Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

2.5 peale punktis 2.4 märgitud kohustuse täitmist tasutakse pärandvara hulka kuuluv kohustus E. Õ. ees kokku 71 721,83 eurot, millest 71 120,52 eurot tuleneb E. Õ. ja T. Õ. vahel 1. november 2022 sõlmitud laenulepingust, 331,24 eurot on E. Õ. poolt pärandvara nimekirja koostamise eest tasutud kohtutäituri tasu hüvitamiseks ja 270,07 eurot on T. Õ. matusekulude hüvitamiseks; 2.6 pärast punktis 2.5 märgitud kohustuse täitmist tasutakse pärandvara hulka kuuluv kohustus E. Õ. ees ulatuses, milles E. Õ. on alates 26. augustist 2024 kuni vara enampakkumisel müümise päevani tegelikult tasunud Bigbank AS-i ja T. Õ. vahel 21. detsembril 2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr CLEEC-22025670 tulenevaid laenumakseid 2.7 punktis 2.2 märgitud kinnisvara võõrandamisest saadud rahalistest vahenditest tuleb peale punktides 2.3 – 2.6 nimetatud kohustuste täitmist kanda allesjääv raha 1/2 osas E. Õ.le ja 1/2 osas V.-E. Õ.le.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178). Asjaolud ja kohtu seisukoht

AS-i Swedbank arvelduskonto nr EExxx, saldo 800,18 eurot;

-

AS-i Swedbank hoiukonto nr EExxx, saldo 207,07 eurot;

-

5690/27800 suurune kaasomandi osa kinnisasjast aadressil xxx (registriosa nr XXX);

-

Bigbank AS-i ees tarbijakrediidilepingust nr CL-EEC-22025670 tulenev kohustus summas 88 794,69 eurot. Laenulepingu jääk ajas muutub, kuivõrd hageja eestkostja E. Õ. on saavutanud krediidiandjaga laenumaksete tasumise kokkuleppe kuni pärandvara jagamiseni;

-

E. Õ. nõue 1. novembril 2022 pärandajaga sõlmitud laenulepingust tulenevalt summas 71 120,52 eurot;

-

E. Õ. nõue pärandvara nimekirja koostamise eest tasutud kohtutäituri tasu hüvitamiseks summas 331,24 eurot;

-

E. Õ. nõue pärandaja matmiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks summas 270,07 eurot. Matusekulude kogusumma oli 1272 eurot, millest 1001,93 eurot on tasutud pärandaja pangakontodel olnud rahalistest vahenditest;

-

E. Õ. nõue tarbijakrediidilepingust nr CL-EEC-22025670 tulenevate osamaksete hüvitamiseks, mida E. Õ. on pärast pärandaja surma kandnud kokkuleppeliselt täitemenetluse vältimiseks. Hagiavalduse kohaselt tasus E. Õ. perioodil 26. augustist 2024 kuni 25. jaanuarini 2025 kokku 3597,48 eurot ning perioodil 25. veebruarist 2025 kuni 27. juunini 2025 kokku 2652,08 eurot. Krediidiandja on nõustunud kokkuleppe pikendamisega perioodiks 10. augustist 2025 kuni 10. jaanuarini 2026 igakuise maksega 560,19 eurot.

Hagiavalduse kohaselt on pärandaja pangakontodel olnud rahalistest vahenditest tasutud osaliselt pärandaja matusekulud ning seetõttu on kontodel olnud rahaliste vahendite jääk hagi esitamise ajaks 5,23 eurot. Pooled ei ole saavutanud pärandvara jagamise osas kokkulepet. Hageja on püüdnud pidada kostja seadusliku esindajaga läbirääkimisi pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja pärandvara jagamiseks, kuid kostja seaduslik esindaja ei ole hageja väitel näidanud üles huvi pärandvara jagamisega tegelemiseks. Hageja palub lõpetada poolte pärandvara ühisus ning jagada pärandvara selliselt, et pärandvarasse kuuluv kinnisasi müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud rahalistest vahenditest tasutakse pärandvaras olevad kohustused. Allesjäänud raha jagatakse hageja ja kostja vahel võrdselt. Harju Maakohus on tsiviilasjas nr 2-23-10691 andnud E. Õ.le nõusoleku hageja nimel pärandvara ühisuse lõpetamiseks, pärandvara jagamiseks ja pärandvaraga tehingute tegemiseks. Nimetatud nõusoleku menetluses hinnati muu hulgas pärandvara koosseisu, pärandvara hulka kuuluvaid kohustusi, kinnisasja võõrandamise vajadust, E. Õ. nõuete arvestamist ning kavandatavate tehingute vastavust alaealise hageja huvidele.

Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

− Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. − Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul,

kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS § 416). − Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31). − Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.