Võlaõigus › Võõrandamislepingud

võlgnetavatelt menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

kuni

vahe päevades

võla summalt

viivis päevas 0,2%

summaarne viivis

tasumised

2 (7)

05.03.19 11.06.19 12.06.19

20.11.19

7000,00

1485,00

500,00 2268,00

Seega on kostja kohustatud tasuma hagejale täiendavat viivist hagiavalduse esitamise seisuga 3753,00 €. Hageja ei nõustunud kostja vastusega. Kostja pole kunagi vaidlustanud viivist, mis on arvatel märgitud, kostja on arveid tasunud. 28.02.2020 esitas oma nõuded alternatiivselt tulenevalt seadusjärgse viivise ümberarvestusest. Alternatiivselt on viivis seadusjärgses määras 149,59 € perioodi eest 04.12.18-04.03.19 (7500-lt €), periood eest 05.03.19-11.06.2019 7500 €-lt on 162,74 €. Arvestades tasumist 500 €, siis on viivis perioodi eest 12.06.19-20.11.19 võlalt 7000 € vastavalt 248,55 €. Kokku on hagi esitamise aja seisuga seadusjärgne viivis 411,29 € . Kostja tellis kaupa ja see tuli üle anda xxxx OÜ-le xxxx, isikut täpsustamata. Hageja täitis kostja juhised ja toimetas kauba viidatud aadressil ja andis selle üle 04.12.2018. Kostja pidi selle kauba eest tasuma 04.12.18. Sama tellimuse raames oli ka varem kaup tarnitud xxxx OÜ-le (saatelehed 00016962_041 ja 00017109_041) ning 30.11.2018 esitatud arve nr 20891, mille on kostja tasunud. Lisaks on kostja eelnevalt kaupa tellinud ja nende eest tasunud ja kõik kaubad on üle antud xxxx OÜle. Hageja oli õigustatud arvama, et kostja oli volitanud xxxx OÜ-d kostja nimel ka kogu tellitud ja kinnituses nr 14497, mis muudetud 14569, märgitud kaupa vastu võtma (hageja 11.06.2020 menetlusdokument). Kostja pole kunagi vaidlustanud vaidlusaluse kauba saamist. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks (täpsustatud nõuded 28.02.2020, lk 26p): o võlgnevuse 8365 €, millest 7000 € on põhivõlg, viivis 04.03.19 seisuga 1365 € sissenõudekulu 40 € (p 4 alap 2, 3), o alternatiivselt (28.02.2020): o võlgnevus 7149 €, millest 7000 € on põhivõlg, viivis 04.03.19 seisuga 149,59 €, edasine viivis hagiavalduse esitamise seisuga 3753 € sissenõudmiskulu 40 €, (p 4 alap 2, 3, 4), o alternatiivselt viivised hagiavalduse esitamise seisuga summas 411,29 € ning täiendav viivis arvestatuna 7000 €-lt alates 21.11.2019 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (p 4 alap (4)). Menetluskulud palub jätta kostja kanda ja mõista nendelt välja viivis alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta hagi rahuldamata. Nõue on tõendamata, hageja ei ole tõendanud kauba üleandmist kostjale. Hagejal puudub alus märgitud viivise nõudmiseks, sest poolte vahel puudub kokkulepe, et nende vahelises suhtes kuulub kohaldamisele viivis, määraga 0,2% päevas. Kauba on vastu võtnud isik , kes polnud kostja. Menetluskulud palub jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused 3 (7)

