1Puksiir OÜ hagi J K vastu tahteavalduse andmise kohustamiseks
Menetlustoiming
Hagist loobumise vastuvõtmine ja asjas menetluse lõpetamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja 1Puksiir OÜ (registrikood 12702397), seaduslik esindaja J K Kostja J K (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Erika Scholler
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-16181 seoses 1Puksiir OÜ hagist loobumisega.
2.Tagastada 1Puksiir OÜ poolt hagilt tasutud riigilõivust pool ning kanda tagastamisele kuuluv riigilõiv 275 eurot 1Puksiir OÜ pangakontole nr EE892200221060257274.
3.Tühistada Harju Maakohtu 12.11.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise, mille järgi määras kohus arestida ja seada käsutamise keelumärge Maanteeameti liiklusregistrisse J K nimele registreeritud puksiirsõidukile xxxx (registreerimismärgiga xxxx) 1Puksiir OÜ kasuks.
4.Jätta menetluskulud 1Puksiir OÜ kanda. Välja mõista 1Puksiir OÜ-lt J K kasuks menetluskulud 240 eurot. Käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb 1Puksiir OÜ-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (240 eurot) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
1.1Puksiir OÜ (hageja) esitas 17.10.2019 Harju Maakohtule hagi J K (kostja) vastu tahteavalduse andmise kohustamiseks.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja, endise juhatuse liikme D K isikus, esitas 10.09.2020 avalduse hagist loobumiseks.
3.TsMS § 429 lg 3 kohaselt kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hagist loobumisele.
4.Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel.
5.TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
6.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
7.Menetluskulude jaotust asja menetluse lõpetamise korral reguleerivad TsMS § 168 lg-d 2, 4 ja
5.Märgitud sätte lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Sama sätte lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohtupraktika kohaselt võib menetluskulude jaotamisel kohaldada TsMS § 162 lg-t 4 ka menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu (Riigikohtu lahend nr 3-2-128-12, p 15). TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda TsMS § 168 lg 2 alusel.
8.TsMS § 174 lg 1 esimene lause näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
9.Kostja menetluskuluks on lepingulise esindaja tasu. Lepinguline esindaja osutas kostjale õigusabi hinnaga 100 eurot/tund (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu hind on mõistlik.
10.Lepinguline esindaja osutas kostjale õigusabi järgmiselt: 13.11.2019 esmane nõustamine 1 tund, 14.11.2019 dokumentidega tutvumine 1,2 tundi, 08.12.2019 taotluse koostamine 0,8 tundi, 17.02.2020 taotluse koostamine 0,8 tundi, 23.03.2020 kohtumäärusega tutvumine 1 tund, 30.03.2020 nõustamine/kostja vastus hagiavaldusele 2 tundi, 21.09.2020 kohtutoimikute läbitöötamine, dokumentidega tutvumine 1tund. Kohtutoimikust nähtuvalt on kostja lepinguline esindaja esitanud ainult 09.12.2019 taotluse. Kõik ülejäänud menetlusdokumendid on kostja esitanud ise. Kohus ei määra lepingulise esindaja tasu dokumentide eest, millised kostja on esitanud ise. Arvestades kostja 09.12.2019 taotluse sisu ja vajadust tutvuda materjalidega märgitud taotluse koostamiseks, loeb kohus põhjendatuks ajakuluks 09.12.2019 taotluse koostamiseks 2 tundi. Seega on kostja põhjendatud õigusabikulud 200 eurot (2 tundi x 100 eurot/tund), millele lisandub käibemaks 40 eurot, kokku 240 eurot. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja hüvitise menetluskulude (õigusabi) katteks 240 eurot.
11.Kostja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
12.TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
13.Kostja palub välja mõista tema menetluskulud hageja endise juhatuse liikme D K. Kohus ei mõista kostja menetluskulud välja hageja endiselt juhatuse liikmelt, sest viimane ei ole menetlusosaline. Menetlusosaliseks on äriühingust hageja, kes peab hüvitama kostja menetluskulusid.
14.TsMS § 386 lg 4 esimene lause sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Hageja taotlusel kohaldas kohus 12.11.2019 määrusega hagi tagamist ning määras arestida ja seada käsutamise keelumärge Maanteeameti liiklusregistrisse kostja nimele registreeritud puksiirsõidukile xxxx (registreerimismärgiga xxxx) hageja kasuks. Kohus tühistab 12.11.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise TsMS § 386 lg 4 esimese lause alusel, sest menetlus praeguses asjas lõpetatakse.
15.TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestab, et poole menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Praegusel hetkel on kostjast saanud hageja juhatuse liige. Seetõttu käsitleb kohus kostja 24.09.2020 menetlusdokumendis esitatud taotlust tagastada riigilõiv hageja kontole hageja taotlusena riigilõivu tagastamiseks. Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu 550 eurot. Kohus tagastab hageja taotlusel poole tasutud riigilõivust summas 275 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.