lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-10624/17

Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 30.09.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-10624/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.09.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1064
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtukoosseis

Piret Randmaa

Otsuse avalikult teatavaks

30.09.2020 avatud e-toimiku kaudu

tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-19-10624

Tsiviilasi

O A hagi Tallinna linna vastu korteriomandi xxx, lahusvaraks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

60 000 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: O A (isikukood xxx; elukoht: xxx) Kostja: Tallinna linn Tallinna Linnavalitsuse kaudu (Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn)

Menetluse liik

Asja arutamine kohtuistungil 27.08.2020

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Tuvastada, et korteriomand xxx, koos selle osaks oleva mõttelise osaga maatükist ja oluliseks osaks olevast ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks (registriosa nr xxx), on O Ai lahusvara. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
3.Jätta hageja õigusabikulud tema enda kanda.
4.Jätta riigilõiv, mille vabastamisest kohus hageja vabastas, Eesti Vabariigi kanda.
5.Jätta kostja menetluskulud kostja kanda.

Sarnased lahendid

Pärimisõigus
  • 26.06.20262-26-8668/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 19.06.20262-26-9878/3Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 17.06.20262-24-17622/38Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 16.06.20262-25-22361/14Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 15.06.20262-22-16285/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.06.20262-24-18550/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
6.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.

1.O Ai ja F Ai abielu sõlmiti xxx.a Valgevenes. (tõendab abielutunnistus t/l 4).
2.Poolte abielu lahutati Harju Maakohtu 11.03.1997.a kohtuotsusega, mis jõustus 24.03.1997.a (tõendab kohtuotsus t/l 9).
3.O A ja F A elasid abielu ajal korteris xxx, mille üürnikuks oli O A (tõendab üürileping t/l 5-6). 12.06.1995.a erastas O A korteri aadressil xxx (tõendab ostu-müügileping t/l 14) ning ta kanti kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna 28.05.2003.a (tõendab kinnistamisotsus t/l 12 ja kinnistusraamatu väljavõte).
4.F A (kasutatud ka kirjapilti F A) suri xxx.a (tõendab pärimistunnistus t/l 11). Hageja nõue ja selle põhjendused.
5.17.07.2019 kohtusse esitatud hagis ja selle hilisemas täpsustuses palus hageja tuvastada, et korteriomand xxx on tema lahusvara ega kuulu F Ai pärandvara koosseisu. Kohus selgitas hagejale, et hageja saab nõuda tuvastushagina üksnes vara kuulumist tema omandisse, mitte aga tuvastada kolmanda isiku pärandvara koosseisu, millest tulenevalt võttis kohus menetlusse üksnes hageja nõude tuvastada, et korteriomand xxx, on hageja lahusvara.
6.Hagi alusena märkis hageja järgmist: Hageja soovis teha 28.05.2018.a testamendi oma vara pärandamiseks oma õetütrele, kuid notaribüroos selgus, et korteriomand on soetatud ajal, mil hageja oli abielus F Aiga, millest tulenevalt on tegemist abielulise ühisvaraga ning korteriomandile on õigused ka F Ai pärijatel. Kuna teisi pärijaid peale Tallinna linna F A ei ole, esitas hageja hagi korteriomandi lahusvaraks tunnistamiseks Tallinna linna vastu. Hageja väidetel ei ole korteriomand tema ja F Ai ühisvara, sest nende abielulised suhted lõppesid hiljemalt 01.07.1993.a, s.o. enne seda kui hageja erastas eluruumi oma erastamisväärtpaberitega.

Lk (4)

Hageja taotles kohtuistungil üle kuulata ka tunnistaja L V. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.

7.Kostja oli seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et hageja abiellus F Aiga 1982. aastal ja abielu lahutati kohtuotsusega 1997. aastal, kuid hageja erastas korteri xxx, 1995. aastal ning nn vana ehk alates 01.01.1995.a kehtima hakanud PKS kohaselt oli abielu ajal soetatud vara abikaasade ühisvara, kui polnud sõlmitud abieluvaralepingut, ning kuna puuduvad andmed, et poolte abielulised suhted oleksid lõppenud enne kohtuotsuse tegemist, millega abielu lahutati, tuleb asuda seisukohale, et korter xxx, erastati hageja ja F Ai abielu ajal ja on poolte ühisvara. Asjaolu, et korteriomanikuna kanti kinnistusraamatusse ainult hageja, ei oma õiguslikku tähendust korteriomandi lahusvaraks tunnistamisel. Kohtuotsuse põhjendused.
8.Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus kõigepealt PKS § 210 lg 2 sätestatust, mille kohaselt tuleb alates kehtiva perekonnaseaduse jõustumisest 01.07.2010.a esitatud nõude korral ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda vara omandamise ajal kehtinud seadusest, ehk enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseadusest, sest korteriomand, mille lahusvaraks olemist hageja käesoleva hagi esitamisega tuvastada palub, omandati 28.05.2003, mil hageja korteriomandi omanikuna esmakordselt kinnistusraamatusse kanti (t/l 12). Sellele seisukohale asus Riigikohus nii lahendis nr 3-2-1-31-14 p 12 kui ka tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13 p 9.
9.Tulenevalt sellest, et enne 1. juulit 2010.a kehtinud PKS § 15 lg 1 sätestas, et abikaasade lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist, ning kohtu hinnangul leidis asja sisulise arutelu käigus üle kuulatud tunnistaja L V ütlustega tõendamist, et F A ei elanud xxx korteris alates 1993. aasta suvest, erastas hageja korteri xxx ajal, mil hageja ja F Ai abielulised suhted olid lõppenud, sest ostumüügileping nimetatud korteriomandi ostmiseks sõlmiti 12.06.1995.a (t/l 8).
10.Tulenevalt eeltoodust kuulub hageja nõue rahuldamisele ja kohtuotsusega tuleb tuvastada, et korteriomand xxx, koos selle osaks oleva mõttelise osaga maatükist ja oluliseks osaks olevast ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks (registriosa nr xxx), on O Ai lahusvara.

Menetluskulude jaotamine.

11.Menetluskulude jaotamisel poolte vahel peab kohus põhjendatuks juhinduda TsMS §-st 164 sätestatust, mis on erinormiks sama seaduse §-le 163. TsMS § 164 lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lõikes 2 märgitust võib kohus jagada kulud erinevalt lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemäära ühe abikaasa olulisi vajadusi.

Lk (4)

Kohus asub seisukohale, et kuivõrd käesoleva vaidluse näol on sisuliselt tegemist abielu varavahekorral põhineva vaidlusega, tuleb menetluskulud jagada vastavalt TsMS §-le 164 lõikes 1 sätestatule, s.o. iga menetlusosalise menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kuna kohus peab põhjendatuks jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ja kohus andis hagejale menetlusabi, vabastades ta hagi esitamisel riigilõivu tasumisest, jääb hageja õigusabikulu hageja kanda, riigilõiv Eesti Vabariigi kanda ja kostja menetluskulud kostja kanda. Tulenevalt eelmärgitust puudub vajadus kohtuotsuses menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks määrata. Tsiviilasja hinna määramine.

12.Juhindudes TsMS § 125 sätestatust määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Käesoleva tsiviilasja hinnaks määrab kohus tulenevalt eeltoodust 60 000 eurot, sest hageja on nimetatud selle summa korteriomandi väärtuseks ning ta palub tuvastada, et kogu korteriomand on tema abieluline ühisvara. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik

Lk (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20262-25-9929/26Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 27.05.20262-19-2116/127Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium