A.A. hagi B.B. vastu kinnisasja pärandaja C.C. lahusvarasse kuulumise tuvastamiseks ja kinnistusraamatu omanikukande muutmiseks B.B. vastuhagi A.A. vastu C.C. testamendi tühistamiseks, omandiõiguse tuvastamiseks ja kinnistusraamatu omanikukande muutmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 17. aprilli 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.A. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja/vastuhagis kostja): A.A. (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Katrin Jennsen Vastustaja (kostja/vastuhagis hageja): B.B. (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja Mehis Adamson
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 17. aprilli 2020 otsus osas, millega maakohus jättis A.A. hagi osaliselt rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1, 3 ja 6).
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada A.A. hagi täielikult ning jätta menetluskulud B.B. kanda.
4.2.Tuvastada, et kinnisasi registriosa nr X (X) kuulus C.C. (isikukood XXXXXXXXXXX) lahusvarasse.
4.3.Tuvastada, et A.A. ja B.B. vahel 28. juulil 2017 sõlmitud võlaõiguslik kokkulepe (kohustustehing), mille kohaselt on A.A. ja B.B. X kinnisasja (registriosa nr X) ühisomanikud, on tühine.
4.4.Kohustada B.B.d andma nõusolek ühisomandi lõpetamiseks X maakonnas X asuva X kinnistu (registriosa nr X) ühisomandi lõpetamiseks selliselt, et X kinnistu jääb tervikuna A.A. omandisse.
4.5.Kohustada B.B.d andma nõusolek X asuva X kinnistu (registriosa nr X) II jao omanikukande muutmiseks selliselt, et sealt kustutatakse ühisomanikud B.B. ja A.A. ja uue kande tegemiseks, millega kantakse X kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse
A.A. .
4.6.Kohtuotsus asendab otsuse p-des 4.4 ja 4.5 märgitud B.B. tahteavaldusi.
4.7.Jätta B.B. vastuhagi A.A. vastu täielikult rahuldamata.
4.8.Jätta rahuldamata B.B. vastuväide kohtu tegevusele.
4.9.Jätta menetluskulud B.B. kanda.
5.Rahuldada A.A. apellatsioonakebus.
6.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus B.B. kanda.
7.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.A. (hageja) esitas 09.01.2018 maakohtusse B.B. (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada, et X kinnisasi (registriosa nr X) kuulus pärandaja C.C. lahusvarasse; tühistada käsutustehing (kinnistamisavaldus), mille alusel kanti kinnistusraamatusse kinnisasja
ühisomanikena kostja ja hageja, alternatiivselt tuvastada tehingu (kinnistamisavaldus) tühisus; tuvastada kostja kohustus anda kinnistusraamatu kande muutmiseks tahteavaldus ja lugeda tahteavaldus kohtuotsusega asendatuks; kohustada kostjat andma nõusolek kinnistu omanikukande muutmiseks selliselt, et kinnisasja ühisomanikena kustutatakse kostja ja hageja ning kinnistusraamatusse kantakse ainuomanikuna hageja. Hagiavalduse kohaselt C.C. ja D.D. abiellusid 31.12.1970. Abielust sündis 26.01.1972 kostja. Eelnevast kooselust oli D.D.l poeg E.E. . C.C. ja D.D. abieluline kooselu lõppes hiljemalt 1980. aastal, mil C.C. alustas kooselu hagejaga. C.C. ja D.D. peale kooselu lõppemist oma abielu ei lahutanud. 1990. aastal kolisid hageja ja C.C. X kinnistul asuvasse elamusse, mille nad ostsid ühiselt 1990. aastal vallasasjana. 