Amigtex OÜ hagi AS Protex Balti vastu võla väljamõistmiseks AS Protex Balti vastuhagi Amigtex OÜ vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23. detsembri 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Amigtex OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
82 982,56 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja (apellant): Amigtex OÜ (registrikood 12063684), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik Kostja (vastustaja): Protex Balti AS (registrikood 10081761), lepinguline esindaja vandeadvokaat Viive Kaur
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 23. detsembri 2019 otsus muutmata. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja Amigtex OÜ kanda. Välja mõista Amigtex OÜ-lt Protex Balti AS kasuks apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks 3925 eurot.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Amigtex OÜ-l tasuda Protex Balti AS-le kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Juhul, kui apellatsioonimenetluse kulude rahalist suurust ei määratud kindlaks käesoleva otsusega, määrab selle kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2).
1.Amigtex OÜ esitas 23.02.2018 Harju Maakohtule hagi Protex Balti AS vastu 43 952, 61 euro väljamõistmiseks, millest tarkvara litsentsitasu on 36 547,20 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 7405,41 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt andis hageja pooltevahelise kokkuleppe alusel kostjale 25.02.2015 üle lihtlitsentsi Optitex tarkvara ja Optitex CutPlan tarkvara kasutamiseks, mille eest pidi kostja tasuma hagejale kokku 53 865 eurot (lisandub käibemaks). Hageja esitas kostjale järgmised arved: 04.02.2015 arve nr 1502011, summa 11 704,50 eurot ja käibemaks, kokku 14 045,40 eurot; 04.03.2015 arve nr 1503006, summa 11 704,50 eurot ja käibemaks, kokku 14 045,40 eurot; 24.03.2015 arve nr 1503032, summa 15 606 eurot ja käibemaks, kokku 18 727,20 eurot; 29.12.2015 arve nr 1512948, summa 14 850 eurot ja käibemaks, kokku 17 820 eurot.
3.Kostja tasus 04.02.2015 ja 04.03.2015 arved, kokku 28 090,80 euro suuruses summas, kuid jättis tasumata 24.03.2015 ja 29.12.2015 arved kogusummas 36 547,20 eurot. Kostja selgitas, et ta ei kavatse tarkvara ostuhinda tasuda, kuna see ei vasta tema ootustele ja on tema jaoks väärtusetu. Samas ei selgitanud kostja, millised tarkvara omadused tema ootustele ei vasta, milline funktsionaalsus puudub, milles seisneb tarkvara „poolikus“ ja ta ei seostanud oma väiteid sõlmitud lepinguga.
4.Optitex on rõiva-, mööbli-, tehnilise tekstiili ja muus tööstuses toodete modelleerimisel rakendatav standardne tarkvara, millel on maailmas üle 29 500 kasutaja. Optitex tarkvara on kasutajate poolt hästi vastu võetud kvaliteetne töövahend. Kostja teistsugused väited on paljasõnalised ja väärad. Kostja kasutab tarkvara ka ise tänaseni.
Kostja vastuväited ja vastuhagi
5.Kostja vaidles hagile vastu ning esitas 13.10.2018 vastuhagi ja 18.10.2018 selle täpsustuse, paludes hagejalt kostja kasuks välja mõista 28 090,80 eurot, viivise põhivõlalt alates 21.03.2016 kuni vastuhagi esitamiseni 5768,11 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.10.2018 kuni kohtuotsuse tegemiseni ja alates sellele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
6.Vastuhagiavalduse kohaselt tegi hageja kostjale 21.01.2015 esimese pakkumise soetada tarkvaraprogramm, mis võimaldab parimal viisil organiseerida tootmisprotsessi. Kostja nõustus tootega lähemalt tutvuma ja seda testima. Hageja esitas 05.02.2015 teise pakkumise, millest jäeti välja 3D moodul ja lisati CutPlan moodul. Hinnapakkumise kohaselt pidi hageja esitama kostjale kolm arvet summadega 11 704,50 eurot, 11 704,50 eurot ja 15 606 eurot. Kostja võttis selle hinnapakkumise vastu. Poolte vahel oli seega ostu-müügileping, mille esemeks oli tarkvaraprogrammi Optitex müük ja selle kasutusõiguse andmine.
7.Hageja korraldas toote demoversiooni üldise tutvustuse. Kostja soovis toote kohta rohkem infot ja seda testida ning tasus selleks ettemaksu (arve nr 1502011 summas 14 045,40 eurot). Hageja viis läbi kaks kahepäevalist koolitust, sh Optitexi mooduli CutPlan koolituse. Koolituse käigus selgus, et CutPlan tõi kostjale kaasa vaid käsitsi tööd, mitte ei lihtsustanud seda. Hageja ja kostja jõudsid arusaamisele, et pakutav toode ei ole see, mida hageja oli reklaaminud ja mida kostja soovis saada. Toode ei olnud terviklik, ei olnud lõplikult kasutamiseks valmis ega vastanud hageja vajadustele ja ootustele.
8.Hageja väljastas 04.02.2015 teise ettemaksuarve nr 1503006 summas 14 045,40 eurot, mille kostja tasus, eeldades, et hageja kõrvaldab toote puudused. Märtsis-aprillis 2015 lubas hageja korduvalt, et toodet täiendatakse. 01.09.2015 pidi arendus olema tehtud. Programmi ülevaatamiseks korraldatud koolituspäeval selgus, et hageja oli kostja programmile juurdepääsu võimaldava kasutajakonto väidetava võlgnevuse tõttu sulgenud. Koolitust läbi ei viidud, kuid koolitaja kinnitas, et hageja lubatud toote funktsioonide täiendused on tegemata. Kostja teatas hagejale 24.09.2015, et Optitexi vana versiooni ta ei soovi, kuid uut versiooni ei ole võimalik testida.
9.Kostja ei saanud hageja lubatud valmisolevat ja toimivat terviklahendust. Puudu oli materjaliarvestuse osa (CutPlan), s.o kõige olulisem osa, millega planeeritakse materjalikulu ja mis tagab tootmises kokkuhoiu. Ilma CutPlanita ei olnud ülejäänud Optitex moodulite kasutamine mõeldav. Hageja ettepanek teha osa asju Excelis oleks olnud oluline tagasiminek kostja töökorralduses. Kostja ei kasutanud hageja toodet kunagi ega saanudki seda kasutada, kuna hageja oli sellele ligipääsu sulgenud.
