lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-2272/41

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 02.10.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-2272/41
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
02.10.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2942
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisAÕS § 227 lg 2Isiklik kasutusõigus elamuleTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 175Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 652 lg 4Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendidTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisuVÕS § 267Kinkelepingust taganemine enne selle täitmist

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-2272/31Tartu Maakohus Tartu kohtumaja14.04.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. oktoober 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-2272

Tsiviilasi

Liiri Looskari hagi Andrus Looskari vastu kinnistusraamatus kandemuudatusteks vajalike nõusolekute andmiseks kohustamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

15 977,91 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 14. aprilli 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Liiri Looskari apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja): Liiri Looskari (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja Erki Casar Vastustaja (kostja): Andrus Looskari (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Urmas Kõrgesaar

RESOLUTSIOON

1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 14. aprilli 2020 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Liiri Looskari kanda.
3.Välja mõista Liiri Looskarilt Andrus Looskari kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 600 eurot.
4.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 27.08.20262-23-13332/81Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.08.20262-26-16263/2Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-25-16022/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
Väljamõistetavatelt menetluskuludelt 600 eurot peab Liiri Looskar tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Jätta tähelepanuta Liiri Looskari poolt 11. septembril 2020 esitatud uues tõendid: SMS kirjavahetus; video lukustatud uksest; A.A. ja Andrus Looskari ning B.B. kirjalikud tunnistused, C.C. pilet ja arve, ning tagastada need Liiri Looskarile. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Liiri Looskari (hageja) esitas 12.02.2019 maakohtule Andrus Looskari (kostja) vastu hagi, milles palus kohustada kostjat andma nõusolek hageja kandmiseks kinnistusraamatusse X kinnistu (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr X, asukoht X) ainuomanikuna ja asendada kostja nõusolek kohtuotsusega. Hagiavalduse kohaselt kinkis hageja 07.09.2009 kostjale X kinnistu koos sellel asuva elamuga. Sama lepinguga koormas hageja kinkelepingu eseme tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega enda kasuks. Lepingu p 5.3 järgi on hagejal õigus majutada elamusse oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks. 14.11.2018 avaldusega taganes hageja kinkelepingust, sest kostja nõudis, et hageja noorim poeg, C.C., hakkaks tasuma kostjale üüri elamispinna eest, mida C.C. kasutas koos hagejaga, ja sellest keeldumisel vabastaks elamispinna. 2018. a novembri alguses omastas kostja omavoliliselt C.C. asjad. C.C. puhul on tegemist isikuga, kes saab igapäevaselt olla hagejale abiks, mis on hageja vanust arvestades äärmiselt oluline. Kostja tegevus, s.o vennalt üüri nõudmine, esemete äravõtmine, elamu vabastamise nõudmine ning sellise tegevusega hagejale moraalse kahju tekitamine, on käsitletav jämeda tänamatusena hageja ja hageja lähedase, s.o C.C. suhtes. Kostjal puudub õiguslik alus nõuda üüri ja pinna vabastamist ning kasutada üürileandja pandiõigust, sest vendade vahel ei ole üürisuhet. Menetluse käigus tõi hageja täiendava kinkelepingust taganemise alusena välja kingitud kinnistu osa (1/3) võõrandamise kolmandatele isikutele.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt on taganemisavaldus tühine, kuna puudub taganemise materiaalne alus. Hageja täisealine poeg C.C. ei kuulu asjaõigusseaduse (AÕS) § 227 lg 2 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 289 alusel perekonnaliikmete hulka, keda isikliku kasutusõiguse saajal on õigus omal äranägemisel majutada. C.C. ei elanud kinkelepingu sõlmimisel koos emaga kinnistul, seega puudus kostjal teadmine, et C.C.l on kinnistu tasuta kasutamise õigus. C.C. on kinnistul alaliselt elanud viimased 5–6 aastat. Kostja külastab ema regulaarselt ning abistab majapidamistöödes. Hageja ei ole tõendanud, et vajab tervisliku

