Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Mõistlik
Istungi toimumise aeg ja 03.09.2020 Tallinnas koht Resolutsioon
Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sai hageja 14.10.2018 kohtutäitur E. V.e 12.10.2018 täitmisteatest teada, et tema suhtes on alustatud täitemenetlust nr xxxx. Täitemenetluses on kohtutäituri 12.10.2018 avalduse alusel seatud 17.10.2018 keelumärge hageja korteriomandile xxxx. Täitemenetlust oli alustatud kostja I 10.10.2018 täitmisavalduse alusel, mille kohaselt soovis kostja I pöörata täitmisele hüpoteegiga tagatud nõude summas 8549.50 eurot hagejale kuuluva korteriomandi arvel. Hageja korteriomandile on seatud kolm hüpoteeki kostja I kasuks, kokku summas 130 000.00 eurot. Kõik hüpoteegid tagavad kostja I nõudeid kostja II vastu, mis tulenevad xxxx ja kostja II vahel 18.04.2016 sõlmitud laenulepingust nr xxxx. Hüpoteekide seadmise aluseks on 18.04.2016 sõlmitud hüpoteekide loovutamise ja üleandmise leping, hüpoteegi seadmise leping. Kinnistusraamatust nähtuvalt on kostja I 19.09.2018 omandanud hüpoteegid eelmiselt hüpoteegipidajalt xxxx. 24.10.2018 esitas hageja täiturile kaebuse kohtutäituri otsuste ja tegevuse peale. 22.11.2018 otsusega jättis täitur kaebuse rahuldamata. Kuigi kohtutäitur kaebust ei rahuldanud, juhtis ta ilmselt kostja I tähelepanu hageja kaebuses väljatoodud puudustele 10.10.2018 täitmisavalduses, millest tulenevalt esitas kostja I 14.11.2018 uuesti täitmisavalduse, mille kohaselt soovis kostja I pöörata täitmisele hüpoteegiga tagatud nõude summas 5437.51 eurot hagejale kuuluva korteriomandi arvel. 22.11.2018 koostas kohtutäitur uue täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. Kostja II ja xxxx vahel 18.04.2016 sõlmitud laenulepingu p 1.5 järgi oli laenusumma tagastamise lõpptähtpäev 15.10.2016. Laenulepingu lisa 1 kohaselt tuli lepingu kehtivuse ajal tasuda intressi ning põhisumma kuulus tagastamisele 15.10.2016. Laenulepingut pikendati pidevalt. 14.10.2016 sõlmiti laenulepingu lisad 2 ja 3, millega pikendati laenusumma tagastamise lõpptähtpäeva kuni 15.04.2017 ja muudeti maksegraafikut sellele vastavalt. 13.04.2017 sõlmiti laenulepingu lisad 4 ja 5, millega pikendati laenusumma tagastamise lõpptähtpäeva kuni 15.10.2017 ja muudeti maksegraafikut sellele vastavalt. 13.10.2017 sõlmiti laenulepingu lisad 6 ja 7, millega pikendati laenusumma tagastamise lõpptähtpäeva kuni 15.01.2018 ja muudeti maksegraafikut sellele vastavalt. 15.01.2018 sõlmiti laenulepingu lisad 8 ja 9, millega pikendati laenusumma tagastamise lõpptähtpäeva kuni 15.04.2018 ja muudeti maksegraafikut vastavalt. Xxxx ja kostjal II oli kokkulepe ka laenulepingu lõpptähtaja pikendamiseks pärast 15.04.2018, kuid see jäi kirjalikult vormistamata. Kostja II jätkas intressi tasumist vastavalt varasemalt kokku lepitud graafikule ja poolte vahel valitsenud praktikale ning xxxx aktsepteeris makseid ega esitanud kostjale II ühtegi nõuet ega teadet selle kohta, et kostjal II tuleb tagastada laenusumma. Seega teadis kostja II, et laenuleping kehtib. Ka kostja I oli seisukohal, et leping kehtis edasi pärast 15.04.2018 ning seda kinnitab asjaolu, et kostja I esitas hagejale ja kostjale II 10.08.2018 teatise laenulepingu nr xxxx ennetähtaegse ülesütlemise kohta ning nõude lepingust tulenevate kõigi varaliste kohustuste täitmiseks. Hageja on seisukohal, et kostja II ja xxxx vaheline laenuleping nr xxxx ei ole lõppenud ei tähtaja möödumise ega ka ülesütlemisega ning hagejale xxxx poolt loovutatud nõue ei ole seega muutunud
sissenõutavaks, mistõttu on täitemenetlus ja selle käigus toimuv sundtäitmine lubamatu. Täitmisel olev viivise arvustuskäik ei ole kontrollitav. Kui kostjal I on õigus nõuda hagejalt viivist, on viivis ülemäärane, sest laenulepingus on kostja II tarbija. Hageja palub tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr xxxx lubamatuks, vabastada aresti alt xxxx asuv korteriomand (registriosa nr xxxx), tuvastada kostja I kohustus anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriosa nr xxxx kolmandasse jakku kantud keelumärke kustutamiseks, asendada kostja I tahteavaldus kohtuotsusega ning jätta kõik menetluskulud kostja I kanda ning välja mõista kostjalt I hageja kasuks menetluskulud summas 3026.80 eurot, millele lisandub viivis. Kostja I vastuväited Kostja nõudeid ei tunnista. Kostja I ei nõustu, et käendusleping on pikenenud suulisel kokkuleppel, kuna see on vastuolus laenulepingus kokkulepituga. Leping lõppes 15.04.2018. 10.08.2018 lepingu ülesütlemise teade on hagejale saadetud ekslikult, kuna selleks ajaks oli leping juba lõppenud. Viivise arvestus on õige ja kontrollitav. Viivis ei ole ülemäärane, vaid see on lepingupoolte vahel kokku lepitud. Kostja I palub jätta menetluskulud hageja kanda ning mõista hagejalt kostja I kasuks menetluskulud summas 1530.00 eurot. Hageja menetluskulude suurust kostja I vaidlustab. Kostja II vastuväited Kostja II hagile vastuväiteid ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused I Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lg 5 ja § 136 lg 1 alusel määrab kohus tsiviilasja hinnaks 5437.51 eurot. Hagejal on õigus otsuse jõustumise järel esitada taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. II Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 alusel võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 149 lg 1 alusel võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Pooled ei vaidle järgmise üle: - kostja II ja xxxx sõlmisid 18.04.2016 laenulepingu nr xxxx, mille laenusumma tagastamise lõpptähtpäeva pikendasid nad korduvalt kirjalikult kuni 15.04.2018 (tl 17-22, tl 36-41); - hageja ja xxxx sõlmisid 18.04.2016 käenduslepingu nr xxxx (tl 86); - nõue on loovutatud kostjale I (tl 50, tl 87-88); - kohtutäitur E. V. alustas 12.10.2018 ja 22.11.2018 täitemenetlust nr xxxx kostja I 10.10.2018 ja 14.11.2018 täitmisavalduse alusel, mille kohaselt soovis kostja I pöörata täitmisele hüpoteegiga tagatud nõude 5437.51 eurot hagejale kuuluva korteriomandi arvel (tl 11-14, tl 23-25, tl 30, tl 32-33); - kohtutäitur seadis keelumärke hageja korteriomandile xxxx (tl 15, tl 34-35). Pooled vaidlevad selle üle, kas 18.04.2016 laenuleping lõppes 15.04.2018 või lepingupooled pikendasid seda. 18.04.2016 laenulepingu nr xxxx p-de 18.2 ja 18.3 kohaselt võib lepingut muuta poole kirjalikul kokkuleppel ning muudatused jõustuvad muudatustele-täiendustele alla kirjutamise hetkest.
Vaidlus puudub selles, et lepingupooled muutsid korduvalt laenu tagastamise kuupäeva kirjalikult lepingu lisade allkirjastamisega. Seega ei ole usutav, et pooled 2018. aasta aprillis otsustasid lepingut pikendada suuliselt, mis on vastuolus laenulepingu p-dega 18.2 ja 18.3. Hageja ei ole tõendanud lepingu pikendamist pärast 15.04.2018. Ainuüksi asjaolu, et kostja II tasus kostjale I justkui intressimakseid pärast 15.04.2018 (vt tl 45-49) ei muuda sõlmitud lepingu tähtaega. Kuna laenulepingu pooled ei pikendanud laenu tagastamise kuupäeva pärast 15.04.2018, siis puudub õiguslik tähendus laenuandja 10.08.2018 teatisel (tl 43). Seda on möönnud ka hageja, kes ei mõistnud teatise tähendust. Kostja I on selgitanud teatise saatmist inimliku eksimusega. Seega on kohus seisukohal, et laenuleping lõppes 15.04.2018. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas täitmisel oleva viivitusintressi määr on ülemäärane. Kostja II ja Xxxx vahel 18.04.2016 sõlmitud laenuleping nr xxxx on tarbijakrediidileping vastavalt VÕS § 402 lg-le 1. Xxxx on sõlminud kostjaga II lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames, kostja II sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. VÕS § 415 lõike 1 järgi ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Riigikohus on leidnud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu 10.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Laenuleping nr xxxx p 3.6 kohaselt on viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär ning leping p 1.10 kohaselt on intressimäär 0,040% päevas. VÕS § 113 lg 1 kolmas lause lubab seadusjärgset viivist arvestada ka lepingujärgse intressi suuruses, kui lepingujärgne intress on suurem seadusjärgsest viivisest ning VÕS § 415 lg 1 ei piira võlausaldaja õigust viivist sellises suuruses nõuda. Järelikult on kostjal I õigus nõuda kostjalt II lepingu järgi viivist samas ulatuses, mis pooled olid näinud ette lepingus intressimäärana. Lepingus kokkulepitud viivisemäär 0,040% päevas ei ületa ka kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, mis annaks aluse eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel tühiseks tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe. Järgnevalt annab kohus hinnangu, kas täitmisel oleva viivise arvestuskäik on kontrollitav ja arusaadav. Vaidlus puudub selles, et kostja I täpsustas täitmisel oleva nõude suurust ja arvestuskäiku 14.11.2018 (tl 30-31) ning sellest täpsustusest teavitas kohtutäitur ka hagejat 22.11.2018 (tl 3233). Nimetatud täpsustuse kohaselt on täitmisel nõue 5437.51 eurot. Kostja I on kohtumenetluse käigus viivise arvutuskäiku täiendavalt selgitanud 11.02.2019 22.05.2019 dokumendis (tl 82-83 pöördel, tl 120 pöördel) ning selle kohaselt on viivise suurus täitemenetluses oleva täitmisavalduse esitamise seisuga 5782.07 eurot, mis aga ületab tegelikku täitmisel olevat nõuet 344.56 euro võrra. Hageja on kinnitanud, et ta ei nõustu kostja I viivise arvutuskäiguga, kuna viivise arvestuse alguspäev on hageja hinnangul ebaõige (vt 03.09.2020 protokoll).
Kohtu hinnangul on kostja I viivise arvestuskäik tl 82 – 83 pöördel, tl 120 pöördel jälgitav ja mõistetav. Kostja I on arvestanud laenulepingu täitmiseks tehtud makseid 30.04.2018 800.00 eurot, 02.07.2018 1500.00 eurot, 24.09.2018 1000.00 eurot, 23.10.2018 1000.00 eurot ja 23.10.2018 1000.00 eurot VÕS § 88 lg 8 alusel intressi ja põhivõla katteks ning tähtaegselt tasumata põhiosalt arvestati viivist kooskõlas VÕS § 113 lg 1 III lausega vastavalt lepingu p-des 3.6 ja 1.10 sätestatuga järgmiselt. 30.04.2018 800.00 eurot intressi katteks. 02.07.2018 laekumisest 8.00 eurot intressi katteks ning 1492.00 eurot põhiosa katteks ning järgmised maksed täies ulatuses põhiosa katteks. Viivist on kostja I arvestatud järgmiselt: 16.04.2018-02.07.2017 64 700.00 eurolt 2406.84 eurot (93 päeva eest), 03.07.2018-24.09.2018 63 208.00 eurolt 2123.79 eurot (84 päeva eest), 25.09.2018-23.10.2018 62 208.00 eurolt 721.61 eurot (29 päeva eest), 14.10.2018-14.11.2018 60 208.00 eurolt 529.83 eurot (22 päeva eest). Seega kokku 5782.07 eurot, millest on 344.56 euro võrra väiksem täitmisel olev viivise nõue. Sellega ei oleks hageja huve kahjustatud ning sundtäitmine ei oleks lubamatu. Kuid kostja I on eksinud viivise arvestuses ajavahemikus 16.04.2018-02.07.2017, kus kostja I on arvestanud 64 700.00 eurolt viivist 93 päeva eest, kuid õige on 78 päeva eest. Seega on õige viivise summa 78 päeva eest 2018.64 eurot (64 700.00 eurot x 78 päeva x 0,04% päevas). Ning korrektne viivise kogusumma on 2018.64+2123.79+721.61+529.83=5393.87, mis aga on aga 43.64 euro võrra väiksem kui täitmisel olev viivise nõue. Seega ei ole kostja I täitmisel olev viivise arvutuskäik õige, hageja huve on kahjustatud ning sundtäitmine on lubamatu. Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et I. F.i hagi Renovum OÜ (endine ärinimi Rävala Õigusbüroo OÜ) ja M. F.i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxxx on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus tunnistab lubamatuks sundtäitmise täiteasjas nr xxxx. Kohus on seisukohal, et ülejäänud hageja nõuded, s.o vabastada aresti alt xxxx asuv korteriomand (registriosa nr xxxx), tuvastada kostja I kohustus anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriosa nr xxxx kolmandasse jakku kantud keelumärke kustutamiseks, asendada kostja I tahteavaldus kohtuotsusega, on seotud täitemenetluse läbiviimisega ning nende osas võtab otsustuse vastu kohtutäitur. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jätab kohus menetluskulud kostja I kanda. TsMS § 177 lg 2 alusel määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 19.02.2021 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 30.09.2020 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.