10.Hageja ei parandanud ega asendanud asja talle korduvalt antud tähtaegadeks. Hageja lubas 24.09.2015-06.10.2015 kirjavahetuses nädala jooksul teada anda, kas saab CutPlani uue versiooni testkäiku anda. Pärast seda hageja enam ühendust ei võtnud.
11.Kostja taganes lepingust nii 21.03.2016 kui 11.04.2016 kirjadega, edastades koostöö lõpetamise teate ja 28 090,80 euro tagastamise nõude. Kuna toode ei vastanud lepingutingimustele, oli tegemist lepingu olulise rikkumisega. Hageja pakkus teadlikult müügiks mitteterviklikku toodet. Puudus ilmnes juba 12.-13.02.2015 korraldatud koolitusel ja kostja teavitas hagejat sellest koolitusele järgneval esimesel tööpäeval.
Vastus vastuhagile
12.Hageja vaidles vastuhagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
13.Hageja andis ja kostja võttis 25.02.2015 vastu Optitexi tarkvara kasutamiseks vajalikud tarkvara võtmed. Koos aktiga allkirjastas kostja tarkvara lõppkasutaja litsentsitingimused (EULA), mille p 9 kohaselt kostja aktsepteeris, et talle on tarkvara üle antud sellisena, nagu see on ja kinnitas, et tarkvara kohta ei ole antud mitte ühtegi garantiid või muud lubadust. Seega ei saa kostja tugineda temal olnud ootustele, soovidele või väidetavatele puudustele.
14.Igal juhul on kostja väited tarkvara puuduste kohta tõendamata. Kostja mainis tarkvara puudusi hagejale esmakordselt septembris 2015, neid piisavalt täpselt kirjeldamata. Tegelikult ei esitanud kostja peale raportite kujunduse, mida nad ei soovinud teha Exceli formaadis, muud pretensiooni.
15.Õige ei ole kostja väide, nagu ei oleks hageja Optitex tarkvara kostjale enne ettemaksu laekumist sisuliselt tutvustanudki. Tarkvara tutvustused ja konsultatsioonid algasid juba jaanuarist 2013. Hageja poolt 05.02.2015 edastatud makseplaan ei olnud uus pakkumine. Hageja ei andnud nõusolekut 3D mooduli pakkumisest väljajätmiseks. See on kostjale üle antud, koos tarkvaraga installeeritud ja avatud.
16.Arusaamatud on väited arendustööde tegemise kohta. Arendustöödes kokku ei lepitud. Hageja on Optitex tarkvara ametlik edasimüüja Eestis ja ei tegele arendusega. Tarkvaras tehakse pidevalt uuendusi Optitexi enda poolt.
17.Õige ei ole kostja väide, nagu ei oleks septembris 2015 koolitust toimunud põhjusel, et kostjal puudus tarkvarale ligipääs. Kostja lihtsalt ei lasknud hageja koolitajat uksest sisse. Koolitaja oleks saanud võimaliku veatõrke korral kostjat aidata. Kostja väited veateate ja ligipääsu puudumise kohta on tõendamata.
18.Hageja ei sulgenud kostja jaoks Optitex tarkvara. Kostjal tuli tarkvara kasutamiseks see aktiveerida, mida hageja kostja palvel ka tegi. Kostja arvutis tekkinud veateade ei takistanud programmi avamist ja probleem oli lihtsalt lahendatav. See, kas kostja tarkvara kasutas või mitte, ei oma litsentsitingimuste kohaselt tähtsust.
19.Kostja 21.03.2016 väidetav lepingust taganemine on toimunud hilinenult. Põhjendused tarkvara kasutamise võimatuse või mittesobivuse kohta on otsitud. Kostja ei saanud taganemisel tugineda väidetavatele puudustele, mis olid teada juba enne üleandmise akti ja tarkvara litsentsitingimuste allkirjastamist. Maakohtu otsus ja põhjendused
20.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja 36 543,31 eurot, sh põhivõlg 28 090,80 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 5768,11 eurot ja kohtuotsuse tegemise päevaks sissenõutavaks muutunud viivis 2684,40 eurot ning alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja 23 560,48 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
21.Pooled ei vaidle selle üle, et nad allkirjastasid 25.02.2015 akti, mille alusel andis hageja kostjale üle Optitex tarkvara kasutamist võimaldavad füüsilised võtmed; koos aktiga allkirjastas kostja litsentsitingimused ja tasus kahe hageja esitatud arve alusel kokku 28 090,80 eurot; kostja ei ole tasunud 24.03.2015 arve nr 1503032 alusel 18 727,20 eurot ja 29.12.2015 arve nr 1512048 alusel 17 820 eurot.
22.Pooled sõlmisid müügilepingu, mille esemeks oli arvutiprogrammi füüsilise koopia ja koos litsentsivõtmega programmi kasutamise litsentsi võõrandamine. Leping sisaldab nii ostu-müügi kui ka litsentsilepingu tingimusi. Litsentsi sai hageja müüjana võõrandada tarkvara omaniku loal.
23.Hageja 21.01.2015 tarkvara pakkumise kohaselt pidi tarkvara sisaldama lõigete kujundamise moodulit PDS, tekstiili markeerimise moodulit, konvertereid ja 3D tööriistakomplekti. Tarkvara hind oli 36 850 eurot. Lisaks sisaldas pakkumine tarkvara installeerimise ja konfigureerimise teenust ning täielikku väljaõpet. Tõendamata on lepingu sõlmimine 3D mooduli osas. 04.02.2015 palus kostja hagejal 3D mooduli ja selle koolituse pakkumisest välja jätta. 05.02.2015 saatis hageja uue pakkumise, kuhu oli lisatud CutPlan ja välja jäetud 3D moodul. Pakkumise hind oli 39 015 eurot (lisandub käibemaks). Kostja pidi tasuma 30% 06.02.2015 ettemaksuna, seejärel 27.02.2015 30% ja 31.03.2015 40%. Pakkumisest ei nähtu, et kostja oleks pidanud tasuma 31.12.2015 veel 17 820 eurot 3D mooduli eest. 3D mooduli väljajätmist kinnitas ka tunnistaja XX. Kostja ei pea hagejale 3D mooduli eest maksma.
24.Leping sõlmiti just hageja ja kostja vahel. Lõppkasutaja litsentsilepingu tingimuste kohaselt oli hageja kui tarkvara tootja poolt nimetatud isik samuti litsentsilepingu pool ja tal oli õigus anda kostjale litsents tarkvara kasutamiseks. Hageja on Optitexi edasimüüja ja tal on volitatud partnerina õigus pakkuda Eestis koolitust ja kasutada selleks Optitex logo. Ekslik on hageja seisukoht, et ta ei vastuta müügilepingu alusel müüdud toote puuduste eest, kuna ta ei olnud tarkvara õiguste algne omanik.
25.Pooltevahelisele lepingule lisatud litsentsitingimuste sätted, mis välistavad kostja õiguse tugineda tarkvara puudustele ning nägid ette välisriigi õiguse kohaldamise ja vajaduse pöörduda välisriigi kohtusse, on kostjat ebamõistlikult kahjustavad ja seetõttu tühised tüüptingimused. Tingimuste p 9a kohaselt pakutakse Optitex tarkvara ja teenuseid nende olemasolevas seisus ning Optitex ei anna ühtegi garantiid kvaliteedi, toimimise, turustatavuse või konkreetseks eesmärgiks sobivuse kohta. Samuti ei antud garantiid, et tarkvara on alati kättesaadav ja juurdepääsetav. Tingimuste p 13 kohaselt kehtivad lepingu suhtes Iisraeli õigusaktid ja kõik vaidlused on allutatud Iisraeli Tel Avivi kohtute pädevusse. Vaidlust ei ole selle üle, et tegemist on tüüptingimustega. See, et vastutuse piirang ei ole Eesti õiguse kohaselt kehtiv, tuleneb ka tingimuste p-st 9d. Väide, et need tüüptingimused on tarkvara litsentside andmisel tavapärased, on tõendamata. Ka hageja ise ei ole tüüptingimusi pidanud kehtivaks, kui esitas nõude Eesti kohtusse, tuginedes Eesti õigusele. Litsentsitingimustest ei tulene, et nõudeid lepingu eseme puuduste osas saaks esitada üksnes tarkvara tootja vastu, nagu väidab hageja. Selline kohustus oleks ostjat ebamõistlikult kahjustav ja tühine tüüptingimus.
26.Kostjale müüdud tarkvara ei vastanud hageja poolt enne lepingu sõlmimist antud lubadustele. Kostjal ei olnud võimalik enne lepingu sõlmimist sisuliselt teada saada, kuidas tarkvara toimib. Kostja teatas tarkvara olulisest puudusest hagejale kohe pärast seda, kui ta puudustest teada sai. Paljasõnaline on väide, nagu oleks kostjal olnud võimalik juba alates oktoobrist 2014 tarkvaraga tutvuda ja nagu oleks lepingueelsete läbirääkimiste käigus töötatud läbi tarkvara erinevad funktsioonid. Kostjal tekkis võimalus tarkvara tegeliku võimekusega
tutvuda pärast ettemaksu tasumist ja tarkvara installeerimist. Kuna kostja töötajad selgitasid hagejale jaanuaris 2015, milliseid funktsioone peab tarkvara täitma ja millisteks eesmärkideks seda kasutataks, teadis hageja enne lepingu sõlmimist, milliseks otstarbeks kostja tarkvara vajab. Veebruaris 2015 pakkus hageja kostjale toimivat lahendust, mida pidas kostja poolt seni kasutatust arenenumaks, paremaks, soodsamaks ja säästlikumaks. Tunnistajate ütluste kohaselt teadis hageja, milleks kostja tarkvara vajab ja seda, et tarkvara ei sobi kostja tootmisprotsessis ning hagejat teavitati CutPlaniga seotud olulistest puudustest kohe, kui need ilmnesid. Kõige olulisem puudus seisnes selles, et andmebaasi ei olnud ning planeerimisel ja paigutamisel tuli kõike uuesti alustada. Samuti puudus lademekaart ja infot oleks tulnud käsitsi kirjutada. Hageja lubas nende küsimustega tegeleda.
27.Hageja nõustus ka ise sellega, et CutPlan moodul oli puudustega ja vajas parandamist, kuna teatas kostjale uue, täiendatud versiooni tulemisest. Hageja poolt kostjale antud selgitused, et Optitex on pidevalt arenev tarkvara ja kostjal on võimalik lasta teha selles muudatusi vastavalt oma soovidele, on vastuolus hageja menetluses esitatud vastuväidetega, mille kohaselt ei tehtud tarkvara vastavalt iga kasutaja soovile ja kostja pidi tarkvara ostma üksnes sellisena, nagu see on. Hageja ei esitanud vastuväiteid ega tõendeid vastuseks kostja väitele, et tegemist oli olulise puudusega, sest Cutplan mooduli kasutamine eelnes teistele toimingutele. Cutplan mooduliga seotud puudused olid sedavõrd olulised, et kostja ei saanud tarkvara soovitud otstarbel kasutada. Hageja rikkus oluliselt müügilepingut, sest ta ei kõrvaldanud puudusi lubatud ajaks.
28.Kostjale andis õiguse lepingust taganeda ka tarkvarale juurdepääsu puudumine, mis on oluline puudus. Asjas ei ole tuvastatav, millal täpselt kostja juurdepääs tarkvarale katkestati. Tunnistajad kinnitasid, et sügisel 2015 oli juurdepääs suletud. Hagejaga teatas kostjale, et ligipääs suleti, kuna arved olid maksmata. Tarkvara oli kostja töötajatele suletud juba mais 2015 ja keegi ole saanud seda kasutada. Hageja väited seoses sellega, kes ja millisel põhjusel ning millal kostjale ligipääsu sulges, on muutunud, vastuolulised ja tõendamata. Optitex tarkvara käivitamisel ilmub veateade, millest võib järeldada, et litsentside kehtivus on lõppenud. Ekspertarvamuse kohaselt puudub kostjal tänaseni tegelik ligipääs tarkvarale ja kostja ei ole tarkvara tegelikult kasutanud. Kui ostja ei saa ostetud eset vallata ega kasutada müüjast tulenevatel põhjustel, on tegemist müüja lepinguliste kohustuste olulise rikkumisega. Alusetud on väited, et hageja ei teadnud juurdepääsu puudumisest või et kostja oleks saanud selle ise taastada. Isegi kui kostja oleks saanud mõne kasutusjuhise abil juurdepääsu taastada, on tõendamata, et hageja oleks kostjat sellisest võimalusest teavitanud. Hagejal müüjana oli kohustus kostjale koos tarkvara installeerimisega üle anda kõik juhised.