seisundi või vanuse tõttu igapäevast hoolitsust. Kostja on oma kulul oluliselt parendanud elamut ja hageja elutingimusi, on hagejat materiaalselt toetanud, panustanud füüsiliselt kinnistu korrashoidu ja parendamisse. Kinnistu parendamiseks tehtud kulutuste väärtus võib ulatuda 80 000 euroni. Väljakujunenud tava kohaselt kasutas hageja elamut ja kinnistut tervikuna, välja arvatud kostja kasutusse jäänud osa. Hagejal puudus õigus majutada C.C. väljakujunenud kasutuskorda rikkudes kostja kasutuses olevale pinnale. Tasuta kasutusõigus ei tähenda, et kasutaja ei pea kandma elamu kasutamise ja kommunaalteenuste tarbimisega seotud põhjendatud kulusid. C.C. ei ole kulusid kandnud. Kostja ei ole C.C.d välja tõstnud ega omastanud C.C. vara.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus jättis 14. aprilli 2020 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, määras kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 2512,50 eurot (koos käibemaksuga) ning mõistis hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud 2512,50 eurot ja viivise menetluskuludelt 2512,50 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et kostja on teinud kinnistule kulutusi. Samas ei ole kostja kulutuste osas vastuhagi esitanud ja kulutuste tegemine ei ole hagi aluseks ega esemeks, mistõttu kohus kinnistule tehtud kulutusi ei käsitle. Hageja väitel oli kinkelepingu sõlmimise põhjuseks asjaolu, et hagejal ei olnud rahalisi vahendeid kindlustusmaksete tasumiseks. Kostja väitel oli ajendiks asjaolu, et kostja oli kinnistusse palju rahaliselt panustanud. Kohtu hinnangul ei oma kinkelepingu sõlmimise ajend või tahe vaidluses tähtsust. Poolte väited kinkelepingu sõlmimise motiivi kohta ei ole seotud hageja kinkelepingust taganemise alusega, s.o jämeda tänamatusega. Kumbki pool ei ole lepingu sõlmimise tahtega seonduvaid väiteid ka tõendanud. Hageja väitel halvenesid tema suhted kostjaga veebruaris 2018, kui kostja hakkas C.C.lt üüri nõudma. Seega kehtis kinkeleping selle sõlmimisest 2009. a septembris kuni 2018. aastani eelduslikult ilma poolte omavaheliste erimeelsusteta. Kinkelepingu p 2.1.8 järgi on lepingu ese registreeritud ühe isiku elukohana. Alust ei ole eelduse püstitamiseks, et kostja pidanuks kinkelepingu sõlmimisel C.C. elamus elamist pidama kinkija tahteks. Asjaolu, millisest hetkest C.C. elamus elas, ei oma vaidluses tähtsust. Kuna AÕS § 227 lg-s 2 ei ole perekonnaliikmete ring täpsustatud, siis hagejal oli ja on õigus C.C. kui oma perekonnaliikme majutamiseks elamusse. Kostja ja C.C. arutelud (e-kirjavahetus) kinnistu võõrandamise ja üüri suuruse üle ei ole käsitletavad jämeda tänamatusena hageja ega hageja lähedase suhtes. Kostjal on õigus oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Võõrandamine hageja lähedasele ei ole keelatud ega hea usu põhimõtte vastane. Asjaolu, et kostja ja C.C. ei jõudnud hinnas kokkuleppele ning seetõttu jäi tehing pooleli, ei ole käsitletav jämeda tänamatusena. Samuti on kostja õigustatud kinnisasja üürima ning seda ka hageja lähedasele. Asjaolu, et hagejal on õigus oma perekonnaliikmeid majutada, ei tähenda, et kostja ei võiks C.C.ga üüri maksmises kokku leppida. Kostja ei ole nõudnud C.C.lt üüri mitme aasta vältel, millise aja jooksul on C.C. elamut kasutanud tasuta. Kostjal puudus õiguslik alus nõuda C.C.lt elamispinna vabastamist (11.10.2018 e-kiri). Samas hageja õigus pereliikmeid majutada ei tähenda, et pereliige peaks elama tasuta. Kostja ei ole soovinud C.C.d ilma põhjuseta sunni jõul välja tõsta, vaid on arutanud tema elamu kasutamise tingimusi, sh eelkõige üüri suurust. Kostjale ei ole meele järele, et C.C. ei ole kandnud elamu kasutamisest tingitud kulusid. Jämedaks tänamatuseks ei saa pidada harilikust mõnevõrra pingelisemat suhtlemisstiili. Kostja üürinõue hageja lähedase vastu üheksa aastat pärast