1998. aastal erastas C.C. elamu juurde maa ning 1999. aastal kanti ta kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse. D.D. suri 10.03.2017 ja C.C. 04.04.2017. D.D. surma järel toimus pärimine seadusjärgselt. D.D. pärijad, kostja ja E.E., sõlmisid 28.07.2017 pärandvara ühisuse osa võõrandamise lepingu, mille kohaselt kuulub kostjale kogu D.D. vara. C.C. vara päris notariaalse testamendi alusel hageja. C.C. pärimismenetluses asus notar seisukohale, et X kinnisasi on abikaasade D.D. ja C.C. ühisvara. Seetõttu kuulus notari hinnangul kinnisasjast pool D.D.le ja tema surma järel tema pärijatele. Notari koostatud kinnistamisavalduse alusel kanti kostja ja hageja kinnistusraamatusse kinnistu ühisomanikena. Kostja tegi hagejale ettepaneku jagada kinnisasi reaalosadeks selliselt, et kostja saaks endale 5 ha maad (kokku kinnistu 8,8 ha). Hageja ei soostunud loobuma kostja kasuks enda koduks olevast kinnisasjast ja kinnistu jagamise osas kokkuleppele ei saadud. Hagejale tundus ebaõiglane, et tema elukaaslase tütar, kes ei olnud isa vastu huvi tundnud, pärib osa kinnisasjast, mille soetamisse panustasid ühiselt ja võrdselt hageja ja C.C.. Hagejale tuli üllatusena teadmine, et tema ja kostja on kinnistusraamatusse kantud kinnistu ühisomanikena. Hageja ei olnud teadlik enda poolt kinnistamisavalduse allkirjastamisest ega kinnistamisavalduse tagajärgedest. Notar ei selgitanud hagejale dokumentide sisu ja tähendust. Ka iseseisvalt ei suutnud ta neist aru saada. Hageja oli kindel, et kuna tema ja kostja vahel puhkes notari juures vaidlus kinnistu omandiõiguse üle, jäid kinnistu omandiga seonduvad otsused tegemata. C.C. poolt 1999. aastal omandatud kinnisasi on kinnistu soetamise ajal kehtinud perekonnaseadusest tulenevalt tema lahusvara, mille suhtes puudus D.D. l omandiõigus ja seega puudus D.D. pärijatel ka pärimisõigus selle kinnisasja suhtes. Notar ignoreeris poolte vahel tekkinud vaidlust kinnisasja omandi kuuluvuse üle. Notar luges kinnistu valesti abikaasade ühisvara hulka, ei selgitanud pooltele kehtivat õigust ja Riigikohtu seisukohti abikaasade ühisvara koosseisu kindlaksmääramise osas ega koostatavate dokumentide ja läbiviidavate toimingute sisu. Seetõttu hageja ei teadnud, millised on tema õigused ja võimalikud vastuväited pärimismenetluses. Notar rikkus oluliselt oma selgitamiskohustust, kohaldas valesti materiaalõigust ning sellest tulenevalt on tekkinud oluline eksimus pärandvara omandiõiguse osas. Esinevad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90 lg-tes 1 ja 2 sätestatud alused kinnistamisavalduse tühistamiseks. Alternatiivselt tuleb käsutustehingu tühisus tuvastada TsÜS § 86 lg 2 p 1 alusel heade kommetega vastuolu tõttu, kuna kinnistamisavaldus on tehtud olulise eksimusega ja hageja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel – hageja kaotas olulise osa oma kodust. Kostjal puudub igasugune moraalne õigustus kinnisasja omandile.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt kuulub kinnistu D.D. ja C.C. ühisvarasse tulenevalt asjaolust, et D.D. ja C.C. olid maa erastamise ajal abielus. Abikaasade ühisvara koosseisu ei ole pärimismenetluses võimalik muuta.