29.Kuna hageja ei kõrvaldanud CutPlan moodulis esinenud olulisi puudusi ega teinud pärast septembrit 2015 midagi selleks, et taastada kostjale ligipääs tarkvarale, on hageja müügilepingut oluliselt rikkunud. Kostjal oli õigus lepingust taganeda ilma täiendavat tähtaega andmata. Kostja ei saanud tarkvara, mis oleks olnud terviklik ja tootmisprotsessis kohe kasutatav. Lisaks puudus kostjal üldse juurdepääs tarkvarale. Alusetu on väide, et kostja pidi tasu maksma sõltumata sellest, kas ta tarkvara tegelikult kasutada sai või mitte.
30.Kostja saatis hagejale 21.03.2016 ja 11.04.2016 teated, milles teatas, et pakutav toode ei vastanud tema ootustele ja ta palus ettemaksu tagastada. Avaldus on käsitletav lepingust taganemise avaldusena. Hageja sai selle kätte ja talle oli kostja tahe arusaadav. Taganemine vabastas kostja kohustustest lepingut täita ja tal tekkis õigus saada tagasi lepingu alusel makstud ettemaks - kokku 28 090,80 eurot. Kuna kostja on lepingust taganenud, jääb hagi rahuldamata.
Apellatsioonkaebus
31.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus jättis tema hagi rahuldamata ja rahuldas kostja vastuhagi, samuti menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Hageja palub teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
32.Maakohus rikkus asja lahendamisel oluliselt menetlusõiguse norme. Kohus ei selgitanud pooltele, milline on kohtu hinnangul pooltevahelise õigussuhte olemus, millised asjaolud on sellest tulenevalt olulised ja mida peavad pooled tõendama. Kohus tuvastas otsusega poolte kokkuleppe sisu erinevalt poolte poolt väljendatust. Pooled vaidlesid selle üle, kas 3D moodul oli kokkuleppe osa, kohus tuvastas aga hageja lubaduse ka NestPro kohta, mida kostja ei tellinud ja talle üle ei antud. Seda ei ole pooled menetluses ka väitnud. Maakohus asus e-kirjade alusel ise sisustama pooltevahelise lepingu tingimusi, kuigi lepingu tingimused nähtuvad litsentsilepingust ja sellest lähtus ka hageja.
33.Maakohus hindas tõendeid valikuliselt. Kohus nõudis hagejalt võõrkeelsete tõendite täielike tõlgete esitamist, märkides, et jätab tervikuna tõlkimata tõendid tähelepanuta. Samas tugines kohus otsuses ka osadele tervikuna tõlkimata tõenditele. Hageja selgitas tõendi esitamisel, mida ta sellega tõendada soovib ja tõlkis relevantse osa. Kostjal oli võimalik oma seisukoht kujundada arvestades kohtule esitatud võõrkeelset tervikteksti. Kohus pidi arvestama ka osaliselt tõlgitud tõenditega.
34.Maakohus jättis ebaõigesti täiendamata tunnistaja XX ülekuulamise protokolli. Protokolli kandmata jäänud ütlused omavad asjas olulist tähtsust. Need käsitlevad küsimusi, milles pooltel on oluline eriarvamus (poolte kokkulepped ja puudustest teavitamine).
35.Kuna kohus jättis otsusega läbi vaatamata hageja 15.11.2019 kohtuistungil esitatud menetlusdokumendi, ei võinud ta asja lahendamisel kohtuotsuse p-des 130 ja 135 sellele viidata.
36.Maakohus märkis, et tarkvara müük Euroopa Liidu õiguse tähenduses ja litsentsileping tarkvara kasutamiseks on jagamatu tervik. Otsusest ei nähtu, et kohus oleks arvestanud kõikide litsentsilepingu tingimustega, sh poolte viidatud ja Euroopa Kohtu poolt välja toodud tingimustega (Euroopa Kohtu lahend C-128/11 p 40 ja 44).
37.Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja on võtnud omaks, et kostjal on õigus puudustele tugineda. Vastupidi, hageja on olnud seisukohal, et kostja väited puuduste kohta ei ole tulenevalt litsentsitingimustest õiguslikult relevantsed.
38.Maakohus jättis kostjale selgitamata, et kostja peab tõendamata, et ta ei ole saanud tarkvara tootjalt e-kirja teel teavet litsentsilepingu kohta. Samas leidis kohus, et tarkvaraga seonduva teabe kostjale üleandmine oli vaidluse lahendamise seisukohast oluline. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostjale ei ole edastatud teavet Optitex tarkvara kohta.
39.Maakohus tuvastas ebaõigesti poolte kokkuleppe sisu. Kohus tõlgendas poolte kirjavahetust ebaõigesti ja leidis ekslikult, et 3D moodul ei olnud kokkuleppe osa. Hageja tõendas, et kostja soovis 3D mooduli eest vaid arve hilisemat esitamist. Kostja aktsepteeris 2015.a tarkvara kogumaksumusena 53 865 eurot, mis sisaldab 3D mooduli hinda. Hageja esitatud tõendid jättis kohus ebaõigesti tähelepanuta põhjendusega, et need ei olnud tervikuna tõlgitud. Kohus tugines ebaõigesti tunnistaja XX ütlustele, kes ei viibinud lepingu sõlmimise juures.
40.Optitex tarkvara litsentsitingimused ei ole kostjat ebamõistlikult kahjustavad. Maakohus tunnistas ebaõigesti litsentsitingimuste p 9a tühiseks. Otsusest ei nähtu, millistele puudustele kostja tugineda ei saanud ja millised välistused p-s 9a välistavad kostja õiguse puudustele tugineda. Litsentsitingimustest ei tulene, et ostjal ei oleks õigust tugineda lepingu eseme puudustele olukorras, kus müüja on lepingut rikkunud. Kohus asus ebaõigesti hindama litsentsitingimuste vastavust tüüptingimuste regulatsioonile enne, kui tuvastas, kas tingimuse kasutaja on lepingut rikkunud. Hageja ei ole lepingut rikkunud. Hageja tõendas, et vaidlusalused tingimused olid veebruaris 2015 sarnastes lepingutes tavapärased. Maakohus jättis hageja esitatud väited ja tõendid tähelepanuta.
