2-20-6551 Crowdestate Collateral Agent OÜ hagi Kimbutaja Inkassoteenused OÜ vastu nõude tunnustamiseks OÜ Pessaraag (pankrotis) pankrotimenetluses 3 500 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Crowdestate Collateral Agent OÜ (registrikood 12952326, asukoht Müürivahe 17-2, 10140 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andreas Veeret (Advokaadibüroo FORT OÜ, e-post: [email protected]) Kostja: Kimbutaja Inkassoteenused OÜ (registrikood 11536979, asukoht Pirni 12, 10617 Tallinn, e-post: [email protected]), seaduslik esindaja J Ž (isikukood: xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja Crowdestate Collateral Agent OÜ hagi kostja Kimbutaja Inkassoteenused OÜ vastu nõude tunnustamiseks OÜ Pessaraag (pankrotis) pankrotimenetluses.
2.Tunnustada hageja Crowdestate Collateral Agent OÜ nõuet summas 853 462,84 eurot OÜ Pessaraag (pankrotis) pankrotimenetluses esimese rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud kostja Kimbutaja Inkassoteenused OÜ kanda.
4.Välja mõista kostjalt Kimbutaja Inkassoteenused OÜ hageja Crowdestate Collateral Agent OÜ kasuks hageja menetluskulud summas 2 991 eurot (õigusabikulud 2 691 eurot ja riigilõiv 300 eurot).
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal Kimbutaja Inkassoteenused OÜ tasuda hagejale Crowdestate Collateral Agent OÜ käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks
tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue ja asjaolud
1.Hageja Crowdestate Collateral Agent OÜ palub tunnustada OÜ Pessaraag (pankrotis) pankrotimenetluses Crowdestate Collateral Agent OÜ nõuet summas 853 462,84 eurot esimeses rahuldamisjärgus. Alternatiivselt, kui kohus peaks leidma, et Crowdestate Collateral Agent OÜ nõue ei ole käsitatav pandiga tagatud nõudena, tunnustada Crowdestate Collateral Agent OÜ nõuet summas 853 462,84 eurot teises rahuldamisjärgus. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus 13.11.2019 kohtumäärusega välja võlgniku OÜ Pessaraag (võlgnik) pankroti. Hageja esitas 01.12.2019 võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse, milles palus tunnustada oma pandiga tagatud nõuet summas 853 462,84 eurot. 08.04.2020 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitas võlausaldaja Kimbutaja Inkassoteenused OÜ hageja nõudele täies ulatuses vastuväite. Seetõttu jäi hageja nõue nõuete kaitsmise koosolekul tunnustamata.
3.Võlgnik OÜ Pessaraag (pankrotis) pöördus 2018. a sügisel Crowdestate Holding OÜ poole sooviga kaasata käibekapitali finantseerimiseks vajalik laenuraha Crowdestate Holding OÜ-le kuuluva ja viimase poolt hallatava ühisinvesteeringute internetiplatvormi www.crowdestate.eu kaudu. Crowdestate Holding OÜ ja võlgnik sõlmisid 2018.a oktoobris ühisinvesteeringute internetiplatvormi kasutamise koostöölepingu, mille alusel osutas Crowdestate Holding OÜ võlgnikule rahastuse kaasamiseks vajalikke teenuseid ning võlgnik kohustus maksma Crowdestate Holding OÜ-le teenuste osutamise ja portaali kasutamise eest tasu. Portaali investorid, hageja ning võlgnik sõlmisid kolmepoolsed laenulepingud, mille alusel andsid investorid võlgnikule portaali vahendusel laenu kogusummas 700 000 eurot intressimääraga 13,5% aastas. Võlgnik kohustus intressi tasuma igakuiste osamaksetega ning tagastama laenusumma hiljemalt 30.09.2019. Hageja ning võlgnik sõlmisid laenu- ja koostöölepingust tulenevate nõuete tagamiseks hüpoteegi seadmise lepingu, mille alusel seati võlgnikule kuulunud tootmiskinnistule hageja kasuks hüpoteek summas 600 000 eurot ja kommertspandi seadmise lepingu, mille alusel koormati võlgniku vallasvara hageja kasuks kommertspandiga summas 550 000 eurot. Portaali investoritelt laenulepingute alusel kogutud laenusumma 700 000 eurot kanti võlgnikule üle 11.10.2018.