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 järgi on leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma ning lg 2 järgi on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. TsÜS § 68 lg 1 sätestab, et tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti, lg 2 sätestab, et otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, lg 3 sätestab, et kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg, lg 4 vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. VÕS § 208 lg 1 järgi kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus, lg 2 kohaselt kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 204 lg 1 sätestab, et tasaarvestav pool, kes korraldab jooksva arve pidamist, teatab teisele poolele arveldusperioodi lõpus saldo, näidates ära jooksvale arvele kantud nõuded, millest teisele poolele ei ole veel teatatud. Eeldatakse, et arveldusperioodi kestuseks on üks aasta, lg 2 sätestab, et kui teine pool ei vaidlusta talle edastatud saldot mõistliku aja jooksul, loetakse, et saldo on õige. Sel juhul loetakse negatiivne saldo võlatunnistuseks. Vastavalt VÕS § 82 lg 1, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub nõue sissenõutavaks, kui võlausaldaja saab nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1, 2 alusel tuleb lepingut täita kooskõlas lepingu ja seadusega. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuste täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda kohustuse täiutmist, viivist VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 ja § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 järgi. VÕS § 113.1 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 €. Vaidlustamata asjaolud Vaidlust ei olnud järgmiste asjaolude üle: 1) Tamson Trading OÜ tellis Krimelte Tempsi OÜ’lt ehitusfassaadi plaate Tempsi Colore ja Krimelte Tempsi OÜ kohustus need Tamson Trading OÜ-le müüma ning Krimelte Tempsi OÜ oli kohustatud tellitud kauba eest tasuma vastavalt talle esitatud arvele. 2) Hageja esitas kostjale viidatud tellitud ja müüdud kauba eest 03.12.2018 arve nr 20892 summas 9343,80 €, mille tasumise tähtaeg oli 04.12.2018. 3) Kostja tasus kauba eest viidatud arve nr 20892 alusel osaliselt: 26.02.2019 tasus kostja 1843,80 € ja 11.06.2019 tasus 500 €. 4) Seadusjärgne viivis on tasumata jäänud võlalt hagi esitamise aja seiga 411,29 €. 5) Hageja nõudis kohtueelselt kostjalt võla tasumist ja sellega seonduvalt on sissenõudmiskulu 40 €. 6) Kostja ei ole tasunud viidatud kauba eest põhivõlga 7000 €, kostja ei ole tasunud viivist. Müügileping 4 (7)

