja varasuhteks oli varaühisus. Hageja ja pärandaja elukoht oli alates 2001.a Tallinnas. Pärandaja on kostjate isa. Pärandaja suri 06.11.2009. Hageja ja kostjad on võrdsetes osades pärandaja pärijateks. Pooled vaidlevad pärandvara jagamise üle. Pooled ei vaidle selle üle, et pärandvara jagamisele kohaldub Eesti õigus. Pärandvara hulka, mille jagamist hageja taotleb, kuuluvad järgmised esemed: korteriomand (asukoht x, väärtus 100 000 eurot, korteriomand kuulus tervikuna abikaasade ühisvara hulka), sõiduauto Honda CRV (väärtus 6000 eurot, sõiduauto kuulus abikaasade ühisvara hulka), 1⁄2 mõttelist osa Soomes asuvast kinnisasjast (asukoht x, väärtus 18 000 eurot, pärandaja lahusvara); pangaarve Soome Nordea pangas (arvel 15 635 eurot, kuulus abikaasade ühisvara hulka), pangaarve Soome Porvoon Osuuspankki’s (arvel 7753 eurot, kuulus abikaasade ühisvara hulka), mootorpaat Yamaha Yamarin 410 (asukoht Soome Vabariigis, väärtus 2500 eurot, kuulus pärandaja lahusvara hulka); väikepüss Gausher 885468 (asukoht Soome Vabariigis, väärtus ei ole teada, kuulus pärandaja lahusvara hulka); püstol Mauser 205313 (asukoht Soome Vabariigis, väärtus ei ole teada, kuulus pärandaja lahusvara hulka); haavlipüss AYA 584644 (asukoht Soome Vabariigis, väärtus 168,07 eurot, kuulus pärandaja lahusvara hulka). Hageja on kandnud pärandaja matusekulud 1136,67 eurot. Arvestades seda, et osad pärandvara hulka kuuluvatest esemetest kuulusid hageja ja pärandvara hulka, on pärandvara hulka kuuluvate esemete väärtust arvestades igal pärijal õigus saada pärandvarast, millest on maha arvatud hageja osa abikaasade ühisvarast, 28 075,13 eurot. Hageja taotleb, et kohus tuvastaks korteriomandi, sõiduauto ja Soomes avatatud pangaarvetel asuva raha kuulumise hageja ja pärandaja ühisvara hulka. Hageja taotleb, et kohus jätaks korteriomandi ja sõiduauto hagejale ning matusekulud hageja kanda. Hageja taotleb, et kohus jätaks Soomes avatud pangaarved, kinnisasja mõttelise osa, mootorpaadi, väikepüssi, püstoli ja haavlipüssi kostjate ühisomandisse. Hageja palub endalt kostjate kasuks solidaarselt välja mõista hüvitise 12 094,19 eurot (tl-d 41-43). Pärandaja eluajal pärandaja poolt hageja pangakontole kantud raha on hageja lahusvara ega kuulu pärandvara hulka. Pärandaja kinkis raha hagejale. Pärandaja invaliidistus 2001.a ning hageja hoolitses pärandaja eest kuni pärandaja surmani 2009. aastal. Pärandaja otsustas seetõttu kinkida Soomes pärandina saadud raha hagejale. Hageja on tasunud matusekulud enda lahusvara arvel. Alternatiivselt on hagejal nõue tulenevalt pärandaja hooldamisest. Hageja on kandnud pärimismenetlusega seonduvad kulud (tl-d 24-25).