Notar selgitas tehingu sisu ja tagajärgi põhjalikult. Eksimuse regulatsioon ei näe ette võimalust tühistada tehing ainuüksi kolmanda isiku põhjustatud eksimuse tõttu. Käsutustehing ei ole ka heade kommetega vastuolus. Kinnistusraamatu kannete muutmiseks puudub alus. Kostja esitas vastuhagi, milles palus C.C. testament tühistada, alternatiivselt tuvastada testamendi tühisus; tuvastada kostja seadusjärgsest pärimisest tulenev omandiõigus kogu X kinnistule; tuvastada alusetu rikastumise alusel hageja omanikukande tühisus ja õigusliku aluse puudumine ning kohustada hagejat andma kostjale üle kinnisasja otsene valdus, keeldumisel tõsta hageja kinnisasjalt välja; kohustada hagejat tegema tahteavaldus kinnistu omanikukande kustutamiseks, keeldumisel asendada hageja tahteavaldus kohtulahendiga.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 17. aprilli 2020 otsusega A.A. hagi osaliselt ning tuvastas, et kinnisasi registriosa numbriga X kuulus C.C. lahusvarasse. Ülejäänud osas jättis maakohus A.A. hagi rahuldamata. B.B. vastuhagi jättis maakohus täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt kohus tuvastas, et D.D. ja C.C. abielusuhted lõppesid 1980. aastal. Kuivõrd C.C. omandas X kinnistul olev elumaja vallasasjana 1990. aastal, kuulus elumaja kehtiva perekonnaseaduse § 210 lg-te 2, 3 ja 30.06.2010 kehtinud perekonnaseaduse § 15 lg 1 järgi C.C. lahusvarasse. Abielusuhted D.D. ja C.C. vahel puudusid ka elamu juurde maa erastamisel C.C. poolt 1999. aastal ning kinnistu ei muutunud D.D. ja C.C. ühisomandiks. Hageja kinnitas 05.06.2018 kohtuistungil, et 28.07.2017 koostati notariaalaktina kinnistamisavaldus, millele kirjutasid omakäeliselt alla nii hageja kui kostja ning et hageja kirjutas kinnistamisavaldusele alla vabatahtlikult. Samal istungil kinnitas hageja, et isikuks, kes on asjas oluliselt eksinud, on notar, kes eksis oma selgitamiskohustuses. Kohus leidis, et esitatud tõendite alusel puudub alus asuda seisukohale, et notar jättis kinnistamisavalduse koostamisel ja tõestamisel oma selgitamiskohustuse täitmata. Kinnistamisavaldus on lühike ja üheselt arusaadav ka juriidilise hariduseta inimesele. Hageja ja kostja on avaldanud ühiselt soovi kanda ennast kinnistusraamatusse kinnistu ühisomanikena. Mõlemad on kirjutanud kinnistamisavaldusele omakäeliselt ja vabatahtlikult alla. Tõendamist ei ole leidnud, et hageja oleks kinnistamisavaldusele alla kirjutades olnud olulises eksimuses. Riigikohus on leidnud (3-2-1-153-09, p 23), et eksimuse regulatsioon ei näe ette võimalust tühistada tehing ainuüksi kolmanda isiku põhjustatud eksimuse tõttu. Seega ka juhul, kui notar leidis kinnistamisavalduse koostamisel ja tõestamisel ekslikult, et see kuulus D.D. ja C.C. ühisvarasse, ei ole alust kinnistamisavalduse tühistamiseks. Riigikohtu seisukohtadest (3-2-1-140-07, p 31) järelduvalt ei saa käsutustehing olla heade kommetega vastuolus. Käsutustehinguna on asjaõigusleping omandi üleandmise kohta õiguslikult neutraalne ja ei saa seetõttu üldjuhul olla vastuolus heade kommetega ning sel põhjusel tühine. Riigikohus on korduvalt selgitanud ka, et TsÜS tehingu tühistamise koosseisud on erinormiks TsÜS § 86 suhtes, st tehingu tühistamise aluseks olevad asjaolud ei saa olla paralleelselt tehingu tühisuse aluseks heade kommete vastasuse tõttu (3-2-1-140-07, p 32). Hageja pole ka esitanud selliseid asjaolusid, mis annaksid alust asuda seisukohale, et kinnistamisavaldus on tehtud hageja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Asjaolu, et kinnistamisavalduse tagajärjel muutus kinnistu tema ja kostja ühisomandiks, ei ole võrdsustatav olulise osa oma kodust kaotamisega. Hageja ja kostja on tsiviilasja materjalidest (tl 58 pöördel) nähtuvalt arutanud pärast kinnistamisavalduse tegemist kinnistu jagamist selliselt, et hagejale jääb elamu ja osa maast ning kostjale hoonestamata maa.