Ülaltoodud vaidlustamata asjaolude järgi leiab kohus, et poolte vahel oli sõlmitud VÕS § 8, § 208 lg 1 järgi müügileping. Kostja väitis seda, et ta pole kauba saanud, kuid samas pole väitnud, et kauba eest tasumine pidi toimuma alles siis, kui kaup on kätte saadud. Hageja väitis, et märgitud kaubad on üle antud kostja korraldusel OÜ xxxx ́il ning kostja pole vaidlustanud asjaolu, et kaup tuli üle anda OÜ xxxx ́ile või et viimane pole kaupa kätte saanud. Järgnevalt kontrollib kohus neid väiteid. Hageja on tõendanud kohtule esitatud poolte e-kirjavahetusega ja tellimuse kinnitustega nr 14497, 14569 (lk 41p), et kostja tellis kaupa OÜ xxxx ́ile. Seda kinnitab ka e-kirjavahetusest nähtuv kostja vastus, et T H andis kinnituse tellitud kaubale (lk 41p, 02.10.18 kostja vastav e-kirjaline vastus). Hageja esitatud xxxx OÜ raamatupidaja e-kirja ja ostureskontro väljavõttega on tõendatud, et xxxx OÜ tellis omakorda kaupa kostjalt (lk 55, 55p). Hageja on esitanud kohtule saatelehed nr 00016962-041, 00017109-041 millega on antud üle juba osa tellitud kaubast OÜ xxxx ́ile vastavalt arvele nr 20891 (lk 46-47), lisaks on esitanud saatelehe (lk 28), millega on üle antud vaidlusaluse arve nr 20892 järge kaup OÜ xxxx ́ile. Selle kauba eest tasus kostja vaid osa (26.02.2019 1843,80 € ja 11.06.2019 500 €, vaidlus puudus). Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et hageja on tõendanud oma väidet, et ta müüs kostjale kaupa ja andis selle üle kostja kliendele OÜ xxxx. Sega täitis ta VÕS § 208 lg 1 ja § 76 lg 3 järgi oma müügilepingust tuleneva kohustuse kostja ees ja andis kauba üle kauba vastuvõtmiseks õigustatud isikule xxxx OÜ-le. Asjaolu, kes konkreetselt võttis xxxx OÜ poolt kauba vastu, ei oma tähtsust, sest kostja pole ka kordagi väitnud, et xxxx OÜ pole kaupa kätte saanud. Hageja on tõendanud kohtule esitatud kostja saldoteatisega (lk 6), et kostja on kinnitanud 13.03.19 hageja ees oma müügilepingust tulenevat põhivõlga 7000 € (lk 6). Eeltoodud saldot hinnates leiab kohus, et märgitud saldoteatis on VÕS § 30 lg 1, § 204 lg 2 järgi deklaratiivne võlatunnistus. Kostja ei ole tõendanud, et võlga pole või seda pole tekkinud. Kuna asjas on tõendatud, et müügilepingust tuleneva kohustuse on hageja täitnud ja andnud kostja ostetud kauba üle kauba vastuvõtmiseks õigustatud isikule xxxx OÜ-le ja kostja on võlga tunnistanud ega ole seda võlga ära tasunud, siis on kostja VÕS § 100 mõttes kohustuse rikkumises. Seetõttu on hagejal õigus nõuda müüdud kauba eest VÕS § 76 lg 1, 2, § 208 lg 1, § 30 lg 1, § 101 lg 1 p 1, §108 lg 1 järgi kostjalt kohustuse täitmist ja võla tasumist 7000 €. Hagi põhivõla nõudes kuulub rahuldamisele. Viivis Kostja leidis, et pooled ei ole sõlminud kokkulepet viivise määras kohta. Järgnevalt kontrollib kohus seda väidet. Viivisemäära kui lepingu tingimuse kokkuleppe saavutamisele kohalduvad lepingu sõlmimise ja tahteavalduse kohta käivad sätted VÕS § 9 lg 1, TsÜS § 68 järgi. Hageja on esitanud kohtule kostjale saadetud arve nr 20892 (lk 4, hagi lisa 1, vaidlusalune arve, milles märgitud kauba eest tasu oli osaliselt maksmata), millest nähtuvalt on arvele märgitud viivise määr 0,2% päevas võlalt. Lisaks on hageja esitanud kohtule kostjale tasumiseks saadetud arve nr V -040319, milles on hageja näidanud ära väidetava summaarse viivise suuruse 1365 € (lk 4p). Hageja poolt kohtule esitatud ja kostjale saadetud kõigis teistes arvetes nr 20891, 20877, 20878, 20880, 20885, 20885, KR 20665, KR 20662 (lk 48-53p) on märgitud viivise määraks 0,2% päevas võlalt. Hageja esitatud võlatunnistuses - saldoteatises on kostja tunnistanud vaid põhivõlga 7000 €. Hageja esitatud e-kirjavavahetusest (lk 41-42) ei nähu, et pooled oleksid üldse läbi rääkinud viivise määras, teinud pakkumusi selles osas ja jõudnud vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel ning pakkumuse esitamise ja nõustumise andmisega kokkuleppele, et viivise määr 5 (7)