3.Kostjad vaidlevad hagile vastu. Kostjad ei vaidle vastu hageja väidetele, mille kohaselt oli pärandaja elukoht alates 2001.a Tallinnas, hageja oli pärandaja abikaasa alates 04.08.2003, hageja ja pärija elasid abiellumise ajal Eestis, abikaasade varasuhteks oli varaühisus, kostjad on pärandaja lapsed, pooled on võrdsetes osades pärandaja pärijad. Hageja osa kuulub vähendamisele pärandaja lahusvara arvelt. Kostjad on nõus hageja väidetega selle kohta, millised esemed kuuluvad pärandvara hulka ning mis on nende väärtus, välja arvatud Soome Vabariigis asuva kinnisasja mõtteline osa, mille väärtuseks on kostjad hinnanud 10 000 eurot. Kostjad leiavad, et hageja ei ole tõendanud matusekulud kandmist enda lahusvara arvel. Lisaks hageja avaldatud esemetele kuulusid pärandi avanemisel hageja ja pärandaja ühisvara hulka hageja Swedbank AS-is avatud pangakontodel asuv raha. Pärandvara jagamisel tuleb arvestada hageja pangakontodel asuvat raha. Hageja kulutas ära pärandaja poolt pärandina saadud rahasumma, mis oli pärandaja lahusvaraks (tl-d 19-21). Kostjad leiavad, et Soome Vabariigis asuva kinnisasja mõttelise osa väärtus on tõendamata. Kostjad ei nõustu hageja väitega, mille kohaselt tuleb hageja pangakontol nr x Swedbank AS-is asuv 19 553,41 krooni hageja lahusvara. Hageja väljamõeldis on see, et 47 097,63 euro kandmine hageja pangakontodele nr xxx ja x Swedbank AS-is on kinge. Kontodel olev pangakontojääk on tuvastatud pärandi avanemise seisuga ja see kuulub pärandvara koosseisu seni, kuni hageja ei suuda tõendada vastupidist. Kostjatele jääb arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel taotleb hageja mootorpaadi, väikepüssi, püstoli ja haavlipüssi kostjate ühisomandisse jätmist (tl 51). 3 (7)
II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: A N ja L C G N abiellusid 04.08.2003; A Ni ja L C G Ni varasuhteks oli varaühisus; A Ni ja L C G Ni elukoht oli alates 2001.a kuni L C G Ni surmani Eesti Vabariigis; L C G N suri 06.11.2009; A Ni, H K Ni ja L N V Ni on L C G Ni pärijad võrdsetes osades; Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr x kantud korteriomand asukohaga x kuulus A Ni ja L C G Ni ühisvara hulka; Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr x kantud korteriomandi väärtus on 100 000 eurot; sõiduauto Honda CRV registreerimisnumbiga xX, VIN-koodiga X kuulus A Ni ja L C G Ni ühisvara hulka; sõiduauto Honda CRV väärtus on 6000 eurot; Soome Nordea pangas asuval arvel olev 15 635 eurot kuulus abikaasade ühisvara hulka; Soome Porvoon Osuuspankki pangas asuval arvel olev 7753 eurot kuulus abikaasade ühisvara hulka); mootorpaat Yamaha Yamarin 410 asukohaga Soome Vabariik, kuulus L C G Ni lahusvara hulka; mootorpaadi väärtus on 2500 eurot; väikepüss Gausher 885468 asukohaga Soome Vabariik, kuulus L C G Ni lahusvara hulka; väikepüssi väärtus on 0 eurot; püstol Mauser 205313 asukohaga Soome Vabariik, kuulus L C G Ni lahusvara hulka; püstoli väärtus on 0 eurot; haavlipüss AYA 584644 asukohaga Soome Vabariik, kuulus L C G Ni lahusvara hulka; väikepüssi väärtus on 168,07 eurot; pool (1⁄2) mõttelist osa Soome Vabariigis Porvoo vas asuvast kinnistust „X“, nr 638-452-5-32 kuulus L C G Ni lahusvara hulka (tl-d 19-21, tl-d 73-75). Kohus loeb asjaolud tõendamist mittevajavateks, sest pooled (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
ei
vaidle
nende
üle
Pooled vaidlevad Soome Vabariigis asuva kinnisasja mõttelise osa väärtuse üle ning selle üle, kas matusekulud on kantud hageja lahusvara arvel või pärandaja pärandvara arvel. TsMS § 439 sätestab, et kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kohus saab valida üksnes sellise pärandvara jagamise viisi, mida hageja on hagis või kostja vastuhagis nõudnud (vt ka Riigikohtu 09.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p 19). Pooled on vaielnud selle üle, kas hageja pangakontodel pärandi avanemise hetkel asunud raha kuulub pärandvara hulka. Hageja ei ole esitanud kohtule nõuet hageja pangakontodel asunud raha pärandvarana jagamiseks või selle tuvastamiseks, et pärandi avanemisel pangakontodel asunud raha ei kuulu pärandvara hulka. Kohtu menetluses ei ole kostjate vastuhagi või hagi, milles taotletakse hageja nimel olevatel pangakontodel pärandi avanemisel asunud raha jagamist pärandvarana. Kohus ei saa seetõttu teha otsust hageja pangakontodel pärandi avanemisel asunud raha jagamise kohta. Kohus jätab seetõttu tähelepanuta ja hindamata poolte väited selle kohta, kas hageja pangakontodel pärandi avanemise ajal asunud raha kuulub osaliselt või tervikuna pärandvara hulka või hageja lahusvara hulka.
5.Kui abikaasa on surnud enne 01.07.2010, tuleb perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 2 kohaselt kohaldada enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseadust. Sellisel juhul pärast abielu lõppemist ühe abikaasa surma tõttu ei saa abikaasade ühisvara enam jagada. Abielu kestel soetatud vara, mille kohta ei ole sõlmitud abieluvaralepingut või mis ei ole saadud kinke või pärimise teel, tuleb lugeda abikaasade ühisvaraks, eeldades selle vara osas abikaasade osade võrdsust. Seega muutub abikaasade 4 (7)
ühisomand abikaasa surma järel üleelanud abikaasa ja pärijate kaasomandiks (vt ka Riigikohtu 05.11.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-08, p 15). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Pärimisseaduse (PärS) § 152 lg 1 sätestab, et pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija, kui käesoleva seaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. PärS § 152 lg 1 võimaldab kaaspärijal nõuda, et määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. Kohus jagab hageja ja L C G Ni pärijate vahel kaasomandi (AÕS § 77 lg 2) ning hageja ja kostjate vahel L C G Ni pärandvara (PärS §-d 184, 152 jj). PärS § 152 lg 1 järgi on pärandvara jagamise eelduseks pärandvara koosseisu kuuluvate asjade, õiguste ja kohustuste väljaselgitamine. L C G N suri 06.11.2009. Seega tuleb kohaldada enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseadust. L C G Ni surma ajast tulenevalt on muutunud otsuse põhjendava osa punktis 4 loetletud hageja ja L C G Ni ühisvara hulka kuulunud asjad hageja ja L C G Ni pärijate kaasomandiks. Pooled ei ole tuginenud sellele, et kõrvale tuleb kalduda abikaasade osade võrdsusest. Seetõttu on hageja ja L C G Ni ühisvara hulka kuulunud asjad hageja kaasomandis 1⁄2 suuruses mõttelises osas ja hageja ning kostjate kui L C G Ni kaaspärijate kaasomandis 1⁄2 suuruses mõttelises osas. L C G Ni lahusvara hulka kuuluvad asjad kuuluvad tema pärandvara hulka.
6.TsMS § 368 lg 1 sätestab, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja esitas tuvastushagi, milles taotles korteriomandi, sõiduauto, Soomes pangas avatud arvetel asuvate summade kuulumine hageja ja L C G Ni ühisvara hulka. Kohus on seisukohal, et kaasomandi lõpetamisele ja pärandvara jagamisele suunatud hagi alusena peab kohus tuvastama asjade kuulumise kaasomandisse ja pärandvara hulka. Seetõttu puudub eraldi tuvastushuvi asjade ühisvara hulka kuulumise vastu. Lisaks eeltoodule ei ole hagiga võimalik saavutada taotletud eesmärki, sest L C G Ni surmaga muutus seni abikaasade ühisomand kaasomandiks. Eeltoodut arvestades jätab kohus hagiavalduse tuvastusnõudes TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
7.Kostjad ei vaielnud vastu hageja taotletud kaasomandi ja pärandvara jagamise viisile, kuid ei olnud nõus Soomes asuva kinnisasja mõttelise osa väärtusega ning sellega, et matusekulusid ei loetud kaetuks pärandvara arvel. Hageja on seisukohal, et Soomes asuva kinnisasja mõttelise osa väärtus on 18 000 eurot (tl 41, p 6.3). Kostjad on sellele vastu vaielnud ning leidnud, et kinnisasja mõttelise osa väärtus ei ole tõendatud. Kostjate arvates on kinnisasja mõttelise osa väärtuseks 10 000 eurot (tl 20, p 1.3, tl 51). Kuivõrd kostjad on kinnisasja mõttelise osa väärtusele vastu vaielnud, on hagejal Soomes asuva kinnisasja mõttelise osa väärtuse tõendamiskoormis. Hageja on esitanud tõendina pärandvaraloendi, milles on märgitud pärandvara hulka kuuluvate esemete väärtused (tl-d 8-16). Pärandvaraloendis on märgitud Soomes asuva kinnisasja mõttelise osa väärtuseks 10 000 eurot (tl 13). Pooled ei ole esitanud täiendavaid tõendeid Soomes asuva kinnisasja väärtuse kohta. Kohus on seisukohal, et hageja väide kinnisasja mõttelise osa väärtuse 18 000 eurot kohta ei ole tõendatud. Kohtu hinnangul on pärandvaraloendiga tõendatud kinnisasja mõttelise osa väärtus 10 000 eurot.