Kuivõrd nii kinnistamisavalduse tühistamiseks kui selle tühisuse tuvastamiseks puudub alus, jääb rahuldamata ka hageja nõue kinnistusraamatu kannete muutmiseks ning kostja tahteavalduse andmiseks kohustamiseks ja tahteavalduse kohtuotsusega asendamiseks. Kostja vastuhagi jättis kohus rahuldamata, kuna testamendi tühistamise eeldused puuduvad. Arvestades vaidluse sisu ja olemust, sh asjaolu, et nii hagi kui vastuhagi ei olnud esitatud rahalistes nõuetes, samuti osa, milles hagi rahuldati, jättis kohus menetluskulud poolte kanda.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.A.A. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 17. aprilli 2020 otsuse tühistamist osas, milles kohus jättis rahuldamata A.A. hagi kinnisasja omanikukande muutmiseks nõusoleku andmiseks kohustamiseks ning B.B. ja A.A. kinnisasja ühisomanikena kinnistusraamatust kustutamiseks ning A.A. kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks ning menetluskulude jaotuse osas. Apellant palub teha uue otsuse, millega kohustada B.B.d andma nõusolek B.B. ja A.A. ühisomandis oleva X kinnistu omanikukande muutmiseks kinnistusraamatus järgmiselt: kinnisasja ühisomanikena kustutatakse B.B. ja A.A. ning kinnistusraamatusse kantakse kinnisasja ainuomanikuna A.A.. Apellant palub mõista vastustajalt apellandi kasuks välja apellandi menetluskulud ja viivise hüvitatavatelt menetluskuludelt ning jätta vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohus tuvastas, et kinnisasi kuulus pärandaja C.C. lahusvarasse ja sellest tulenevalt ei saanud kostja saada kinnisasja omanikuks pärimise teel, mistõttu on ka notari väljastatud pärimistunnistus ekslik. Selliselt on kohus ühtlasi tuvastanud asjaõigusseaduse (AÕS) § 641 ja TsÜS § 68 lg 5 kohaldamise eeldused ning hageja õiguse nõuda kinnistusraamatu kande parandamist. Nii hageja kui kostja andsid kinnistamisavaldust allkirjastades nõusoleku üksnes enda kandmiseks kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna, kuna kinnistamisavalduse aluseks olev pärimistunnistus ei ole dokument, mille sisu sõltuks poolte tahtest. Ebaõige pärimistunnistuse alusel tehtud kinnistamisavaldus ei muuda iseenesest kinnistamisavaldust tühiseks, kuid nõustuda ei saa kohtu järeldusega, mille kohaselt puudub alus kinnistusraamatu kande muutmiseks pärast seda, kui kohus on tuvastanud kohustustehingu kehtetuse. Kohtu poolt kinnisasja pärandaja lahusvarasse kuulumise tuvastamise tulemusena on pärimistunnistus kui kohustustehing muutunud kehtetuks. Kui kohustustehing on kehtetu ja käsutustehing kehtiv, tuleb pooltel tehingu järgi saadu tagastada alusetu rikastumise sätete järgi (TsÜS § 84 lg 1, võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1). Riigikohus on selgitanud, et kirjeldatud juhtumil ei saa kinnisasja üleandja nõuet pidada AÕS § 65 järgseks nõudeks (kinnistusraamat ei ole ebaõige), ning kinnisasja üleandja nõue on suunatud võlaõigusliku nõudena omandi tagasikandmisele (sisuliselt asjaõiguslepingu sõlmimisele AÕS § 641 järgi). Kinnisasja üleandja võib kinnisasja omandajalt nõuda viimase notariaalset nõusolekut asjaõiguslepingu sõlmimiseks tühise tehingu alusel omandatud kinnisasja tagastamiseks. Kinnisasja omandaja nõusoleku (tahteavalduse) kinnisomandi tagasikandmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks saab TsÜS § 68 lg 5 ja TMS § 184 lg 1 kohaselt asendada kohtuotsusega (3-2-1-40-17; 3-2-1-140-07; 3-2-1-129-05; 3-2-1-80-05). Hagiavalduses on nõude õigusliku alusena viidatud muu hulgas AÕS § 65 lg-le 1 ja taotletud tehingu tühistamist või tühisuse tuvastamist, kuid kohus ei ole seotud poolte õiguslike väidetega. Hagis oli esitatud nõue kinnistusraamatu kande muutmiseks ning sõnastatud taotletud uue kande sisu. Kohus pidi kontrollima, milliste sätete alusel on nõude rahuldamine võimalik, ning kohaldama nõude rahuldamise alusena VÕS § 1028 lg 1 ja AÕS § 641.
5.B.B. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt ei ole hageja nõudnud kinnisasja välja alusetu rikastumise sätete alusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kohus on põhjendanud, miks ta leidis, et asjas ei ole leidnud tõendamist, et hageja oli kinnistamisavaldusele alla kirjutades olulises eksimuses. Riigikohus on leidnud, et eksimuse regulatsioon ei näe ette võimalust tühistada tehing ainuüksi kolmanda isiku põhjustatud eksimuse tõttu. Seega ka juhul, kui notar eksis kinnistamisavalduse koostamisel ja tõestamisel kinnistu omandiõiguse osas, ei ole alust kinnistamisavalduse tühistamiseks, kuna kinnisasja käsutamiseks õigustatud isik on vabatahtlikult teinud omandi käsutuse ja seda kehtivalt. Kinnistamisavaldus on hageja vaba tahte avaldus, mida kostja ei ole mõjutanud. Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt ei saa käsutustehing olla heade kommetega vastuolus ja sel põhjusel tühine. Kuna hageja ei ole toonud esile mõjuvat põhjust kinnistamisavalduse tühistamiseks ega selle tühisuse tuvastamiseks, jättis kohus õigustatult hagi selles osas rahuldamata, sh ka hageja nõude kinnistusraamatu kannete muutmiseks ning kostja tahteavalduse andmiseks kohustamiseks ja tahteavalduse kohtuotsusega asendamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus tuvastas, et kinnisasi registriosa numbriga X (X) kuulus C.C. lahusvarasse ning osas, millega maakohus jättis B.B. vastuhagi A.A. vastu rahuldamata. Sellest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, millega maakohus jättis A.A. hagi osaliselt rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda.
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning maakohtu otsus A.A. hagi osaliselt rahuldamata jätmise ning menetluskulude jaotuse osas tühistada. TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega A.A. hagi rahuldada ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel.
8.Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et notariaalse testamendi alusel päris C.C. vara A.A., kes võttis ka pärandi vastu (I kd, tl 7 ja 111-112). PärS § 9 lg 2 kohaselt pärimisõigust pärimislepingu järgi eelistatakse pärimisõigusele testamendi järgi, neid mõlemaid aga pärimisõigusele seaduse järgi. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, ei ole maakohtu otsust vaidlustatud osas, millega maakohus tuvastas, et X kinnistu kuulus C.C. lahusvarasse ning 23.03.2017 notariaalne testament on kehtiv. Seega on X kinnistu pärijaks A.A. ning see nähtub ka 28.07.2017 notari poolt A.A. le väljastatud pärimistunnistusest.
9.Asja materjalidest nähtuvalt koostas notar samal päeval pärimistunnistuse koostamisega, s.o 28.07.2017, kinnistamisavalduse (I kd, tl 8), mille alusel kanti kinnistusosakonna korteriomandi registriosa nr X teise (II) jakku ühisomanikena B.B. ja A.A. . X registriosa väljavõtte (I kd tl 5) kohaselt on kande aluseks kaks 28.07.2017 kuupäevaga pärimistunnistust ja 28.07.2017 asjaõigusleping. Kinnistamisavaldusest nähtub, et notar koostas 28.07.2017 pärimistunnistuse, mille kohaselt pärisid B.B. ja E.E. D.D. vara (28.07.2017 võõrandamislepingu järgi kuulus kogu D.D. vara B.B. le).
10.Hagiavalduses nõudis hageja käsutustehingu (kinnistamisavalduse) tühistamist või tühisuse tuvastamist. Sellises olukorras peab kohus esmalt tuvastama, kas vaidlusalune tehing on tühine ning kui tühisuse aluseid ei esine, tuleb kontrollida, kas esinevad tühistamise alused. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on käsutustehingu (kinnistamisavalduse) hindamisel jätnud tähelepanuta TsÜS § 6 lg-s 4 sätestatud abstraktsioonipõhimõtte, mille kohaselt käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. Nimetatud sättest koostoimes TsÜS § 6 lg-ga 3 tuleneb, et eristada tuleb võlaõiguslikku (kohustustehing) ja asjaõiguslikku lepingut (käsutustehing) ning et käsutustehingu kehtivusest ei sõltu kohustustehingu kehtivusest. A.A. on nii hagiavalduses kui edasises menetluses ühesel seisukohal, et ta päris testamendi järgi X kinnistu tervikuna ning tal puudus kokkulepe B.B. ga kinnistut jagada või mingit osa kinnistust viimasele üle anda. Seega vaidlustas A.A. võlaõiguslikku kohustustehingut, mis oli käsutustehingu aluseks. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et võlaõiguslik kokkulepe ja asjaõigusleping (käsutustehing) võivad sisalduda ühes lepingus ning vaidlusaluse kinnistamisavalduse p-s 3 väljendub üksnes käsutustehing. Seega on hageja nõude lahendamiseks vajalik anda hinnang A.A. ja B.B. vahelisele võlaõiguslikkule kokkuleppele, mille alusel koostas notar kinnistamisavalduse A.A. ja B.B. ühisomanikena registriossa nr X II jakku kandmiseks. Kui võlaõiguslik kokkulepe on tühine, tuleb hageja nõue rahuldada ning B.B. peab tühise lepingu järgi saadu VÕS § 1028 lg 1 järgi tagastama. Hageja on maakohtu istungil selgitanud (I kd, tl 72), et notari juures tekkis vaidlus, sest ta ei olnud nõus, et kostja peaks mingi osa kinnistust saama. Ta läks notarist ära sellise teadmisega, et nad peavad omavahel veel läbirääkimisi, kas kostjal on õigus midagi saada või mitte. Talle jäi arusaamatuks, millele ta notari juures täpselt alla kirjutas. Tunnistaja E.E. ütluste (I kd, tl 93-94) kohaselt tõi notar dokumendi, et vara jääb ühisomandisse, aga A.A. ei tahtnud kinnistut ühisomandisse jätta. Notar tahtis kinnistut ära jagada, tegi dokumendi valmis, võttis allkirjad ning ütles, et kui tahate muuta, siis tulge tagasi. Tunnistaja F.F. i ütlustest (I kd, tl 95) nähtub, et A.A. oli endast väljas, ütles, et see on tema eluase ja ta ei ole sellega nõus. Notar andis paberi ja ütles, et võite teinekord tagasi tulla. Tunnistajale jäi mulje, et pärimine jäi pooleli. Kostja seisukohast nähtub muu hulgas see (I kd, tl 59 pöördel), et notari selgituste kohaselt on tegemist ühisvaraga ja sellest tulenevalt saab testaator käsutada ainult temale kuuluvat osa. Nimetatud tõendite kogum kinnitab üheselt, et A.A. ei olnud nõus talle testamendiga pärandatud varast (X kinnistu) osaliselt loobuma ning tema ja B.B. ühisomanikena kinnistusraamatusse X registriossa II jakku kandmisega. Järelikult puudus A.A. ja B.B. vaheline võlaõiguslik kokkulepe, mille tulemusena sai X kinnistu üheks ühisomanikuks B.B. . Ringkonnakohus nõustub siinkohal hageja seisukohaga, et kinnistamisavalduse koostamisel rikkus notar selgitamiskohustust, kuna tegemist ei olnud abikaasade (C.C. ja D.D. ) ühisvaraga. A.A. päris X kinnistu testamendi alusel ning ka kinnistamisavaldusest ei tulene, et D.D. pärandvarasse kuuluks X kinnistu. Sellest järelduvalt on ekslik ka X kinnistu registriosa II jaos kande alusena märgitud 28.07.2017 (teine) pärimistunnistus, kuna D.D. pärandvarasse ei kuulunud X kinnistu. TsÜS § 87 kohaselt seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Nimetatud sättest tuleneb, et tehingu tühisus kaasneb nii juhul, kui selline tagajärg on seaduses ette nähtud, kui ka siis, kui see tuleneb keelunormi eesmärgist. Ringkonnakohus leiab, et kui võlaõigusliku kokkuleppe üks pool (A.A.) ei ole andnud tahteavaldust õigusliku tagajärje kaasatoomisele, mille tagajärjeks on tema ja B.B.
ühisomanikena kinnistusraamatusse kandmine, ei saa rääkida kehtivast tehingust TsÜS § 87 tähenduses. Kuna B.B. ei olnud C.C. vara pärija, puudus seadusest tulenev alus tema kandmiseks ühisomanikuna kinnistusraamatusse (PärS § 147 lg 1). Vastavalt TsÜS § 84 lg-le 1 tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ning tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 436 lg 7 kohaselt kohus ei ole seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ning TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt kohaldab õigust ise poolte esitatud asjaolude alusel. Kuna ringkonnakohus tuvastas võlaõigusliku kokkuleppe tühisuse TsÜS § 87 alusel, puudub vajadus anda hinnangut sellele, kas nimetatud tehing võis olla tühine vastuolu tõttu heade kommetega või tühistatav eksimuse tõttu.
11.Hagiavalduse kohaselt oli hageja nõue suunatud omandi tagasikandmisele, s.t sisuliselt asjaõiguslepingu sõlmimisele AÕS § 641 järgi. Tegemist on võlaõigusliku nõudega ning selline nõudeõigus on hagejal võlaõigusliku tehingu tühisuse korral TsÜS § 84 lg 1 ja 1028 lg 1 järgi (vt Riigikohtu 01.12.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-05, p 18). Ühisomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lg 5 alusel ühisomandike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ning seega asendab kohtuotsus, millega ühisomand lõpetatakse ühisomandike kokkulepet ühisomandi lõpetamise kohta. TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi peab kohtuotsuse resolutsioonist selguma, milliseid tahteavaldusi kohtuotsus asendab. AÕS § 641 kohaselt on kinnisasja käsutuseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. Seega tahteavalduseks, mida kostja peaks andma, et hageja saaks X kinnistu ainuomanikuks, on tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatuse sellekohaste kannete tegemiseks.
12.Seoses hagi rahuldamisega ja vastuhagi rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud maaja ringkonnakohtus B.B. kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.