on lepingus 0,2% võlalt päevas kooskõlas VÕS § 9 lg 1, TsÜS § 68 lg 2 järgi. Mitte kuskilt ei nähtu, et kostja oleks sellise määra arvestuse järgi hagejale viivist tasunud. Seda ei nähtu ka pangakonto väljavõttest (lk 54-, 55p), mida saaks pidada VÕS § 9 lg 1 ja TsÜS § 68 lg 1, 3, 4 järgi kostja kaudseks tahteavalduseks või mis oleks vaikimisena tahteavaldus, mis tuleb nendevahelisest praktikast. Seega leiab kohus, et arvete, milles kajastub viivisemäär 0,2% võlalt päevas, ja viivise arve esitamine kostjale ei tekitanud hagejale õigust nõuda ja kostjale kohustust tasuda võlalt viivist, mis oleks VÕS § 8 lg 1, 2 järgi pooltele nagu leping õiguslikult siduv. Seega asjaolu, et kostja pole kunagi vaidlustanud viivist, mis on ülalviidatud arvetel ja viivisearves märgitud, ei tähenda viivise kokkuleppe olemasolu ülalviidatud sätete järgi. Seega on tõendamata hageja väide, et pooltel oli kokkulepe tasuda võlalt viivist 0,2% päevas ja õige on kostja vastuväide, et selline kokkulepe poolte vahel puudub. Seega ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 76 lg 1, 2 järgi viivist võlalt 0,2% päevas, kuid hagejal on õigus nõuda kostjalt võlalt viivist seadusjärgses määras VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 II lause järgi. Seadusjärgset viivisearvestust ei ole kostja vaidlustanud, samuti asjaolu, et kauba eest tuli tasuda 04.12.18 kooskõlas VÕS § 82 lg 1. Seega muutus kohustus kauba eest tasumiseks sissenõutavaks 04.12.18 VÕS § 82 lg 7 järgi. Kostja ei ole võlga ega viivist tasunud, mille tõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist alates 05.12.18. Nii on hagi esitamise aja (20.11.19) seisuga tõendatud ja põhjendatud viivis vastavalt 411,29 €. Kooskõlas TsMS § 367 on hagejal õigus nõuda viivist võlgnetavalt põhivõlalt (7000) € alates 21.11.2019 kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Seega jääb hageja viivisenõue 1365 € saamiseks rahuldamata, samuti jääb rahuldamata viivisenõue 149,59 € ja 3753 € saamiseks, kuid samas kuulub rahuldamisele see alternatiivne viivisenõue, milles hageja palus välja mõisa viivise hagi esitamise aja (20.11.19) seisuga 411,29 € ja alates 21.11.2019 viivist võlgnetavalt põhivõlalt (7000) VÕS § 113 lg 1 II lause järgi kuni võla tasumiseni. Sissenõudmiskulud VÕS § 113.1 lg 1 sätestestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 €. Kuna hagejal on õigus nõuda viivist, on tal õigus nõuda kostjalt ka eelviidatud sätete alusel sissenõudmiskulusid 40 € ja selles osas kuulub nõue rahuldamisele. Kokkuvõte Hagi kuulub osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista hagejale põhivõlga 7000 €, viivist 20.11.19 seisuga 411,29 €, alates 21.11.19 viivist võlgnetavalt põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni ja sissenõudmiskulusid 40 €. Menetluskulud Kuigi hagi kuulus osalisele rahuldamisele seetõttu, et kohus rahuldas vaid ühe hageja alternatiivsetest viivisenõuetest, on siiski tegemist oma olemuselt hageja hagi rahuldamisega. Seega tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi poolte menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, 2, § 144 p 1 järgi on menetluskulud lõiv ja esindaja kulud. Hageja palus kostjalt välja lõivu 600 € lõivu, esindaja kulusid 880 € 11 h eest, tasumäär 80 €/h ilma käibemaksuta ja sellele lisanduvad viivised. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud. Kooskõlas TsMS § 175 lg 1 järgi kontrollib kohus esindaja kulude põhjendatust. Arvestades asja mahtu, leiab kohus, et esindaja on kulutanud aega tööle veidi enam kui 1 8-tunnine tööpäev, mis ́on mõistlik ajakulu. Seega on esindaja kulud 880 € (ilma käibemaksuta) põhjendatud ja kooskõlas 6 (7)

TsMS § 175 lg 1. Asja materjalidest nähtub, et hageja tasus hagi esitamisel lõivu 600 €, seega hageja põhjendatud menetluskulud kokku 1480 €. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1, § 177 lg 4 tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuludep katteks 1480 € /ilma käibemaksuta/ja nende tasumisega viivitamise korral viivist võlgnetavatelt menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda ja kuna kostja kulude nimekirja ei esitanud, siis ei määra kohus kindlaks ka nende suurust. (digitaalne allkiri) Kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.