4.Võlgnik kohustus laenulepingute lisa 1 järgi tegema alates 2018. a oktoobrist iga kuu viimaseks päevaks intressimakse summas 7 875 eurot. Võlgnik rikkus nimetatud kohustust oluliselt, mistõttu esitas hageja võlgnikule korduvalt nõudekirju. Muu hulgas hoiatas hageja 19.03.2019 nõudekirjas, et rikkumiste jätkumisel võidakse laenulepingud erakorraliselt üles öelda. Võlgnik tegi 19.03.2019 ülesütlemishoiatuse saamise järel küll kaks ebakorrapärast makset, millest aga ei piisanud tekkinud võlgnevuse kustutamiseks. Alates 01.08.2019 ei teinud võlgnik laenulepingute alusel enam ühtegi makset. Samuti jättis võlgnik tasumata koostöölepingu alusel esitatud arved. Kuna võlgniku rikkumised jätkusid, ütles laenuandja I I OÜ 17.09.2019 avaldusega erakorraliselt üles tema ja võlgniku vahel sõlmitud laenulepingud alates 25.09.2019. Laenulepingute p 8.5 järgi tingis I I OÜ laenulepingute ülesütlemine automaatselt ka kõigi ülejäänud investoritega sõlmitud laenulepingute samaaegse lõppemise. Seega lõppesid alates 25.09.2019 kõik investoritega sõlmitud laenulepingud. Võlgnik kohustus vastavalt laenulepingute p-le 8.2 tagastama kõik laenulepingute alusel võlgnetavad summad hiljemalt 10 tööpäeva jooksul laenulepingute lõppemisest ehk 08.10.2019. Võlgnik ei ole mis tahes summas makseid teinud.
5.Kostja tegelikuks eesmärgiks on torpedeerida võlgniku pankrotimenetluse läbiviimist. Vahetult pärast seda, kui võlgnik sai laenulepingute alusel laenuraha kätte, asus võlgniku juhataja ning lõplik kasusaaja R S võlgniku vara kõrvaldama. Taolise õigusvastase tegevuse põhjuseks oli asjaolu, et võlgnikul olid tekkinud püsiva iseloomuga majanduslikud raskused ning võlgnik teadis juba laenulepingute sõlmimise ajal, et ta ei ole tegelikult suuteline laenu tagasi maksma.
6.Hageja nõue, mille tunnustamist ta pankrotimenetluses taotleb, koosneb järgnevast. Hagejal on laenulepingute alusel võlgniku vastu nõudeid summas 821 861,04 eurot, millest laenu põhiosa võlgnevus on 700 000 eurot, intressivõlgnevus 55 973,54 eurot, leppetrahvivõlgnevus 21 000 eurot ja viivisevõlgnevus 44 887,50 eurot. Hagejal on koostöölepingu alusel võlgniku vastu nõudeid summas 31 601,80 eurot, millest põhitasu võlgnevus on 2 700 eurot, viivisevõlgnevus tasumata arvetelt 901,80 eurot ja leppetrahvivõlgnevus 28 000 eurot.
7.Hageja nõuded on tagatud pandiga. Vastavalt hüpoteegilepingu p-le 3.2 ja kommertspandilepingu p-le 2.2 on laenulepingutest ning koostöölepingust tulenevad hageja nõuded tagatud kinnistule seatud hüpoteegiga summas 600 000 eurot ja võlgniku vallasvarale seatud kommertspandiga summas 550 000 eurot. Hüpoteek on kantud kinnistusraamatusse ning kommertspant kommertspandiregistrisse. Arvestades, et pandisumma kokku on 1 150 000 eurot, on hageja nõuded summas 853 462,84 eurot tagatud pandiga.
8.Eeltoodust tulenevalt palub hageja tunnustada võlgniku pankrotimenetluses hageja nõuet summas 853 462,84 eurot pandiga tagatud nõudena. Alternatiivselt, kui kohus peaks siiski asuma mis tahes põhjusel seisukohale, et hageja nõue ei ole käsitatav pandiga tagatud nõudena, palub hageja nõuet tunnustada muu tähtaegselt esitatud nõudena.
9.Tulenevalt kostja väitest, et talle jääb arusaamatuks, kes on laenuandja, selgitab hageja, et ta ei lisanud menetlusökonoomia kaalutlusel hagile kõigi laenuandjatega sõlmitud laenulepinguid, sest lepingud sõlmiti identsetel üldtingimustel, lepingute maht kokku on mitu tuhat lehekülge ning laenusumma 700 000 eurot nähtub laenusumma võlgnikule üle kandmist kinnitavalt maksekorralduselt. Samas, tulenevalt kostja vastuväitest, esitab hageja kohtule kokkuvõtliku Exceli tabeli, millest mh nähtuvad võlgnikule portaali www.crowdestate.eu vahendusel laenu andnud laenuandjate nimed, laenuandjatega sõlmitud laenulepingute numbrid ja laenusummad ning kõik laenuandjate, võlgniku ja hageja vahel sõlmitud laenulepingud.
10.Hageja hinnangul on asjakohatu kostja väide, et laenusumma võlgnikule üle kandmine Crowdestate Holding OÜ kontolt muudab laenulepingutest tulenevad nõuded justkui ebaselgeks. Võlgnik tegi laenulepingute sõlmimiseks portaali investoritele pakkumuse sõlmida laenulepingud võlgniku pakutud põhitingimustel, s.o soovitav laenusumma (700 000 eurot), intress (13,5% aastas), laenuperiood (12 kuud), finantseeritav projekt (käibekapitali finantseerimine) ja tagatised (hüpoteek ja kommertspant). Pakkumuse tegemiseks allkirjastas võlgnik 03.10.2018 Crowdestate’i laenulepingu tüüpvormi. Crowdestate edastas seejärel võlgniku pakkumuse portaali investoritele. Võlgniku pakkumuse aktsepteerinud investorite, hageja ning võlgniku vahel sõlmiti laenulepingud ühise laenu sihtotstarbe ja ühise tagatisega. Laenulepingud sõlmiti Crowdestate’i tüüpvormil identsetel üldtingimustel. Ainsaks erisuseks laenulepingutes on konkreetse laenuandja andmed ning laenusumma, millises ulatuses vastav laenuandja võlgnikule laenu andis. Vastuseks kostja väitele allkirjade puudumise kohta viitab hageja, et laenulepingule ei tulene seadusest kohustuslikku vorminõuet ning laenulepingu võib seega sõlmida ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Pealegi on võlgnik allkirjastanud digitaalselt pakkumuse5, aktsepteerides sellega Crowdestate’i laenulepingu tüüpvormist tulenevad tingimused. Samuti pole vaidlust selles, et võlgnik on saanud kätte laenusumma 700 000 eurot. Laenusumma 700 000 eurot kanti võlgnikule üle Crowdestate Holding OÜ kontolt, kuna viimane kogus portaali investoritelt kokku võlgnikule laenatud laenusummad. Vastasel juhul oleks iga üksik investor pidanud tegema võlgnikule eraldi ülekande. Praktikas muudaks see aga kogu
protsessi ülimalt koormavaks ja kulukaks, sest teha tuleks tuhandeid ülekandeid. Crowdestate Holding OÜ poolt võlgnikule laenusumma faktiline ülekandmine ei mõjuta aga mingil moel tõsiasja, et võlgnikule andsid laenulepingute alusel laenu portaali investorid; samuti et investorid laenuandjatena ja hageja tagatisagendina on laenulepingutest tulenevate võlgniku rahaliste kohustuste osas solidaarvõlausaldajad. Seega on võlgnikul laenulepingutest tulenevad lepingulised kohustused laenuandjate ning hageja ees.