kinkelepingu sõlmimist ei ole taoline objektiivselt hukkamõistetav tegu, mis võiks õigustada kinkelepingust taganemist tuginemisega jämedale tänamatusele. Siinjuures võtab kohus arvesse ka asjaolu, et kostja on kinkelepingu eset oluliselt parendanud ja renoveerinud, sisustanud elamu kaasaegsel tasemel ning varustanud vajaliku majapidamisinventariga. Kostja ja C.C. vahelised võlaõiguslikest suhetest tulenevad vaidlused tuleb lahendada hagimenetluse korras kohtus. Hagejale ei ole määratud puuet ega töövõimekaotust. Perearsti ambulatoorne epikriis ei tõenda hageja väidet, et ta vajaks tervisliku seisundi või vanuse tõttu C.C. kõrvalabi igapäevaeluga toimetulekuks. Kohtul ei ole põhjust arvata, et kostja ei suudaks või ei sooviks tulevikus oma ema vastavat elamisvajadust rahuldada. Kohtumenetluses on hageja taganemise alusena välja toonud ka kostja poolt kinnistu osa võõrandamise kolmandatele isikutele. Kinkelepingust ei nähtu, et lepingu sõlmimise tingimuseks olnuks kostjal kinnistu võõrandamise keelamine. Hageja kasuks seatud isiklik kasutusõigus elamule jääb kinnistut koormama ka pärast selle võõrandamist. Seega kohtu hinnangul ei ole kostja näidanud hageja ega hageja lähedase vastu üles jämedat tänamatust VÕS § 267 p 1 mõistes, mis annaks aluse kinkelepingust taganemiseks.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Liiri Looskari esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 14. aprilli 2020 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda või vähendada maakohtu poolt kindlaks määratud kostja menetluskulude suurust. Alternatiivselt palub hageja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei saa nõustuda kohtu hinnanguga, et kostja ja C.C. arutelud ei ole käsitletavad jämeda tänamatusena hageja ega hageja lähedase vastu. Tegemist ei olnud aruteluga. Kostja nõudis C.C.lt üüri, sh üürivõla tasumist või kinkelepingu eseme ostmist kostjale sobiva hinna eest ning sellega mittenõustumisel eluruumi vabastamist, milleks kostjal õigus puudus. 11.10.2018 ekirjas on kostja on esitanud nõude lahkuda majapidamisest koos kõigi oma asjadega kahe nädala jooksul ehk hiljemalt 24.10.2018. Kohus on alusetult kitsendanud hageja kasuks seatud isiklikku kasutusõigust. Hageja kasuks seatud tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus hõlmab ka perekonnaliikmete tasuta majutamist. Vastupidisel juhul oleks isiklik kasutusõigus ebamõistlikult ja alusetult piiratud omaniku õigusega nõuda perekonnaliikmelt või hooldajalt tasu, mille suurus ja tasumise tingimused on omaniku otsustada; 2) ei ole kohus järginud Riigikohtu juhiseid, et käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on eetiline hinnang ning kohtul tuleb sellise käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut (3-2-1-153-06, p 12). C.C. oli hageja jaoks isikuks, kes sai olla ja oli talle vajadusel abiks. See oli hagejale tema vanust arvestades äärmiselt oluline. Hageja ei ole väitnud, et ta vajab igapäevaselt kõrvalabi (perekonnaliikme majutamise õigus seda ka ei eelda). Hageja õigustatud soovide vastane tegevus rikkus hageja kasuks seatud isiklikku kasutusõigust ning on hinnatav jämeda tänamatusena ka hageja suhtes, sest kostja tegevus on vastuolus hageja põhimõtete ja väärtushinnangutega perekonnast, kus laps arvestab ema soovidega ning ei tekita oma tegevusega kahju (sh vaimset) emale ja vennale, et perekonnaliikmed toetavad üksteist; 3) jättis kohus põhjendamatult arvestamata asjaolu, et kostja omastas omavoliliselt C.C. vallasasjad, st võttis need enda kätte olematu võla katteks; 4) ei ole põhjendatud arvestada asjaolu, et kostja on kinkelepingu eset oluliselt parendanud, kuna kohus on varem väitnud, et see ei ole vaidluses oluline;