8.Kostjad ei ole vaidlustanud matusekulude tekkimist ja matusekulude suurust 1136,67 eurot. Kostjad on leidnud, et hageja ei ole tõendanud matusekulude kandmist oma lahusvara arvel. Kohtu hinnangul ei ole kostjad põhistanud ja tõendanud oma väidet ega näidanud, millise pärandvara osa arvel on matusekulud kantud. Seetõttu ei ole hagejal tekkinud koormust tõendada, et matusekulud 5 (7)
kanti tema lahusvara arvel. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjate vastuväide tõendatud ega anna alust pärandvara teistsuguseks jagamiseks.
9.Kohus on eelneva põhjal seisukohal, et kokku on jagatava vara väärtus 142 056,07 eurot, mis koosneb Eestis asuva korteriomandi väärtusest 100 000 eurot, sõiduauto väärtusest 6000 eurot, Soome pankades asuvatel arvetel olevast rahast 15 635 eurot ja 7753 eurot, mootorpaadi väärtusest 2500 eurot, väikepüssi väärtusest 168,07 eurot ja Soomes asuva kinnisasja mõttelise osa väärtusest 10 000 eurot. Hageja kaasomandiosa väärtus on 64 694 eurot (100 000:2+6000:2+15 635:2+7753:2=64 694). Pärandvara hulka kuuluvate asjade väärtus on 77 362,07 eurot (100 000:2+6000:2+15 635:2+7753:2+2500+168,07+10 000=77 362,07). Iga kaaspärija osa pärandvarast on eeltoodut arvestades 25 787,36 eurot (77 362,07:3=25 787,36). Matusekuludest 1136,67 eurot on iga kaaspärija osa 378,89 eurot (1136,67:3=378,89). Sellest tulenevalt on iga kaaspärija õigustatud pärandvarast saama 25 408,47 eurot (25 787,36-378,89=25 408,47). Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja on õigustatud kaasomandi lõpetamisel ja pärandvara jagamisel saama asju väärtuses 90 102,47 eurot (64 694+25 408,47=90 102,47). Kostjad on õigustatud saama kokku asju väärtuses 50 816,94 eurot (25 408,47x2=50 816,94).
10.Hageja on taotlenud kaasomandi lõpetamisel ja pärandvara jagamisel, et tema ainuomandisse jäetakse Eestis asuv korteriomand väärtusega 100 000 eurot ja sõiduauto väärtusega 6000 eurot. Hageja taotleb, et tema kanda jäetakse matusekulud 1136,67 eurot. Kohus leiab, et hageja taotletud vara väärtuse kindlakstegemisel tuleb asjade väärtusest maha arvestada kostjatele langev osa matusekuludest 757,78 eurot (378,89x2=757,78). Eeltoodust tulenevalt on vara väärtus, mille endale jätmist hageja kaasomandi lõpetamisel ja pärandvara jagamisel taotleb, 105 242,22 eurot (100 000+6000-757,78=105 242,22). Hageja on taotlenud kaasomandi lõpetamisel ja pärandvara jagamisel, et kostjate ühisomandisse jäetakse Soome pankades avatud arvetel asuvad rahasummad 15 635 eurot ja 7753 eurot, Soomes asuv mootorpaat väärtusega 2500 eurot, Soomes asuv kinnisasja mõtteline osa väärtusega 10 000 eurot, ilma väärtuseta väikepüss ja püstol ning haavlipüss väärtusega 168,07 eurot. Eeltoodust tulenevalt on vara väärtus, mille kostjate ühisomandisse jätmist hageja kaasomandi lõpetamisel ja pärandvara jagamisel taotleb, 36 056,07 eurot (15 635+7753+2500+10 000+168,07=36 056,07). Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et hageja taotletud viisil kaasomandi lõpetamisel ja pärandvara jagamisel saavad kostjad 14 760,87 euro võrra vähem vara, kui neil oleks õigus saada (50 816,9436 056,07=14 760,87). Seega peaks hagejate taotletud viisil kaasomandi lõpetamisel ja pärandvara jagamisel panema hagejale kohustuse maksta kostjatele välja nende osa rahas, milleks on 14 760,87 eurot.