41.Maakohus asus üllatuslikult ja vastuolus asjas kogutud tõenditega sisustama pooltevahelise lepingu sisu ja hageja väidetavaid lubadusi tarkvara kohta. Kohus tuletas hageja antud lubadused jaanuaris 2015 ja 03.02.2015 saadetud kirjavahetusest. Samas ei ole kostja nendele asjaoludele tuginenud. Kohtu järeldus, et hageja teadis, milliseks otstarbeks kostja tarkvara vajab, ei ole seostatav väidetavate puudustega CutPlan moodulis. Kohtu järeldus hageja teadmiste kohta kostja tööprotsessist on ebaloogiline. Kohus jättis arvestamata, mida kostja pidi kirjavahetuse kohaselt tarkvara kohta teadma. Kostja asus alles hiljem seisukohale, et Optitexi raportid talle ei sobi ja ta ei soovi oma töös Excelit kasutada. Maakohus sidus ebaõigesti hageja selgituse, et Optitex on senisest lahendusest arenenum, parem, soodsam ja säästlikum, kõikide Optitex tarkvara moodulitega. Kostja ei väitnud, et tegemist ei ole parima või parema lahendusega, et lahendus ei sisalda lubatud rulli haldust või automaatset tellimuse arvestust. Hageja lubadus seondus tegelikult NestPro mooduliga, mida kostja ei tellinud.
42.Vastuolulised on maakohtu järeldused, et kostjal ei olnud võimalik enne lepingu sõlmimist sisuliselt teada saada, kuidas tarkvara toimib. Kohus tuvastas, et leping sõlmiti 25.02.2015, kuid kostja teavitas hagejat puudustest juba enne seda, s.o kohe pärast 12.-13.02.2015 toimunud koolitusi. Kostja ainus tarkvarale esitatud etteheide oli seotud CutPlan moodulis paberraportite koostamisega, mis ei toiminud kostjale harjumuspärasel viisil. Sellest aga ei tulene, et kostjal oleks õigus nõuda hagejalt või tootjalt tarkvaras muudatuste tegemist. Kostjale kasutamiseks antud tarkvara on standardlahendus, mitte eritellimus. Hoolimata sellest sõlmis kostja litsentsilepingu pärast etteheite tegemist.
33.Maakohus leidis ebaõigesti, et CutPlan moodul oli oluliste puudustega litsentsilepingu tähenduses. Kostjal ei olnud õigust nõuda tarkvara standardlahenduse muutmist.
34.Maakohus omistas põhjendamatult suure kaalu tunnistaja CC ütlustele, mis ei ole seostatavad CutPlan mooduliga. Samas jättis maakohus arvestamata hageja tõenditega, mille kohaselt käsitleb kostja tarkvara puudusena vaid seda, et see ei tööta harjumuspärasel viisil. Tunnistaja viitas, et CutPlan moodulis ei ole andmebaasi ega lademekaarti, kuid seda ei olegi kostjale lubatud. Tunnistaja sõnul ei olnud CutPlan mugav. Asjas esitatud tõendite kohaselt ei olnud kostja töötajatel endal aega programmiga tutvuda.
35.Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja lubas puuduse kõrvaldamist VÕS § 114 tähenduses. Hageja 18.03.2015 e-kiri tõendab vaid seda, et kostja ainus etteheide seondus raportite kujundusega. See ei ole tarkvara puudus. Hageja ei ole kinnitanud kohustust pakkuda kostjale tema soovitud uuendusi ega tegeleda arendustegevusega.
36.Maakohus tuvastas tarkvara olulised puudused abstraktselt, ilma neid otsuses konkreetselt kirjeldamata ja mainimata. Ka kostja ei ole puudustest teavitanud ega neid kirjeldanud vastavalt VÕS §-s 220 sätestatule. Õige ei ole maakohtu väide, nagu ei oleks hageja kostja väitele vastuväiteid esitanud. Seisukoht, et asjas on keskse tähtsusega väide, et CutPlan moodul eelnes
kostja tööprotsessis teistele moodulitele, on üllatuslik. Töökorralduse muutmise vajadus seoses uue tarkvara kasutuselevõtuga ei ole oluline puudus tarkvaras.
37.Maakohtu järeldus, et tarkvarale juurdepääsu puudumine oli oluline puudus, on vastuolus eksperdiarvamuse ja litsentsitingimustega. Kohus jättis arvestamata litsentsitingimuse p 6, mille kohaselt on Optitex tarkvara kättesaadav üksnes tasu maksnud kasutajale. Kostja ei ole tarkvara eest täielikult tasunud. Kostja ei ole nõudnud hagejalt ka juurdepääsu taastamist. Hageja ei sulgenud kostja jaoks tarkvara juurdepääsu. Tarkvara tuli kooskõlas litsentsilepingu p-ga 2f aktiveerida, mida kostja pöördumisel ka tehti. Seejuures tuleb tarkvara riist- või tarkvara vahetamisel reaktiveerida. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja ei pidanud teadma tarkvara aktiveerimise juhiste olemasolust. Viited olid olemas litsentsitingimustes. Samuti ei olnud hagejal võimalik tõendada, et kostja on tarkvara tootja poolt saadetud e-kirjad kätte saanud.
38.Maakohus leidis ekslikult, et Optitex tarkvara litsentside kehtivus on lõppenud. Seda järeldust ei saa teha. Kostja ei teavitanud hagejat veateatest enne kohtumenetlust. Veateatel võib olla mitmeid põhjuseid. Kohus ei pööranud tähelepanu hageja viitele, et kostja veateate kohta esitatud videofaili filmimise kuupäeva on muudetud. Litsents on kehtiv ja tarkvara ei avane kostjast endast tulenevatel põhjustel (riist- või tarkvara vahetus). Maakohtu järeldus, et pärast 2015.a kostja tarkvara ei kasutanud, on vastuolus eksperdi arvamusega. Maakohus tugines ebaõigesti kirjalikule eksperdiarvamuse osale, mida ta hiljem istungil muutis ja möönis, et vale tarkvara versioon ei pruugi käivituda. Asjaolu, kas kostja proovis oma tootmistegevuses tarkvara ka kasutada, ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust. Tõenditele ei tugine maakohtu järeldus, nagu ei saaks kostja tarkvara kasutada hagejast tuleneval põhjusel.
39.Kuna maakohtu järeldused Optitex CutPlan mooduli puuduste kohta on ebaõiged, samuti ei ole maakohus tuvastanud, et kostja oleks hagejat puudustest ja ligipääsu puudumisest teavitanud ning puudusi piisavalt täpselt kirjeldanud, ei ole täidetud lepingust taganemise eeldused. Igal juhul ei nähtu 21.03.2016 avaldusest kostja soovi lepingust taganeda. Kostja märkis, et soovib lõpetada tootega tutvumise ja testimise perioodi, kuid testperiood oli selleks ajaks juba lõppenud. Kostja ei kirjeldanud oma kirjas mingeid olulisi puudusi. Avaldus on esitatud ka hilinemisega, s.o 13 kuud pärast lepingu sõlmimist, samas kui kostja enda väitel sai ta puudusest teada 18.02.2015 (mis on enne lepingu sõlmimist). Arendustegevuse kokkuleppeid ei ole pooled sõlminud ja kostja ei ole andnud hagejale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Kuna kostja ei ole tarkvara kasutamise võimaluse eest tasunud, on taganemine ka lubamatu. Vastus apellatsioonkaebusele
40.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
41.Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles kohus jättis läbi vaatamata hageja 15.11.2019 nõude mõista kostjalt välja kahjutasu 26 700 eurot saamata jäänud tuluna. Selles osas on maakohtu otsus jõustunud.