11.Hageja vaidleb vastu kostja väitele, mille kohaselt ei ole hageja võlgniku suhtes laenulepingutest tulenevate nõuete osas solidaarvõlausaldaja. Esiteks on laenulepingute p-s 9.2 sätestatud, et laenuandjad ja tagatisagent (hageja) on laenulepingutest tulenevate laenusaaja (võlgniku) rahaliste kohustuste osas solidaarvõlausaldajad. Sama tuleneb võlgniku poolt 03.10.2018 allkirjastatud laenupakkumuse p-st 9.2. Teiseks on võlgnik ka muudes avaldustes ja lepingutes hageja kui solidaarvõlausaldaja nõudeõigust korduvalt tunnistanud. Kostja vastuväited
12.Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
13.Kostjale jääb arusaamatuks, kes on võlausaldaja ehk laenuandja. Hagiavaldusele on lisatud allkirjastatud digikonteineris dokumendid pealkirjaga „Laenuleping“ ja „Koostööleping“. Laenulepingust ei tulene, kes on laenuandja - puudu on laenuandja nimi, isiku- ja registrikood ning esindaja andmed. Ühtegi teist laenulepingut ei ole lisatud. On ebaselge, mis tingimustel väidetav raha võlgnikule üle on antud. Hagile lisatud dokumentidest tuleneb, et raha on võlgnikule üle kandnud hoopis Crowdestate OÜ (praeguse ärinimega Crowdestate Holding OÜ), kes ei ole hagimenetluse pool. Lisatud nõude loovutamise lepingust ei tulene nõude loovutus laenulepingu alusel, vaid koostöölepingu alusel. Koostöölepingust ei tulene võlausaldaja kohustus tasuda võlgnikule 700 000 eurot. Seega ei ole võlausaldaja tõendanud oma nõude olemasolu laenulepingu alusel ning võlausaldaja nõue, selle sisu ning alus on tõendamata.
14.Hagi lisas 8 ei ole lisatud allkirjastatud laenulepingut, mis tõendaks hageja nõude olemasolu. Võlausaldaja väidab üksnes paljasõnaliselt, et laenuandja on I I OÜ, kuid kust see tuleneb ei ole selge. Sama ka muude väidetavate laenulepingute puhul. Sellest tulenevalt jääb kostjale arusaamatuks, kellelt ning kuidas pankrotiavalduse esitanud võlausaldajad omandasid väidetava nõude ning millistel asjaoludel. Võlausaldajad on esitanud küll väite, et vastavalt Laenulepingute p-dele 9.1-9.3 „on Tagatisagent ja laenuandjad Laenulepingutest tulenevate Võlgniku rahaliste kohustuste osas solidaarvõlausaldajad võlaõigusseaduse (VÕS) § 73 lg 1 mõttes. Tagatisagent võib solidaarvõlausaldajana nõuda Võlgnikult Laenulepingute alusel paralleelkohustuse täitmist iseseisvalt enda nimel ja vastava kohustuse peab Võlgnik täitma Tagatisagendile. Kuid avaldusele ei ole lisatud nõuetekohaselt kolmepoolselt allkirjastatud laenulepingut, et lugeda vastav tingimus kehtivaks. Kohtu põhjendused
15.Kohus, uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada.
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
17.Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates
päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. PankrS § 153 lg 1 punktide 1-3 kohaselt rahuldatakse pärast PankrS § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded; 3) muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded. Seega, hageja nõude rahuldamise eeldusteks on, et hageja nõue võlgniku vastu oleks kehtiv ja sissenõutav, samuti, et hagi nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses oleks esitatud tähtaegselt. Nõuete kaitsmise koosolek võlgniku pankrotimenetluses toimus 08.04.2020. Hagi on kohtule esitatud 05.05.2020, seega tähtaegselt. Harju Maakohtu 03.08.2020 määrusega on tsiviilasja menetlemine määratud kirjalikku menetlusse TsMS § 403 lg 1 alusel poolte nõusolekul.
18.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.