11.Hageja on hagi esemes taotlenud, et talle pandaks kohustus maksta kostjatele välja nende osa rahas 12 094,19 eurot. Hageja on menetluse kestel olnud nõus kaasomandi lõpetamise ja pärandvara jagamisega selliselt, et ta maksab kostjatele kokku 17 000 eurot (tl 75). Kohtu hinnangul nähtub sellest, et hageja on kaasomandi lõpetamisel ja pärandvara jagamisel valmis omandama korteriomandi ja sõiduauto selliselt, et hageja maksab kostjatele kuni 17 000 eurot. Kohtu hinnangul on seetõttu lubatud kaasomandi lõpetamine ja pärandvara jagamine ka siis, kui kohus määrab kostjatele makstava hüvitise suuremana hageja poolt hagi esemes taotletud hüvitise suurusest, kui hüvitis ei ületa 17 000 eurot.
12.PärS § 154 lg 1 sätestab, et kui pärandvara jagatakse vaid ühe või mõne kaaspärija nõudel, jätkavad teised kaaspärijad pärandvarast nendele jääva osa ühist valdamist, kasutamist ja käsutamist.
6 (7)
Kostjad on avaldanud, et neile jääb arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel taotleb hageja mootorpaadi, väikepüssi, püstoli ja haavlipüssi kostjate ühisomandisse jätmist (tl 51). PärS § 154 lg 1 annab kaaspärijale õiguse taotleda pärandvara jagamist selliselt, et pärandvara ühisus tema ja teiste kaaspärijate vahel lõpetatakse ning teiste kaaspärijate vahel jääb pärandvara ühisus kestma. Hageja on käesoleval juhul taotlenud kaasomandi lõpetamist ja pärandvara jagamist kaaspärijates kostjate suhtes. Kostjad ei ole esitanud vastuhagi, mille alusel kohus saaks kõrvale kalduda hageja taotletud kaasomandi lõpetamise ja pärandvara jagamise viisist. Kohtul puudub seetõttu alus kaasomandi lõpetamisel ja pärandvara jagamisel jätta asju kostjate kaasomandisse või ainuomandisse.
13.Kohus on ülaltoodut arvestades seisukohal, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus lõpetab kaasomandi ja jagab pärandvara selliselt, et hageja ainuomandisse jäävad Eestis asuv korteriomand ja sõiduauto ning hageja kanda jäävad matusekulud. Kohus lõpetab kaasomandi ja jagab pärandvara selliselt, et kostjate ühisomandisse jäävad Soome pankades avatud pangakontodel olevad rahasummad, mootorpaat, Soomes asuv kinnisasja mõtteline osa, väikepüss, püstol ja haavlipüss. Kohus paneb hagejale kohustuse maksta kostjatele välja nende osa rahas 14 760,87 eurot.
14.TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. Kohus määras kaasomandi lõpetamise ja pärandvara jagamise hageja taotletud viisil, kuid mõistis hagejalt kostjate kasuks välja 2666,68 euro (14 760,8712 094,19=2666,68) võrra suurema hüvitise kui hageja taotles. Kohus võtab menetluskulude jaotuse määramisel arvesse, et hageja tegi kostjatele kompromissiettepaneku, mille kohaselt maksab hageja kostjatele hüvitist 17 000 eurot. Kostjad avaldasid, et ei võta seda summat vastu (tl 75). Hageja pakkus kostjatele kompromissina hagis märgitud hüvitise summast suuremat hüvitist ning kostjad ei nõustunud sellise kompromissina. Kuivõrd kohtu määratud hüvitise summa on suurem hagi esemes märgitud hüvitisest, kuid väiksem hageja poolt kompromissina pakutud hüvitisest, on kohus hagi rahuldanud sellesarnases ulatuses, mida menetluses pakkus hageja. Seetõttu jätab kohus menetluskulud kostjate kanda. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et TsMS § 163 lg 2 kohaldamisel ei tule eraldi menetluskulude jaotust määrata kindlaks TsMS § 168 lg 2 alusel hageja tuvastusnõude osas, mille kohus jättis läbi vaatamata. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.