42.Kohtuotsus on vaidlustatud osas, milles kohus jättis hageja hagi rahuldamata ja rahuldas kostja vastuhagi, samuti menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
43.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
44.Esimesena vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele menetlusnormide rikkumise kohta.
45.Asja materjalist nähtub, et maakohus täitis TsMS § 392 lg-s 1 sätestatud eelmenetluse ülesandeid nõuetekohaselt, selgitades välja poolte nõuded ja vastaspoolte seisukohad nende nõuete suhtes, poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamise ja tõendite lubatavuse kohta ning asja lahendamisele kohaldatava õiguse. Muu hulgas arutati 21.01.2019 ja (II kd lk 15-17) ja 29.04.2019 (II kd lk 93-94) küsimust, millise lepingulise suhtega on tegemist, st kas poolte vahel oli sõlmitud müügileping, litsentsileping või mingi muu leping (töövõtuleping, teenuse osutamise leping). Samuti selgitas kohus, milliseid asjaolusid tuleb põhistada või tõendada. TsMS § 351 kohaselt arutas maakohus ka kohtuistungil vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest (TsMS § 351 lg 1). Apellatsioonkaebuse väide, et maakohus eeltoodut ei järginud, ei vasta tõele.
46.TsMS § 5 lg-te 1 ja 2 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 363 lg-s 1 on sätestatud, et hagejal tuleb hagiavalduses lisaks nõudele (hagi ese) märkida ka hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Hagi aluse moodustab selliste eluliste asjaolude ja suhete kogum, millega hageja oma nõuet põhjendab. Seega on hagimenetluses asjaolude kohtu ette toomise kohustus pandud pooltele, kes saavad selle kaudu määrata kindlaks asjaolud, mille põhjal kohus otsuse teeb. Pooled vastutavad lahendi tegemiseks vajalike asjaolude kohtule teatavaks tegemise ja tõendamise eest. Hageja seisukoht, nagu oleks see kohtu ülesanne, ei ole seadusega kooskõlas.
47.TsMS § 438 lg 1 järgi hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Maakohus ei pidanud eelmärgitud küsimustes enne otsuse tegemist seisukohta võtma, nagu hageja leiab.
48.Ringkonnakohus märgib, et mitte igasugused rikkumised eelmenetluses ei kujuta endast menetlusõiguse normi olulist rikkumist, mis tooks kaasa kohtulahendi tühistamise. Kuna ainuüksi eelmenetluse nõuete rikkumine ei ole menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks TsMS § 656 lg 1 mõttes, siis saavad apellatsioonkaebuses viidatud rikkumised olla aluseks kohtuotsuse tühistamisele vaid juhul, kui rikkumine võis mõjutada asja lahendamise tulemust. Kui menetlusosaline leiab, et eelmenetluse nõuete rikkumine võis mõjutada asja lahendamise tulemust, on tal võimalik menetlusõiguse normi olulise rikkumise kõrvaldamiseks esitada asjaolusid ja tõendeid ka ringkonnakohtus (652 lg 3 p 2 ja lg 5). Hageja seda õigust ei kasutanud. Seega puudub alus järeldada, et hageja oleks kohtu selgitamise tulemusel saanud oma nõuet täiendavalt ja usaldusväärselt tõendada või vastuhagiavalduses esitatu ümber lükata.
49.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et kohus tuvastas otsuses poolte kokkuleppe sisu erinevalt poolte poolt väljendatust. Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid müügilepingu, mille esemeks oli arvutiprogrammi füüsiline koopia ja selle kasutamise litsents. Sellele on kogu menetluse kestel tuginenud kostja. Maakohus ei tuvastanud, et lepingu osaks oleks olnud hageja lubadused NestPro kohta. Hageja sellekohane järeldus on meelevaldne.
50.Apellatsioonkaebuses väidab hageja, et maakohus pidi arvestama ka osaliselt tõlgitud tõenditega, kuid ta ei selgita, milliseid konkreetseid osaliselt tõlgitud tõendeid ta siinjuures silmas peab ja kuidas nende arvestamine oleks mõjutanud kohtu järeldusi.
51.Maakohus ei rikkunud menetlusnormi, kui jättis rahuldamata hageja 13.12.2019 taotluse TsMS § 53 lg 2 alusel protokolli parandamiseks tunnistaja XX ütluste osas. TsMS § 53 lg 1 kohaselt tehakse tunnistaja ütluste kohta protokollitu kohe istungil teatavaks, välja arvatud juhul, kui see isik ja istungil osalenud menetlusosalised on nõus, et protokollitut istungil teatavaks ei tehta, ning see ei ole ka kohtu arvates vajalik. Protokolli tehakse parandused asjaomase isiku vastuväite alusel, kui kohus sellega nõustub. Asjaomaseks isikuks nimetatud sätte mõttes on antud juhul tunnistaja XX, kelle ütlused loeti istungil ette ja kes vastuväiteid ei esitanud (II kd lk 182). TsMS § 53 lg 1 näol on tegemist eriregulatsiooniga TsMS § 53 lg 2 suhtes, mis võimaldab tunnistaja ütlusi parandada üksnes tunnistaja enda vastuväite alusel. Menetlusosalised võivad TsMS § 53 lg 2 järgi taotleda protokolli parandamist muus osas kui tunnistajate ütluste sisu osas (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-113-11, p 74).