19.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolud osas: Harju Maakohtu 13.11.2019 kohtumäärusega on välja kuulutatud võlgniku OÜ Pessaraag pankrot; b) Võlausaldajate 08.04.2020 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitati mh kaitsmisele hageja nõue summas 853 462,84 eurot (tl 52-56); c) Hageja poolt kaitsmisele esitatud nõudele esitas kostja täies ulatuses vastuväite ja hageja nõue jäi tunnustamata (tl 57-58). a)
20.Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt põhineb hageja nõue laenulepingutel ja koostöölepingul ning pandiõigus tuleneb kinnistusraamatusse kantud hüpoteegist ja kommertspandiregistrisse seatud kommertspandist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja on selgitanud ja tõendanud, et tal on laenulepingute alusel võlgniku vastu nõudeid summas 821 861,04 eurot, millest laenu põhiosa võlgnevus on 700 000 eurot, intressivõlgnevus 55 973,54 eurot, leppetrahvivõlgnevus 21 000 eurot ja viivisevõlgnevus 44 887,50 eurot. Lisaks on hagejal koostöölepingu alusel võlgniku vastu nõudeid summas 31 601,80 eurot, millest põhitasu võlgnevus on 2 700 eurot, viivisevõlgnevus tasumata arvetelt 901,80 eurot ja leppetrahvivõlgnevus 28 000 eurot. Kokku on hageja nõude suurus 853 462,84 eurot. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lg 1 kohaselt võib kinnisasja hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. AÕS § 326 kohaselt peab hüpoteegi seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping olema notariaalselt tõestatud. Kommertspandiseaduse (KomPS) § 1 lg 1 sätestab, et Äriregistrisse kantud ettevõtja võib nõude tagatisena seada oma vallasvarale kommertspandiregistrisse kantud käesolevas seaduses sätestatud ulatusega pandi (kommertspant), ilma et ta annaks üle panditava vara valdust. KomPS § 4 lg 2 kohaselt peab kommertspandileping olema notariaalselt tõestatud. Hageja ja võlgnik sõlmisid 11.10.2018 laenu- ja koostöölepingust tulenevate nõuete tagamiseks notariaalselt hüpoteegi seadmise
lepingu, mille alusel seati võlgnikule kuulunud tootmiskinnistule hageja kasuks hüpoteek summas 600 000 eurot (tl 15-19) ning kommertspandi seadmise lepingu, mille alusel koormati võlgniku vallasvara hageja kasuks kommertspandiga summas 550 000 eurot (tl 20-24). Kohtu hinnangul on hageja nõude summa ja pandiõiguse olemasolu tõendatud.
21.Kostja väitel jääb talle arusaamatuks, kes on võlausaldaja ehk laenuandja ning mis tingimustel on väidetav raha võlgnikule üle antud. Lisaks jääb kostjale arusaamatuks, kellelt ning kuidas pankrotiavalduse esitanud võlausaldajad omandasid väidetava nõude ning millistel asjaoludel. Tulenevalt kostja vastuväitest võlausaldajate ebaselguse osas esitas hageja oma 02.09.2020 menetlusdokumendi lisana kokkuvõtliku Exceli tabeli (nähtav avalikust e-toimikust), millest nähtuvad võlgnikule portaali vahendusel laenu andnud laenuandjate nimed, laenulepingute numbrid ja laenusummad ning kõik laenuandjate, võlgniku ja hageja vahel sõlmitud laenulepingud. Lisaks on hageja nii hagiavalduses kui 02.09.2020 menetlusdokumendis kirjeldanud laenulepingute sõlmimise protsessi. TsMS § 235 kohaselt on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtu hinnangul on hageja eeltooduga oma väiteid põhistanud ja kostja ebaselguse kõrvaldanud. Samuti ei ole kostja hageja poolt välja toodud asjaolusid ja väiteid ümber lükanud ega neile vastu vaielnud.
22.Kohus ei nõustu kostja väitega, mille kohaselt hageja ei ole võlgniku suhtes laenulepingutest tulenevate nõuete osas solidaarvõlausaldaja. Laenulepingute punktis 9.2 on sätestatud, et laenuandja ja tagatisagent on lepingust tulenevate laenusaaja rahaliste kohustuste osas solidaarvõlausaldajad (tl 29). Kohus selgitab, et poolte õigused ja kohustused tulenevad poolte vahel sõlmitud lepingust. Kohus nõustub hageja väitega, mille kohaselt ei tule laenulepingule seadusest kohustuslikku vorminõuet ning selle võib sõlmida ka kirjalikku taasesitamist võimaldavad vormis. Samuti on oluline märkida, et võlgnik on allkirjastanud digitaalselt laenupakkumise, aktsepteerides sellega laenulepingu tüüpvormist tulenevad tingimused. VÕS § 73 lg 1 kohaselt kui sama kohustus tuleb seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täita mitmele isikule selliselt, et igaüks neist võib nõuda kohustuse täielikku täitmist, on need isikud solidaarvõlausaldajad.
23.Eeltoodud põhjendustel tuleb hagi rahuldada ja tunnustada hageja Crowdestate Collateral Agent OÜ nõuet summas 853 462,84 eurot OÜ Pessaraag (pankrotis) pankrotimenetluses esimese rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulud
24.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi jäävad menetluskulud kostja kanda.
25.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on
menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
26.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks õigusabikulud summas 2 691 eurot ja riigilõiv summas 300 eurot, kokku 2 991 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulud summas 2 991 eurot põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad kostjalt väljamõistmisele.
27.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul on hageja vastava taotluse esitanud.
28.TsMS § 178 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.