5) ei ole kohus hinnanud kinkelepingust taganemist VÕS § 267 p 3 mõistes. Hageja on hagiavalduses, lepingust taganemise avalduses ja 24.10.2019 menetlusdokumendis märkinud, et kostja tegevus on käsitletav ka kui hageja kasuks seatud isikliku kasutusõiguse rikkumine VÕS § 267 p 3 mõistes, mh on hagis viidatud Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-129-05, milles leiti, et isikliku kasutusõiguse rikkumine võib olla aluseks, et esitada taganemisavaldus VÕS § 267 p 3 alusel. Hageja on tõendanud et kostja on oma tegevusega rikkunud hageja kasuks seatud isiklikku kasutusõigust. Kohtu kohustus on hinnata kostja tegevust kogumis; 6) määras kohus kostja menetluskulud kindlaks ülemäära suures ulatuses. Selline töötundide arv, arvestades kostja menetlusdokumentide sisu ja mahtu, ei ole mõistlik.

5.Andrus Looskari vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) taganes hageja kinkelepingust VÕS § 267 p 1 alusel. Kingisaaja on avalduse järgi ilmutanud jämedat tänamatust nii hageja kui ka tema lähedase, perekonnaliikme – täisealise poja C.C. vastu. Tegemist on hageja subjektiivsete hinnangutega. C.C. ei ole menetluses avaldanud, kas kostja tegevuses võib esineda jäme tänamatus isiklikult tema kui kinkija lähedase suhtes. Kohus on õigesti analüüsinud hageja etteheiteid eraldi kinkija ja kinkija lähedase osas, on hinnanud etteheiteid ja tõendeid kogumis ning arvestanud nii kinkija subjektiivset hinnangut kui ka objektiivseid asjaolusid; 2) ei ole hageja hagis ega lepingust taganemise avalduses tuginenud VÕS § 267 lg-le 3 ja väitnud, et kingisaaja on jätnud õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. Tegemist on apellatsioonkaebuses esitatud uue asjaoluga, mis tuleb jätta tähelepanuta. Kinkeleping ei sisalda koormist või tingimust, mille kostja on täitmata jätnud. C.C. elas ema juures X talus alates 2013. aastast. Kinkelepingu sõlmimise ajal C.C. seal ei elanud ning hageja ei seadnud C.C. tasuta majutamist kinke tingimuseks. Kostjal puudus kinget vastu võttes ja peale seda ligi 9 aasta jooksul kuni 2018. aastani teadmine, et C.C.l on hageja arvates kinnistu tasuta kasutamise õigus. Hagejal puudus õigus majutada C.C. väljakujunenud kasutuskorda rikkudes kostja kasutuses olevale pinnale; 3) ei saa läbirääkimisi maja müügihinna ja kasutustasu üle ning omavaheliste võlasuhete teemalist kirjavahetust pidada jämedaks tänamatuseks ei kinkija ega C.C. suhtes. Isegi kasutusõigusega isiku puhul on omanikul õigus nõuda elamu kasutamise ja kommunaalteenuste tarbimisega põhjendatud kulutusi (Riigikohtu seisukoht lahendis nr 3-2-1-129-05, p 29). Kostja ei ole C.C.d elamust välja tõstnud ega jõuga lahkuma sundinud. Kostja ja C.C. varalised suhted ei puutu hagi esemesse. Üürivõla nõudmise asjaolud tuleb apellatsioonimenetluses sisse toodud uue asjaoluna jätta tähelepanuta; 4) on kohtu hinnang kostja poolt kinnistu parendamisele jms tegevusele kostja tegevusele antud objektiivse eetilise hinnangu osa. Kuna tegemist on kohtu poolt tuvastatud ja mittevaidlustatud faktilise asjaolu kasutamisega otsuse põhistuses, siis hageja etteheide ei ole põhjendatud. Kostja on teinud parendused (väärtuses kuni 80 000 eurot) ja abistab ema heas usus, uskudes kinke kehtivust. Kinkelepingust taganemine peale nii pikka perioodi on vaidluse kontekstis mittekohane reageerimine. Tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et hageja vajaks igapäevaselt hoolitsust. Kostja kannab ema eest hoolt ja abistab teda nii füüsiliselt kui materiaalselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
14.aprilli 2020 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis

nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.

7.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendsutele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud hagi rahuldamata.
8.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus ebaõigesti hinnanud tõendeid ja seetõttu põhjendamatult leidnud, et kostja käitumist ei saa käsitleda jämeda tänamatusena VÕS § 267 p 1 tähenduses. Ringkonnakohus hageja seisukohaga ei nõustu. VÕS § 267 p-s 1 sätestatud jäme tänamatus on hinnanguline kategooria ning sellise käitumise hindamisel tuleb lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut. Maakohus on vaidluse lahendamisel õigesti eelmärgitud asjaoludest lähtunud. Asja materjalide kohaselt sõlmiti kinkeleping 2009. a, kusjuures kinkijaks oli kingisaaja ema. Ühtlasi koormati lepingu ese isikliku kasutusõigusega elamule kinkija kasuks ning kinkijal oli õigus majutada elamusse oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks. Samuti nähtub asja materjalidest, et kostja oli hooneid remontinud alates 2003. a (nimetatud asjaolule ei ole hageja vastuväiteid esitanud). Seega saab eelnevast järeldada, et hageja kinkis kinnistu just kostjale kui ühele oma lapsele seetõttu, et viimane remontis hooneid ja parandas sellega ema elamistingimusi. Samuti oli kinkija sooviks, et ta ei jääks kinkelepingu tõttu vajaliku hoolitsuseta. Kinkelepingust taganemise avalduse (14.11.2018) kohaselt oli taganemise põhjuseks kostja ja noorema poja C.C., kes elas elamus alates 2013. a, vahelised erimeelsused (kostja hakkas nõudma, et C.C. ostaks kinnistu ära, tasuks elamise eest üüri või koliks elamust ära), mille tulemusena lahkus C.C. mujale elama. Seetõttu puudub tal isik, kes teda igapäevaeluga toimetulemiseks aitab. Eelneva alusel on maakohus õigesti leidnud, et C.C. mujale elama asumise tõttu ei jäänud hageja vajaliku hoolitsuseta. Apellatsioonkaebuses on hageja kinnitanud, et igapäevast kõrvalabi ta ei vaja, samuti ei ole ta vaidlustanud kostja väidet, et pärast C.C. mujale elama asumist on tema eest kandnud hoolt ja abistanud kostja. Seega puudub alus asuda seisukohale, et taganemise põhjuseks oli kinkija suhtes kinkelepingu eesmärgi mittetäitmine kostja poolt. Pelgalt asjaolu, et hageja ei saa kostjast tulenevalt igapäevaselt suhelda oma noorema pojaga, ei anna alust hinnata seda kostja poolse jämeda tänamatusena (VÕS § 267 p 1) ega kinkelepingu p 5.3 rikkumisena (VÕS § 267 p 3). Pooled ei vaidle selle üle, et VÕS § 267 p-s 1 sätestatud jäme tänamatus saab seisneda mitte üksnes kinkija, vaid ka viimase lähedase suhtes. Praegusel juhul puudutab vaidlus peaasjalikult hageja poegade erimeelsusi seonduvalt kinkelepingu esemeks oleva kinnistu kasutamisega (kulutuste kandmisega). Kostja ja C.C. vaheline e-kirjavahetus (I kd, tl 20-27, 68) tõendab nende vahelisi läbirääkimisi seoses kinnistu võimaliku ostmise ja üürimisega, samuti kostja ettepanekut elamispinna vabastamiseks kokkuleppele mittejõudmise korral. Samas ei ole kostja soovinud C.C.d sunni jõul elamispinnalt välja tõsta ning hageja ei ole tõendanud, millisel konkreetsel põhjusel C.C. X-i elama asus. Muu hulgas ei ole hageja taotlenud C.C. tunnistajana ülekuulamist ega väitnud, et kostja oleks konkreetselt tema vastu mingi teoga tänamatult käitunud. Hageja seisukoht, et isiklik kasutusõigus tähendab ka kinkija perekonnaliikmete tasuta elamu kasutamist, ei ole õige. Riigikohus on 01.12.2005 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-05 p-s 29 asunud seisukohale, et tasuta kasutusõigus ei tähenda, et kasutaja ei pea maksma elamu kasutamisega ja