52.Maakohus ei viidanud otsuse p-s 135 hageja 15.11.2019 menetlusdokumendile, nagu hageja apellatsioonkaebuses väida. Otsuse p-s 130 käsitles kohus hageja ajas muutunud seisukohti küsimuses, millise lepinguga on antud juhul tegemist, märkides muu hulgas, et eelnimetatud menetlusdokumendis väidetu kohaselt on tegemist tarkvara müügiga. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist menetlusnormi rikkumisega, mis tooks kaasa otsuse tühistamise. Hageja tugines juba varasemalt, s.o 25.02.2019 menetlusdokumendis sellele, et pooltevahelist õigussuhet on võimalik kvalifitseerida ka müügilepinguna (II kd lk 28 pöördel). Kohtu viide 15.11.2019 menetlusdokumendile ei oma asja lahendamisel sisulist tähtsust, sest TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
53.Üldsõnaline on apellatsioonkaebuse väide selle kohta, et maakohtu otsusest ei nähtu seda, et kohus oleks arvestanud järelduse tegemisel, et tarkvara müük EL õiguse tähenduses ja litsentsileping tarkvara kasutamiseks on jagamatu tervik, kõikide litsentsilepingu tingimustega. Milliste konkreetsete tingimustega oleks kohus pidanud arvestama ja kuidas see oleks mõjutanud asja lahendamist, ei ole kaebuses märgitud.
54.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väidetega, mis puudutavad hageja väidetavat omaksvõttu. TsMS § 231 lg 2 esimese lause järgi ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse (TsMS § 231 lg 2 teine lause). Kohus leidis otsuse p-s 153, et hageja on nõustunud sellega, et lepingu osas kuulub kohaldamisele Eesti õigus ja seega ka sellega, et kostjal on Eesti õiguse järgi iseenesest õigus müüdud asja puudustele tugineda. Tegemist ei ole faktiväite omaksvõtu, vaid nõustumisega selles, millise riigi õigust kohaldada. Hageja möönis ka apellatsioonkaebuses, et käesolevas asjas kohaldub Eesti õigus.
55.Ekslik on hageja seisukoht, nagu oleks kostja pidanud tõendama asjaolu, et ta ei ole saanud tarkvara tootjalt e-kirja teel teavet litsentsilepingu kohta. Kostjal ei ole võimalik sellist negatiivset asjaolu tõendada. Kui hageja väitis, et teave on kostjale saadetud, siis oli selle väite tõendamise kohustus hagejal.
56.Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele otsuse sisu kohta.
57.Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab ringkonnakohtu hinnangul TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või
kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seda on maakohus nõuetekohaselt ka teinud. Maakohus hindas TsMS § 232 lg-st 1 juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustas oma siseveendumuse kohaselt, et hageja nõue kostja vastu ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele, kuid kostja vastuhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
58.Apellatsioonkaebuses kordab hageja suures osas maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on otsuses nendele hinnangu juba andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
59.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
60.Maakohus tuvastas õigesti, et 3D mooduli müügi kohta pooled lepingut ei sõlminud. Kohus andis selle tuvastamisel kokkuleppe aluseks olnud teisele hinnapakkumisele (05.02.2015), poolte e-kirjavahetusele ja tunnistaja XX ütlustele õige hinnangu. Kostja soovil jäeti 3D moodul pakkumisest välja ja tõendamata on hageja väide, et kostja soovis selle eest vaid hiljem maksta.
61.Ringkonnakohus nõustub ka maakohtuga selles, et tüüptingimused, mis välistavad kostja õiguse tugineda ostetud tarkvara puudustele ning nägid ette välisriigi õiguse kohaldamise ja vajaduse pöörduda teise riigi kohtusse, on kostjat ebamõistlikult kahjustavad ning seetõttu tühised. Maakohus leidis õigesti ka seda, et tõendamata on hageja väide, nagu oleks kohtus vaidluse all olnud tüüptingimused tarkvara litsentside andmisel tavapärased. Arvestades seda, et VÕS § 106 lg 2 kohaselt on tühised kokkulepped, millega välistatakse vastutus kohustuse tahtliku rikkumise puhul, oleks tüüptingimused, mis välistavad igasuguse kostja õiguse tugineda tarkvara puudustele, tühised sõltumata sellest, kas sellised tüüptingimused on litsentside andmisel tavapärased või mitte. Põhjendamatu on hageja väide, et kohus oleks pidanud enne otsustama, kas lepingut on üldse rikutud (st kas müüdi puudustega toode) ja alles siis analüüsima tüüptingimuse tühisust. Apellatsioonkaebusest ei selgu, kuidas oleks eeltoodu järgimine toonud endaga kaasa teistsuguse lahendi tegemise.
62.Maakohus andis tõendeid kogumis hinnates lepingu sisule õige hinnangu, võttes muu hulgas arvesse selle, mida kostja soovis ja hageja kostjale lubas. Vaidlus puudus selles, et Optitexi esimene moodul, mis oli mõeldud konstrueerimiseks, oli kostjale sobiv. Konstrueerimise järgselt oli järgmiseks mooduliks CutPlan, mis ei vastanud hageja lubatud tingimustele ja kostja vajadustele. Maakohus leidis põhjendatult, et mooduli CutPlan puudused olid sedavõrd olulised, et kostja ei saanud nende tõttu tarkvara soovitud otstarbeks kasutada. Maakohus on puudusi kirjeldanud piisava põhjalikkusega.
63.Iseenesest on õige, et puudused moodulis CutPlan ei andnud kostjale õigust nõuda arenduste tegemist. Kostja ei ole seda ka nõudnud. Vaidlust ei olnud ka selles, et tegemist ei olnud kostja eritellimusega, kuid ka standardlahenduse müümisel peab toode vastama müüja poolt lubatud tootekirjeldustele ja –omadustele. Hageja teadis, milliseks otstarbeks kostja tarkvara vajab, kostja teavitas hagejat puudustest kohe ja hageja lubas need kõrvaldada, mistõttu leping sõlmitigi. Eeltoodu tuvastas tõendeid, sh tunnistaja CC ütlusi, hinnates õigesti ka maakohus. Nii eelnimetatud tunnistaja kui ka XX andsid ütlusi selle kohta, millised puudused moodulis CutPlan olid.
64.Asja materjaliga ei ole kooskõlas apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks hageja teadnud, mis oli kostja jaoks tähtis ega seda, et moodul CutPlan eelnes kostja tööprotsessis teistele moodulitele. Kostja tugines kogu menetluse kestel asjaolule, et kuna moodul CutPlan oli puudustega, siis Optitexi kasutusele võtta ei saanud (kostja vastus I kd lk 51-53, vastuhagiavalduse p-d 1.6 ja 1.13 jt). Kostja rõhutas, et materjaliarvestuse toimimine programmis (CutPlan) on kõige olulisem osa, kuna selle abil on planeeritav materjalikulu, mis omakorda tagab tootmises kokkuhoiu ja optimaalse kangakasutuse, kangakulu optimeerimine ja selle läbi õige eelarvestamine on ettevõtte jaoks oluline nii kulu planeerimise, eelarvestamise, omahinna kalkuleerimise kui ka kasumi planeerimisel. Hageja müüjana omas täielikku ülevaadet Optitex programmist, selle moodulitest ja moodulite järjestusest, so tarkvaraprogrammist tervikuna ning selle alusel toimuvast tootmisprotsessist.
65.Maakohus leidis tõendeid, sh eksperdiarvamust hinnates õigesti, et teiseks oluliseks puuduseks, mis samuti andis kostjale õiguse lepingust taganeda, oli juurdepääsu puudumine tarkvarale. Kohus ei teinud järeldust, et see oli müüdud asja puudus, nagu hageja apellatsioonkaebuses väidab.
66.Maakohus märkis õigesti, et vastuolulised ja ajas muutuvad olid hageja väited selle kohta, kes, millal ja mis põhjusel juurdepääsu sulges. Samuti leidis maakohus õigesti, et hageja ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, et kostja pidi teadma vajadusest tarkvara ise aktiveerida või ta oleks saanud juurdepääsu ise taastada Optitexi kodulehel olevate juhiste abil. Selliste juhiste olemasolu hageja ei tõendanud. Hageja ei ole ka põhjendanud, miks pidi kostja üldse juurdepääsu uuesti aktiveerima olukorras, kus ta ootas hagejalt lubatud puudusteta moodulit CutPlan. Maakohtus leidis tõendamist asjaolu, et kostjal ei olnud võimalik tarkvara kasutada ja ringkonnakohus nõustub ka selles osas maakohtu otsuse põhjendustega, neid kordamata. Alusetu on hageja etteheide, et kostja ei teavitanud hagejat veateatest enne kohtumenetlust olukorras, kus tal juurdepääs tarkvaraprogrammile puudus.
67.Apellatsioonkaebusest ei selgu, millist tähtsust omab asja lahendamisel videofaili filmimise kuupäev. Hageja esitas kohtule ekraanitõmmise kostja tehtud videost, mida kohus tõendina hindas, kuid selle alusel ei saanud kohus teha hageja soovitud järeldust selle kohta, et kostja oli eemaldanud tarkvaravõtme serverist ja põhjustanud sellega uue aktiveerimise vajaduse, st et tarkvara ei avane kostjast endast tulenevatel põhjustel. Ringkonnakohus ei nõustu ka apellatsioonkaebuse väitega, nagu ei oleks maakohus on teinud vahet litsentside kehtivusel ja tarkvaraprogrammi faktilisel kasutamisel.
68.Maakohus analüüsis otsuses põhjalikult võimalusi (võimaluse puudumist) tarkvaraprogrammi kasutamiseks. Kohtu järeldused tuginevad kirjalikule ekspertarvamusele ja eksperdi poolt kohtuistungil esitatud täiendavatele suulistele selgitustele. Muu hulgas viitas maakohus õigesti sellele, et kuigi ekspertarvamuses on viidatud Optitex tarkvara versioonile 12, ei muuda selle sisu alamversiooni numbri puudumine. Apellatsioonkaebusest ei selgu, mil viisil lükkab alamversiooni märkimata jätmine hageja arvates ümber eksperdi arvamuse. Kuigi aastal 2018 arvuti klooniti, kinnitas ekspert, et koopiat ei ole muudetud. Maakohtu järeldus, et kostja ei saanud tarkvara kasutada hagejast tulenevatel põhjustel, põhineb tõenditel.
69.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et kostja on lepingust kehtivalt taganenud ja tal on õigus saada hagejale tasutud raha tagasi. Maakohus tuvastas hagejapoolse olulise lepingu rikkumise ja kontrollis lepingust taganemise eelduste täitmist. Kohus leidis põhjendatult, et kostja 21.03.2016 avaldust saab pidada lepingust taganemise avalduseks.
70.Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et eelnimetatud kuupäevaks oli testimise periood juba lõppenud, mistõttu ei saanud kostja avaldada hagejale soovi lõpetada tootega
tutvumise ja testimise periood. Arvestades asjaolu, et hageja andis kostjale korduvalt lubadusi moodulis CutPlan olevad puudused kõrvaldada ja veel 06.10.2015 lubas ta kostjale teada anda, kas uue versiooni saab kasvõi testkäiku anda (I kd lk 78 pöördel), kuid hageja oma lubadusi ei täitnud, ei saa teha järeldust, et kostja esitas lepingust taganemise avaldust hilinemisega. Lepingust taganemise aja hindamisel tuleb arvestada pooltevahelist suhtlust tervikuna ja hageja korduvaid täitmata lubadusi, mida maakohus õigesti ka tegi. Ekslik on hageja seisukoht, et kostja lepingust taganemine on lubamatu, kuna ta ei ole tarkvara kasutamise võimaluse eest tasunud.
71.Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha teistsuguseid järeldusi, kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus kohtuotsuse muutmata.
72.Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
73.Kostja palus hagejalt välja mõista apellatsioonimenetluses kantud kulude katteks 4754 eurot, mis koosneb lepingulise esindaja kuludest 4750 eurot (käibemaksuta) ja registripäringute kulust 4 eurot, millele lisandub lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtu istungil osalemise eest. Menetluskulude nimekirja järgi kulus kostja esindajal apellatsioonkaebusega tutvumisele ja õiguslikule analüüsile 4,5 tundi, vastuse koostamisele 14,25 tundi ja kohtuistungiks ettevalmistamisele 4 tundi – kokku 23,75 tundi. Kohtuistung kestis 47 minutit. Esindaja tunnihind on 200 eurot (käibemaksuta). Hageja jättis kostja menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohtu hinnata.
74.Ringkonnakohus jätab rahuldamata kostja taotluse registripäringute kulu hüvitamiseks. Nimetatud kulu ei ole apellatsioonimenetlusega seostatav. Ringkonnakohtule ei ole registridokumente esitatud.
75.TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades asjaolu, et vaidlus oli keskmisest mahukam ja õiguslikult keerulisem, leiab ringkonnakohus, et esindaja toimingutele kulunud aeg oli kostja õiguste efektiivseks kaitsmiseks mõistlik ja vajalik. Sarnaselt maakohtuga peab ringkonnakohus mõistlikuks ja vaidluse keerukusega kooskõlas olevaks esindaja 160 euro suurust tunnihinda. Seega kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele õigusabikulu suurusega 3925 eurot (käibemaksuta), millest on enne kohtuistungit tekkinud kulud 3800 eurot (160x23,75) ja istungil osalemisega seonduv kulu 125 eurot.
76.Kostja taotlusel tuleb otsuse resolutsioonis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjale kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.