kommunaalteenuste tarbimisega põhjustatud kulusid. Samas ei ole kostja hagejalt kunagi mingeid kulusid nõudnud. Põhjendatud on ka see maakohtu seisukoht, et kostja ja C.C. vahelised võimalikud võlaõiguslikest suhetest tulenevad vaidlused (C.C. vaidlusalusel kinnistul asuvate tööriistade võimalik omastamine kostja poolt) tuleb lahendada hagimenetluse korras ning nimetatud asjaolu ei ole käsitletav jämeda tänamatusena hageja suhtes. Apellandi vastupidine seisukoht ei ole õige. Samuti ei ole õige hageja poolt väidetu, et kostja poolt kinkelepingu olulisel parandamisel ei ole vaidluse lahendamisel mingit tähendust.

9.Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 hüvitatakse lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu praktika kohaselt on lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui on ületatud diskretsiooni piire. Praeguses asjas on maakohus põhjendanud hagejalt väljamõistetavaid kulusid otsuse p-des 16 ja 17 ning muu hulgas vähendanud kostja lepingulise esindaja kulusid 3354,50 eurolt 2512,50 euroni (5 tunni ja 35 minuti võrra). Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning leiab, et maakohus ei ole kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsiooni piire ületanud. Seetõttu puudub ka alus kostja lepingulise esindaja kulude veelgi vähendamiseks. Muu hulgas nähtub kohtuotsuse põhjendustest, et maakohus on arvestanud hageja vastuväidetega menetluskuludele, milliseid hageja on korranud apellatsioonkaebuses.
10.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ning seetõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad tema lepingulise esindaja kulud seoses vastuse koostamisega apellatsioonkaebusele 937,50 eurot (ajakulu 6 tundi ja 15 minutit). Ringkonnakohus leiab, et kuna vastuses apellatsioonkaebusele on koostatud peamiselt samu väiteid, mida esitati maakohtu menetluses, tuleb põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks lugeda 4 tunni eest 600 eurot (4x125=500x20%). Nimetatud summa tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
11.TsMS § 652 lg 4 kohaselt saab uusi asjaolusid ja tõendeid esitada apellatsioonkaebuses või vastuses sellele ning taotlus uute asjaolude ja tõendite vastuvõtmiseks rahuldatakse üksnes põhistatud juhtudel. Antud asjas esitas hageja täiendavad seisukohad ja uued tõendid 11.09.2020 menetlusdokumendis. Seetõttu puudub ringkonnakohtul seadusest tulenev alus taotluse rahuldamiseks ja ringkonnakohus jätab uued asjaolud ja tõendid tähelepanuta.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.08.20262-22-12784/111Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja