AS KC Grupp, XX, MAARDU KATLAMAJA AKTSIASELTS, Mittetulundusühing Oandu Watermill, aktsiaselts EESTI FOSFORIIT, CC hagi Neticom OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 022/2016/4391, 022/2016/4393, 022/2016/4392, 158/2016/1173 ja 158/2016/1174
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.12.2019 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
6000 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS KC Grupp, XX,
MAARDU
KATLAMAJA
AKTSIASELTS, Mittetulundusühing Oandu Watermill, aktsiaselts EESTI FOSFORIIT ja CC apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I (apellatsioonimenetluses apellant I): AS KC Grupp (registrikood 10363821, aadress Katusepapi tn 4/1, 11412 Tallinn) Hageja II (apellatsioonimenetluses apellant II): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Hageja III (apellatsioonimenetluses apellant III): MAARDU KATLAMAJA AKTSIASELTS (registrikood 10055309, aadress Lao tn 6, Maardu linn, 74114 Harju maakond) Hageja IV (apellatsioonimenetluses apellant IV): Mittetulundusühing Oandu Watermill (registrikood 80354166, aadress Suur-Karja tn 4-6, 10140 Tallinn) Hageja V (apellatsioonimenetluses apellant V): aktsiaselts EESTI FOSFORIIT (registrikood 10055893, aadress Lao tn 6, Maardu linn, 74114 Harju maakond) Hageja VI (apellatsioonimenetluses apellant VI): CC (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarmo Repp (e-
Tsiviilasi nr: 2-19-8028 post:XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Neticom OÜ (registrikood 10650512, aadress Maakri tn 19/1-43 10145 Tallinn), lepingulised esindajad vandeadvokaat Eerik Entsik ja vandeadvokaat Liisi Kents (e-post:XXX)
Istungi toimumise aeg
03.09.2020
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 17.12.2019 otsus jätta AS KC Grupp, XX, MAARDU KATLAMAJA AKTSIASELTS, Mittetulundusühing Oandu Watermill hagis Neticom OÜ hagis lõppjärelduses muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi.
2.Tühistada Harju Maakohtu 17.12.2019 otsus osas, milles aktsiaselts EESTI FOSFORIIT ja CC hagi Neticom OÜ vastu jäi rahuldamata ning jätta aktsiaselts EESTI FOSFORIIT ja CC hagi Neticom OÜ vastu läbi vaatamata.
3.AS KC Grupp, XX, MAARDU KATLAMAJA AKTSIASELTS, Mittetulundusühing Oandu Watermill apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Aktsiaselts EESTI FOSFORIIT ja CC apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus solidaarselt AS KC Grupp, XX, MAARDU KATLAMAJA AKTSIASELTS, Mittetulundusühing Oandu Watermill, aktsiaselts EESTI FOSFORIIT ja CC kanda.
5.Mõista välja solidaarselt AS-ilt KC Grupp, XX-lt, MAARDU KATLAMAJA AKTSIASELTSilt, Mittetulundusühingult Oandu Watermill menetluskulud ringkonnakohtus 2100 eurot OÜ Neticom kasuks. Menetluskulude tasumisega viivitamisel tuleb hagejatel solidaarselt tasuda kostjale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue
1.Hagejad taotlevad tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjades nr 022/2016/4391, nr 022/2016/4393 ja nr 022/2016/4392, nr 158/2016/1173 ja nr 158/2016/1174 ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja mõista kõik hagejate menetluskulud kostjalt välja.
2(20)
Tsiviilasi nr: 2-19-8028
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hagejad I-V ja kostja 31.07.2013 notariaalse lepingu (hüpoteegi seadmise, hüpoteekide ja eelmärke järjekoha muutmise leping, võlatunnistus, koostööleping, käendusleping, edaspidi notariaalne leping). Notariaalse lepingu punkti 2.5 kohaselt on notariaalne leping osa tehingukogumist, millesse kuuluvad muuhulgas tsiviilasjades nr 2-13-15295 ja nr 2-13-14836 sõlmitud kompromissid ning ükskõik millise tehingukogumisse kuuluva kohustuse olulisel rikkumisel tekib teisel poolel õigus kogu tehingukogumist taganemiseks. Hageja I, hageja II, hageja III ja hageja IV osalesid menetluses tsiviilasjas nr 2-16-12561, kus on esitatud 18.08.2016 kostja vastu hagi, milles on palutud kohtul tunnistada lubamatuks täitemenetlus täiteasjades nr 022/2016/4391, nr 022/2016/4393, nr 022/2016/4392, nr 158/2016/1173 ja nr 158/2016/1174, milliste täitemenetluste algatamise aluseks on notariaalne leping. Ühtlasi on hagejad I-VI notariaalsest lepingust 04.07.2016 taganenud kostjapoolse rikkumise tõttu ning tsiviilasjas nr 2-16-12561 toimus mh vaidlus 04.07.2016 taganemisavalduse kehtivuse üle. Kostja on asunud notariaalset lepingut täiendavalt ning uuel alusel võrreldes tsiviilasjaga nr 2-16-12561 rikkuma.
3.Käesoleval juhul on hagejate I-IV vastu algatatud täitemenetlus ning hagejatel V-VI on alust eeldada, et nende vastu võidakse lähiajal täitemenetlus algatada. Hagejad on küll esitanud 20.05.2019 taganemisavalduse tsiviilasjades nr 2-13-15295 ja nr 2-13-14836 sõlmitud kohtulikest kompromissidest ja notariaalsest lepingust taganemiseks, kuid TsMS § 430 lg 8 tõlgendusest tulenevalt on kohustatud esitama täiendavalt käesoleva hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, et saada selgusele notariaalsest lepingust ja tsiviilasjades nr 2-13-15295 ja nr 2-13-14836 sõlmitud kohtulikest kompromissidest taganemise kehtivuses. Notariaalse lepingu p-i 2.5. kohaselt „Pooled kinnitavad, et käesolev leping on osa tehingukogumist, millesse kuuluvad ka samaaegselt tsiviilasjades nr 2-13-14836 ja 2-13-15295 sõlmitavad kompromissid. See tähendab muuhulgas seda, et ükskõik, millise tehingukogumisse kuuluva kohustuse olulisel rikkumisel tekkib teisel poolel õigused kogu tehingukogumist taganemiseks.“ Seega on hagejatel õigus nii viidatud kompromissidest kui ka notariaalsest lepingust taganeda, kui kostja on notariaalset lepingut oluliselt rikkunud.
4.Kostja on asunud uudse asjaoluna rikkuma notariaalse lepingu p-i 6.12., mis sätestab „Hüpoteegipidaja kinnitab, et Hüpoteegipidaja hoidub mistahes tegevusest, mis omab otsest või kaudset seost Omaniku 1 muude ärihuvidega, sealhulgas investeeringud Brasiilias ja Marokos. Igasugune tegevus, mis on vastuolus käesoleva punktiga, on keelatud ja on aluseks lepingukogumist taganemisele.“ Notariaalses lepingus on defineeritud omanikuna 1 hageja I ja hüpoteegipidajana kostja. Hageja I 90% tütarühinguks on AS KC Kinnisvara ja omakorda KC Kinnisvara 100% tütarühinguks on hageja III. Järelikult on hõlmatud hageja I tegevuse/ärihuvidega ka tütarühingute tegevus. Notariaalse lepingu p-i 6.12. vastaselt on kostja asunud sekkuma hagejate tegevustesse ja investeeringutesse, mis annab aluse eelmainitud lepingukogumist taganemiseks. Kostja on algatanud 28.03.2019 täitemenetluse hageja I 90% tütarühing AS KC Kinnisvara vastu täiteasjas nr 022/2019/2069, mille aluseks on Tallinna notar Aivar Mesikäpp 28.03.2019 konstitutiivne võlatunnistus summas 125 000 eurot ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta.
5.Mainitud täitemenetluse raames on taotlenud kostja ja kohtutäitur on väidetavalt arestinud: 1) AS KC Kinnisvara väidetava nõude Brasiilia äriühingu Property Logic Brasil Empreedimentos E Participaēoes LTDA (registrikood 29202980884) vastu, mis väidetavalt tuleneb 26.11.2010 laenulepingust laenusummaga 790 000 eurot ja lisaks kogunenud intressist 12.03.2012 seisuga summas 128 729 eurot ja 06.10.2010 nõude loovutamise lepingust laenusumaga 3 405 000 eurot ja lisaks kogunenud intressist 12.03.2012 seisuga 1
3(20)
Tsiviilasi nr: 2-19-8028 437 302 eurot, 2) AS KC Kinnisvara väidetavad nõuded hageja I vastu, mis tulenevad 25.01.2010 laenulepingust summas 2 000 000 eurot ja 05.04.2010 laenulepingust summas 4 047 725 eurot ning 3) AS KC Kinnisvarale kuuluva osaluse suurusega 499 999 reaali Brasiilia äriühingus Property Logic Brasil Empreedimentos E Participaēoes LTDA (registrikood 29202980884). Algatanud 15.04.2019 täitemenetluse hageja III vastu täiteasjas nr 022/2019/2557, mille aluseks on Tallinna notar Aivar Mesikäpp 15.04.2019 võlatunnistus summas 25 000 eurot ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta. Mainitud täitemenetluse raames on taotlenud kostja ja kohtutäitur on väidetavalt arestinud hageja III väidetavad nõuded hageja I vastu summas 800 000 eurot ja AS KC Kinnisvara vastu summas 70 000 eurot. Teavitanud 08.05.2019, et omandas hagejaga V 15.04.2019 sõlmitud lepingu alusel hageja V väidetava nõude hageja I vastu, mille suuruseks oli väidetavalt 30.09.2018 seisuga 478 495 eurot, sh. laenupõhiosa 301 222 eurot ja intressid 177 273 eurot.
6.Eeltoodust tulenevalt kuulub käesoleva menetluse raames tuvastamisele, et: hageja I, hageja II, hageja IV, hageja V ja hageja VI on taganenud notariaalse lepingu kõikidest kokkulepetest; hageja I, hageja II ja hageja III on taganenud 31.07.2013 kohtulikust kompromissist kohtuasjas 2-13-14836 (kinnitatud 02.08.2013 kohtumäärusega); hageja III on taganenud 31.07.2013 kohtulikust kompromissist kohtuasjas 2-13-15295 (kinnitatud 03.09.2013 kohtumäärusega); sundtäitmine kuulub lubamatuks tunnistamisele täiteasjades nr 022/2016/4391, nr 022/2016/4393 ja nr 022/2016/4392, nr 158/2016/1173 ja nr 158/2016/1174. Lisaks märgib hageja V, et kuivõrd tema vastu ei ole käesolevaks hetkeks notariaalse lepingu alusel mistahes nõuded esitatud, oleksid mistahes tema vastu notariaalse lepingust või kompromissidest nr 2-13-14836 ja 2-13-15295 tulenevad nõuded vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 aegunud.
7.Hagejad on esitanud 20.05.2019 taganemisavalduse tsiviilasjades nr 2-13-15295 ja nr 2-1314836 sõlmitud kohtulikest kompromissidest ja notariaalsest lepingust taganemiseks. Ühtlasi on hagejad esitanud 27.05.2019 kostja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 022/2016/4391, nr 022/2016/4393 ja nr 022/2016/4392, nr 158/2016/1173 ja nr 158/2016/1174, milliste täitemenetluste aluseks on notariaalne leping ja kohtulikud kompromissid ning millistest kompromissidest on hagejad taganenud. Taganemisest tuleneva täitmissuhte lõppemise tõttu ei saa kostja enam nõuda eelmainitud notariaalse lepingu ja kohtulike kompromisside alusel sundtäitmist. Ühtlasi kompromissist taganemist käsitlev TsMS § 430 lg 8 III lause kohaselt on olnud seadusandja kindlaks tahteks, et kompromissist taganemise korral täitmissuhe ei jätkuks ega säiliks kompromissist tulenevad õiguslikud tagajärjed. Notariaalse lepingu p-s 2.5. on sätestatud taganemise tagajärjena, et taganemine toimub „kogu tehingukogumist“ tervikuna ehk lõppevad kõik notariaalsest lepingust ning tsiviilasjades nr 2-13-14836 ja 2-13-15295 sõlmitud kompromissidest tulenevad õigused. Järelikult oli antud juhul poolte eesmärgiks taganemise korral tuua kaasa kõigi vastastikuste õigussuhete lõppemine.
8.Notariaalse lepingu ja kohtulike kompromisside tingimuste tõlgendamisel tuleb arvestada VÕS § 5 sisalduva dispositiivsuse põhimõttega, milles väljenduvad privaatautonoomia ja lepinguvabaduse põhimõtted kui eraõiguse aluspõhimõtted. Seega on pooltel lubatav kokku leppida laiendatud taganemise tingimuste ja tagajärgedes. Üksnes varasemaid asjaolusid teades on võimalik mõista, miks on notariaalses lepingus ja kohtulikes kompromissides kokku lepitud kõrvaltvaatajale kohati tavapäratutes tingimustes, nt notariaalse lepingu p-i 6.6. alapunktides on kokku lepitud kostjale kuuluvate kinnisasjade müügis, mille katteks kuulub ühtlasi kustutamisele hagejate võlgnevus. Notariaalse lepingu p-i 6.12. kohaselt on kostjal keelatud sekkuda hageja I ärihuvidesse, sh investeeringutesse Brasiilias ja Marokos, mis võib
4(20)
Tsiviilasi nr: 2-19-8028 päädida lepingust taganemisega jne. Kirjeldatu mõistmiseks tuleb vaadelda poolte varasemaid õigussuhteid ning mida pooled on kuni taganemiseni vastastiku üle andnud ja vastu saanud.
9.Kostja on hagejatele laenuna üle kandnud kokku 485 000 eurot (50 000 + 125 000 + 125 000 + 70 000 + 65 000 + 50 000) järgnevalt: 04.01.2012 125 000 eurot vastavalt 13.01.2012 laenulepingule; 13.01.2012 50 000 eurot vastavalt 04.01.2012 laenulepingule; 17.01.2012 125 000 eurot vastavalt notari deposiidi täitmine, leping AT nr 145 ; 27.01.2012 70 000 eurot vastavalt laenulepingu 04.01.2012 lisale nr 1 26.01.2012; 05.04.2012 kokku 65 000 eurot Kastani kinnisvara OÜ 50% osaluse ja nõuete ostu eest; 03.07.2012 50 000 eurot vastavalt laenulepingu 04.01.2012 lisale nr 2 03.07.2012. Kostja on saanud laenulepingust tulenevate nõuete tagatisomandamise katteks hagejatelt kinnistud asukohaga Lao tn 17/1, 17/2 ja 17/3 registriosa numbritega 12893802, 12742402 ja 11486802 ning Jõelähtme vallas, Uusküla küla, Maardu tee 23 asuva kinnistu registriosa numbriga 14083702. Lisaks on kostja omandanud 13.04.2012 nõude Osaühing KASTANI KINNISVARA vastu summas 441 356,11 eurot, milline moodustub vastavalt tagastamata laenusummast 222 055,25 eurot ja tasumata intressidest seisuga 31.03.2012 summas 219 300,86 eurot ning tagatisloovutamise eesmärgil 18.04.2012 50% osaluse Osaühingus Kastani Kinnisvara.
10.Hagejad on tasunud kostjale või kostja on teeninud kostjale tagatisvõõrandamise/ loovutamise korras üleantud varalt kokku 3 212 473,19 eurot (240 529,71 + 596 239,48 + 202 404 + 2 173 300) järgnevalt. Perioodil 04.01.2012 kuni 04.02.2013 on tagastatud kostjale maksetena kokku 240 529,71 eurot. Pärast 31.07.2013 notariaalse lepingu ja kompromisside sõlmimist on kostja teeninud 596 239,48 eurot: 05.09.2013 ja 20.02.2014 lepingutega müüdi Võsanõmme tee 1 asuv kinnistu (endise Lao 17/1 koosseisus olnud katastriüksus), ligilähedase pindalaga 32 335 m2, hinnaga 260 000 eurot; 11.06.2014 ja 11.07.2014 lepingutega müüdi Maardu tee 23 asuv kinnistu, pindala 6559 m2, hinnaga 55 000 eurot; 16.06.2014 ja 15.09.2014 lepingutega müüdi Maardu linnas asuv Võsanõmme põik 1 (endise Lao 17/1 koosseisus olnud katastriüksus), pindala 9296 m2, hinnaga 85 000 eurot; 16.06.2015 lepinguga müüdi Lao tn 17/3, Maardu linn, pindala 287 396 m2, hinnaga 760 000 eurot. Antud tehingutest moodustasid kulud 507 760,13 eurot (sh maa erastamise järelmaksuhüpoteegi katteks 449 712,10 eurot, maamaks 51 394,99 eurot ja muud kulud 6653,04 eurot) ning 56 000 eurot kanti üle hagejale I viimasest tehingust. Ülejäänud summa 596 239,87 eurot on saanud kostja rahas endale.
11.Osaühing Kastani Kinnisvara vastu laenunõude ja 50% osaluse tagatisomandamise tulemusena on teeninud kostja 2013 kuni 2017 majandusaasta aruannete kohaselt kokku 202 404 eurot. Kostja müüb hetkel hagejalt III tagatisvõõrandamise teel omandatud kinnistuid, mis on tekkinud endise kinnistu Lao tn 17/1 ja Lao tn 17/2 jagamise tulemusel, moodustades kokku pindala 86 932 m2 hinnaga 25 EUR/m2, mis teeb mainitud kinnistute väärtuseks kokku 2 173 300 eurot (86 932*25). Enne notariaalse lepingu ja kompromisside sõlmimist olid poolte vahel pooleli mitmed tsiviilasjad, millest olulisemad olid tsiviilasjad nr 2-13-14836 ja 2-13-15295, kus oli muuhulgas vaidlusaluseks kinnistute, Kastani nõude ja Kastani osa tagatisvõõrandamise kehtivus. Kui vaadata notariaalse lepingu p-i 9 alapunkte, siis nähtub, et kostja oli esitanud pankrotiavaldused mitmete hagejate vastu. Notariaalse lepingu ja kompromisside sõlmimise üheks peamiseks eesmärgiks oli ära piirata, millise vara arvelt võib kostja saada enda nõuded hagejate vastu rahuldatud ning tagada, et hageja I ja viimasega samasse kontserni kuuluvad ühingud saaks segamatult igapäevase äritegevusega jätkata ega satuks kostja rünnakute alla.
5(20)
Tsiviilasi nr: 2-19-8028
12.Eestis toimuv täitemenetlus või pankrotimenetlus võib oluliselt kahjustada investeeringuid Brasiilias või Marokos ning mainitud investeeringud väärtusetuks muuta. Seetõttu lepiti ka notariaalse lepingu p-s 6.12. kokku, et kostja hoidub mistahes tegevusest, mis omab otsest või kaudset seost hageja I muude ärihuvidega, sealhulgas investeeringutega Brasiilias ja Marokos. Kirjeldatud kostja kohustuse rikkumise juhtumiks oli ette nähtud notariaalse lepingu p-s 6.12. taganemisõigus ning taganemise tagajärjena notariaalse lepingu p-s 2.5. regulatsioon, et taganemine toimub „kogu tehingukogumist“ tervikuna ehk lõppevad kõik notariaalsest lepingust ning tsiviilasjades nr 2-13-14836 ja 2-13-15295 sõlmitud kompromissidest tulenevad õigused, sh 500 000 eurot konstitutiivsest võlatunnistusest tulenevad õigused. Ühtlasi oli poolte eesmärgiks notariaalse lepingu ja kohtulike kompromisside sõlmimisel tagada, et kostja nõuete rahuldamine toimub notariaalse lepingu p-des 6.1. kuni 6.11. toodud korras ning eelkõige kinnistute ja juba varasemalt kostjale antud tagatisvara arvelt. Hoolimata sellest, et hageja I kinnistute müügiõigus lõppes notariaalse lepingu p 6.2. kohaselt 01.08.2016, ei ole ka kostja ise järele jäänud osa kinnistutest võõrandanud, et saadu arvelt saaks poolte vastastikused nõuded täidetud. Sarnaselt on arusaamatu kostja notariaalse lepingu tõlgendus, et kuidas sai notariaalse lepingu p 6.2., mis nägi hagejale I ette kostja kinnistute eksklusiivse müügiõiguse kuni 01.08.2016, tuua kaasa mõne muu notariaalses lepingus sätestatud punktist tuleneva õiguse või kohustuse lõppemise.
13.Iseenesest on notariaalses lepingus reguleerimata, et millise ajaperioodi jooksul pärast notariaalses lepingus sätestatud 01.08.2016 hageja I kinnistute eksklusiivse müügiõiguse tähtaja möödumist kohustub kostja ülejäänud kinnistud hagejate võlgnevuse katteks võõrandama. Samas mainitu aga ei tähenda seda, et kostjal tekkis pärast 01.08.2016 õigus hakata notariaalse lepingu p 6.12. rikkuma ning hea usu põhimõttega vastuolus hakata tegelema tegevustega, mis omavad otsest või kaudset seost hageja I muude ärihuvidega, sealhulgas investeeringutega Brasiilias ja Marokos. Juhul, kui kinnistute arvelt ei oleks saanud kostja nõuded rahuldatud, siis andsid hagejad notariaalse lepinguga lisatagatisi kostjale kokku 2 279 699 euro (500 000 + 979 699 +800 000) väärtuses: notariaalse lepingu p-des 3 ja 10 märgitud kinnistutele seati hüpoteegid hüpoteegisummaga kokku 500 000 eurot; notariaalse lepingu p-i 7 kohaselt seati pant Sean Jason Cusack vastu olevale nõudele summas 979 699 eurot; hageja V käendas notariaalse lepingu p 8 ja selle alapunkti 8.7. kohaselt notariaalsest lepingust tulenevaid kohustusi kokku summas 800 000 eurot.
14.Kostja on hagejatele üle andnud 485 000 eurot ning on saanud hagejatelt aastate jooksul vara ja rahana vastu 3 212 473,19 eurot ja lisatagatistena 2 279 699 eurot ehk kokku 5 492 172,19 eurot. Lisaks on kostja asunud sekkuma ja tahab omandada kümnete miljonite eurode ulatuses investeeringuid Brasiilias ja Marokos. Ilmselgelt ei olnud notariaalse lepingu ja kohtulike kompromisside eesmärgiks seada ohtu investeeringud Brasiilias ja Marokos või anda kostjale hagejate arvel raha mitmekümnekordselt suuremas ulatuses võrreldes kostja esialgselt ülekantuga. Hagejad kinnitavad, et jäävad nii 20.05.2019 taganemiseavalduses kui ka 27.05.2019 hagiavalduses toodud notariaalse lepingu p 6.12. alusel toimunud taganemise juurde. Ühtlasi arvestades kostja poolt 07.08.2019 toime pandud täiendavaid rikkumisi, kinnitavad hagejad üle tsiviilasjades nr 2-13-15295 ja nr 2-13-14836 sõlmitud kohtulikest kompromissidest ja notariaalsest lepingust taganemist notariaalse lepingu p-de 2.5. ja 6.12. koostoimes.
15.Kostja on vastuolus notariaalse lepingu p-ga 12. Algatanud 28.03.2019 täitemenetluse hageja I 90% tütarühing AS KC Kinnisvara vastu täiteasjas nr 022/2019/2069, mille aluseks on Tallinna notar Aivar Mesikäpp 28.03.2019 konstitutiivne võlatunnistus summas 125 000 eurot ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta. Mainitud täitemenetluse raames
6(20)
Tsiviilasi nr: 2-19-8028 on taotlenud kostja ja kohtutäitur on väidetavalt arestinud: 1) AS KC Kinnisvara väidetava nõude Brasiilia äriühingu Property Logic Brasil Empreedimentos E Participaēoes LTDA (registrikood 29202980884) vastu, mis väidetavalt tuleneb 26.11.2010 laenulepingust laenusummaga 790 000 eurot ja lisaks kogunenud intressist 12.03.2012 seisuga summas 128 729 eurot ja 06.10.2010 nõude loovutamise lepingust laenusumaga 3 405 000 eurot ja lisaks kogunenud intressist 12.03.2012 seisuga 1 437 302 eurot, 2) AS KC Kinnisvara väidetavad nõuded hageja I vastu, mis tulenevad 25.01.2010 laenulepingust summas 2 000 000 eurot ja 05.04.2010 laenulepingust summas 4 047 725 eurot ning 3 AS KC Kinnisvarale kuuluva osaluse suurusega 499 999 reaali Brasiilia äriühingus Property Logic Brasil Empreedimentos E Participaēoes LTDA (registrikood 29202980884). Mainitud täiteasi nr 022/2019/2069 on saanud alguse seetõttu, et AS KC Kinnisvara endine juhatuse liige Herki Hollak on TsÜS § 131 rikkudes kostjaga pahauskses koostöös algatanud põhjendamatu täitemenetluse, mida kinnitab 06.05.2019 Harju Maakohtu hagi tagamise määrus tsiviilasjas nr 2-19-8026. Kostja on kirjeldatud tegevusega rikkunud notariaalse lepingu p-i 12 ning sekkunud hageja I ärihuvidesse.
16.Algatanud 15.04.2019 täitemenetluse hageja III vastu täiteasjas nr 022/2019/2557, mille aluseks on Tallinna notar Aivar Mesikäpp 15.04.2019 võlatunnistus summas 25 000 eurot ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta. Mainitud täitemenetluse raames on taotlenud kostja ja kohtutäitur on väidetavalt arestinud hageja III väidetavad nõuded hageja I vastu summas 800 000 eurot ja AS KC Kinnisvara vastu summas 70 000 eurot. Teavitanud 08.05.2019, et omandas hagejaga V 15.04.2019 sõlmitud lepingu alusel hageja V väidetava nõude hageja I vastu, mille suuruseks oli väidetavalt 30.09.2018 seisuga 478 495 eurot, sh. laenupõhiosa 301 222 eurot ja intressid 177 273 eurot. Lisaks eelnevalt kirjeldatud rikkumistele on kostja lasknud taastatud täitemenetluste raames kohtutäitur Elin Vilippusel 07.08.2019 arestida: 1) hageja I väidetavad kõik nõudeõigused Brasiilia äriühingu Property Logic Brasil Empreedimentos E Participaçoes LTDA (registrikood 29202980884) vastu. Sissenõudja (kostja) andmetel oli laenude põhiosa ja kõrvalnõuded kokku 11 126 621 eurot seisuga 31.12.2015, 2) hageja I kõik väidetavad nõudeõigused Maroko äriühingu Property Logic Morocco S.A.R.L. (R.C. 18233 – I.F. :05320516) vastu. Sissenõudja (kostja) andmetel on laenude põhiosa 7 074 733 eurot ja sellele lisanduvad intressi ja muud kõrvalnõuded. Seisuga 31.12.2015 oli kogunenud intress 3 638 912 eurot ning 3) hagejale I kuuluva 99,8% osaluse Maroko äriühingus Property Logic Morocco S.A.R.L. (R.C. 18233 – I.F. :05320516). Mainitust nähtub, et kostja jätkab teadlikult notariaalse lepingu p-i 6.12. rikkumist ning on andnud kohtutäiturile suuniseid hagejate konkreetsete varade arestimiseks. Täitemenetluses arestimisele kuuluva vara määratlemine on kostja diskretsiooniotsus ning kohtutäitur järgib üksnes sissenõudjast kostja juhiseid.
17.Kostja üritab eksitada kohut nägemusega, et hagejal V ja hagejal VI puudub õigus käesolevas asjas hagi esitada. Seejuures tõdeb kostja ise 22.08.2019 määruskaebuse p-des 1113, et nii notariaalne leping kui ka tsiviilasjades nr 2-13-15295 ja nr 2-13-14836 kohtulikud kompromissid kuulusid lahutamatult ühte tehingukogumisse. VÕS § 192 lg 1 I järgi tuleb taganemisõigust teostada üksnes ühiselt. Seejuures on notariaalne leping ja tsiviilasjades nr 213-15295 ja nr 2-13-14836 kohtulikud kompromissid käsitletavad ühtse lepingukogumina, millest saab notariaalse lepingu p-i 6.12. kohaselt üksnes ühtselt taganeda. Järelikult sõltub taganemine ka hageja V ja hageja VI tahteavaldustest. Taganemise jõustamiseks vaja, et menetluses osalevad ka hageja V ja hageja VI, millised on notariaalse lepingu ja mainitud kohtulike kompromisside vastaspooleks võrreldes kostjaga. Ka kostja ise nendib 22.08.2019 menetlusdokumendi p-s 74 viitega lisadele 2-6, et täitemenetlused toimuvad nii notariaalse lepingu kui ka tsiviilasjas nr 2-13-14836 kinnitatud kohtuliku kompromissi alusel.
7(20)
Tsiviilasi nr: 2-19-8028
18.Tallinna Ringkonnakohus on leidnud käesolevas tsiviilasjas tehtud 11.07.2019 määruses, et hagejate esitatud hagi on perspektiivikas, sest hagejad on tuginenud 20.05.2019 taganemisavalduses uudsetele asjaoludele ja notariaalse lepingu p-i 6.12. rikkumisele, mis on andnud uudse aluse võrreldes tsiviilasjaga nr 2-16-12561 notariaalsest lepingust ja kohtulikest kompromissidest taganemiseks. Hagejad on kinnitanud täiendavalt üle 21.08.2019 menetlusdokumendi p-s 19 taganemist ja on toonud taganemise avaldusena täiendavalt välja 07.08.2019 aset leidnud kostja rikkumised seoses Brasiilia ja Maroko investeeringutesse/ärihuvidesse sekkumisega. Kuna käesolevas asjas esitatud hagi tugineb taganemisele, mis toimus notariaalse lepingu p-i 6.12. alusel alles 2019 kevad/suvel ilmnenud asjaoludel, siis ei ole tegemist tsiviilasjas nr 2-16-12561 samal alusel esitatud hagiga. Ühtlasi ei ole välistatud notariaalse lepingu p-i 6.12. tõlgendamisel enne taganemist toimunud asjaolude hindamine. Seetõttu on eksitav kostja nägemus, et tsiviilasja nr 2-16-12561 tõttu on välistatud kuidagi käesoleva asja menetlemine. Kostja vastuväited
19.Kostja esitas 17.10.2019 vastuse hagiavaldusele. Kostja leiab, et hagi on täies ulatuses põhjendamatu. Kostja taotleb jätta läbi vaatamata aktsiaselts EESTI FOSFORIIT ja CC poolt esitatud hagi Neticom OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 022/2016/4391, 022/2016/4393, 022/2016/4392, 158/2016/1173 ja 158/2016/1174; jätta läbi vaatamata AS KC Grupp, XX, MAARDU KATLAMAJA AKTSIASELTS, Mittetulundusühing Oandu Watermill, aktsiaselts EESTI FOSFORIIT ja CC hagi OÜ Neticom vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 022/2016/4391, 022/2016/4393, 022/2016/4392, 158/2016/1173 ja 158/2016/1174; alternatiivselt lõpetada menetlus AS KC Grupp, XX, MAARDU KATLAMAJA AKTSIASELTS, Mittetulundusühing Oandu Watermill, aktsiaselts EESTI FOSFORIIT ja CC poolt 21.08.2019 esitatud menetlusdokumendi osas. Õigusselguse huvides kohustada AS KC Grupp, XX, MAARDU KATLAMAJA AKTSIASELTS, Mittetulundusühing Oandu Watermill, aktsiaselts EESTI FOSFORIIT ja CC esitama maakohtule uus hagiavalduse terviktekst; jätta rahuldamata AS KC Grupp, XX, MAARDU KATLAMAJA AKTSIASELTS, Mittetulundusühing Oandu Watermill, aktsiaselts EESTI FOSFORIIT ja CC hagi OÜ Neticom vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 022/2016/4391, 022/2016/4393, 022/2016/4392, 158/2016/1173 ja 158/2016/1174. Samuti taotleb kostja jätta kõik menetluskulud täies ulatuses hagejate kanda.
20.Kostja leiab, et TMS § 221 lg 1 ja § 222 lg 1 võimaldavad sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada üksnes isikul, kes on täitemenetluses võlgnikuks või kes on vastavas täitemenetluses kolmandaks isikuks, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus. Konkreetsel juhul ei ole aktsiaselts EESTI FOSFORIIT ega CC oma hagiga vaidlustatud täiteasjades nr 022/2016/4391, 022/2016/4393, 022/2016/4392, 158/2016/1173 ja 158/2016/1174 võlgnikuks ega muuks menetlusosaliseks, mistõttu nendel isikutel puudub TMS § 221 lg 1 kohaselt õigus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks. Samuti ei ole aktsiaselts EESTI FOSFORIIT ega CC oma hagiga vaidlustatud täiteasjades nr 022/2016/4391, 022/2016/4393, 022/2016/4392, 158/2016/1173 ja 158/2016/1174 kolmandateks isikuteks, kellel oleks sundtäitmise eseme kohta selle sundtäitmist takistav õigus, mistõttu nendel isikutel puudub ka TMS § 222 lg 1 kohaselt õigus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks. Järelikult on aktsiaselts EESTI FOSFORIIT ja CC valinud oma väidetavalt rikutud õiguste ja vabaduste kaitseks väära õiguskaitsevahendi.
8(20)
Tsiviilasi nr: 2-19-8028
21.Kuivõrd konkreetsel juhul ei ole aktsiaselts EESTI FOSFORIIT ja CC oma hagiga vaidlustatud täiteasjades nr 022/2016/4391, 022/2016/4393, 022/2016/4392, 158/2016/1173 ja 158/2016/1174 võlgnikuks ega kolmandaks isikuks, kellel oleks sundtäitmise eseme kohta selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, siis puudub nendel isikutel kostja hinnangul tegelikult õigus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks. Järelikult on kostja hinnangul kohus võtnud ebaõigesti ja vastuolus menetlusõiguse normidega maakohtu menetlusse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi hagejate aktsiaseltsi EESTI FOSFORIIT ja CC osas ning nimetatud isikute osas kuulub esitatud hagi läbi vaatamata jätmisele TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, millise sätte kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
22.Hagejad esitasid hagi maakohtule 27.05.2019 ning esialgu põhjendasid hagejad esitatud hagi üksnes faktiväidetega, et kostja on väidetavalt 28.03.2019, 15.04.2019 ja 08.05.2019 rikkunud 31.07.2013 notariaalse lepingu punkti 6.12, millega seoses on hagejad 20.05.2019 taganemisavalduse alusel taganenud notariaalsest lepingust ja kohtulikest kompromissidest. Tallinna Ringkonnakohus on nimetatud hagejate poolt 27.05.2019 esitatud hagi aluseks väljatoodud faktiväidete ja faktiliste asjaoludes osas leidnud, et nimetatud väidete osas on hagejad oma 20.05.2019 taganemisavalduses väidetavalt tuginenud uudsetele faktilistele asjaoludele ja uuele notariaalse lepingu punkti 6.12 rikkumisele, mida ei olnud läbi vaadatud varasemas tsiviilasjas nr 2-16-12561 toimunud kohtumenetluses. Samas esitasid hagejad kohtule 21.08.2019 täiendava menetlusdokumendi, kus on aga hagejate poolt esitatud hagi põhistamiseks erinevaid uusi väiteid ja asjaolusid (nt viited lepingute heade kommete vastasusele, rahade jaotuse väidetavale ebaõiglusele), mida on tegelikult põhjalikult käsitletud nii 2013. a toimunud kohtuvaidlustes kui ka 2016-2019. a toimunud kohtuvaidluses ning mida ei saa kehtivate menetlusõiguse normide kohaselt korduvalt menetleda.
23.Hagejate hagi võeti kohtu menetlusse 22.08.2019 määrusega, kuid nimetatud kohtumääruses ei ole kostja hinnangul piisavalt eristatud hagi aluseks toodud asjaolusid, mida ei olnud läbi vaadatud tsiviilasja nr 2-16-12561 menetluses ning asjaolusid, mida oli läbi vaadatud tsiviilasja nr 2-16-12561 menetluses. Määrusest ei ilmne üheselt, kas kohus võttis menetlusse ka hagejate 21.08.2019 menetlusdokumendi ning kas kohus loeb hagejate 21.08.2019 menetlusdokumenti hagi muutmiseks või mitte TsMS § 376 lg 1 tähenduses ega nõutud kostja seisukohta hagi muutmisega nõustumise osas. TsMS § 371 lg 1 p 4 ja TsMS § 428 lg 1 p 2 eesmärgiks on kehtestada teatud küsimuses õigusrahu ning välistada samade poolte vahel identsete õigusvaidluste korduvat lahendamist erinevates menetlustes. Kuivõrd eksisteerib jõustunud Eesti kohtu otsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise, siis ei ole kohtul võimalik hagejate poolt esitatud korduvat sama aluse ja eseme (sh samade hagi põhistamiseks esitatud faktiväidetega) hagi menetleda ning kooskõlas menetlusõiguse normidega kuulus hagejate poolt esitatud hagiavaldus vähemalt osaliselt, s.o hagejate 21.08.2019 menetlusdokumendis esitatud korduvate väidete osas menetlusse mittevõtmisele. Kuivõrd hagi on võetud ekslikult menetlusse, siis kuulub menetlus TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaselt vähemalt osaliselt, s.o hagejate 21.08.2019. a menetlusdokumendis esitatud korduvate väidete osas lõpetamisele.
24.Kui täitedokumendiks on kohtulahend, sätestab TMS § 221 lg 2 kitsendavalt, et võlgniku (materiaalõiguslike) vastuväidete alused peavad olema tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Täitedokumendiks ei ole küll kohtulahend, kuid võlgnik on esitanud
9(20)
Tsiviilasi nr: 2-19-8028 täitedokumendi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mis on jäetud jõustunud kohtulahendiga rahuldamata. Kui võlgnik esitab seejärel uue sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, tuleb selle lubatavust analoogia alusel hinnata TMS § 221 lg 2 alusel. Uue hagi korral on lubatavad üksnes vastuväited, mis põhinesid alustel, mis tekkisid pärast asjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi lahendamist. Sellisteks vastuväideteks saavad nt olla võla osaline või täielik tasumine pärast kohtulahendit, samuti nt tasaarvestusavaldusele tuginemine, kui tasaarvestusolukord VÕS § 197 lg 1 mõttes tekkis pärast kohtulahendi jõustumist. Kostja hinnangul on hagejate poolt 21.08.2019 menetlusdokumendis esitatud uute väidete ja asjaolude osas tegemist sama nõudega samal alusel, kui oli käsitletud samade poolte vahel toimunud varasemates 2013. a kohtuvaidluses ja 2016.-2019. a toimunud vaidluses.
25.Näiteks esitasid hagejad juba 2013. a toimunud kohtuvaidluses väite, et Maardu linnas Lao tn 17/1 asuva kinnisasja, Lao tn 17/2 asuva kinnisasja ning Lao tn 17/3 asuva kinnisasja suhtes sõlmitud notariaalsed lepingud on tühised. Samas on Harju Maakohtu 03.09.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-15295 kinnitatud kohtuliku kompromissiga nimetatud küsimus lõplikult lahendatud. Viidatud kompromissi p-s 1.7 kinnitasid pooled: „MAARDU KATLAMAJA AKTSIASELTS loobub kompromissi korras tingimusteta ning tagasivõtmatult kõikidest oma vastuväidetest seoses 13. jaanuaril 2012. a MAARDU KATLAMAJA AKTSIASELTSi ja Neticom OÜ vahel sõlmitud kinnistute tagasiostuõigusega müügilepingu, eelmärgete kinnistamise avalduse ja asjaõiguslepingute (esemeks Maardu linnas Lao tn 17/1 asuv kinnisasi, Lao tn 17/2 asuv kinnisasi ning Lao tn 17/3 asuv kinnisasi) tühisusega. Pooled tunnustavad nimetatud lepingu kehtivust. MAARDU KATLAMAJA AKTSIASELTS kinnitab, et lepingus sätestatud tagasiostuõiguse teostamise tähtaeg on möödunud ning sellest tulenevalt puuduvad MAARDU KATLAMAJA AKTSIASELTSil mistahes õigused seoses lepingu esemeks olevate kinnisasjade tagasiostmisega“.
26.Analoogselt käsitleti 2016-2019 samade poolte vahel toimunud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise vaidluses väga põhjalikult Maardu linnas asunud kinnisasjade müügi käigus laekunud rahade jaotamisega ja hagejate võlgnevuse suurusega seotud küsimusi, kusjuures veel 23.11.2018 esitas kostja Tallinna Ringkonnakohtule menetlusdokumendi, milles kostja põhjalikult analüüsis rahade jaotusega seotud küsimusi ning asjaolu, kas erinevate kinnisasjade müükidest laekunud summad on õigesti arvestatud erinevate kohustuste katteks kooskõlas 31.07.2013. notariaalse lepingu punktidega 6.6.1 ja 6.6.2. Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud kohtulahendiga leiti, et Neticom OÜ täitemenetluses esitatud nõue on arvestatud õigesti ning et puudub alus täitemenetluse tunnistamiseks isegi osaliselt lubamatuks. Kostja leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei saa kohus hakata neid hagejate poolt 21.08.2019 menetlusdokumendis esitatud väiteid ja õiguslikke küsimusi uuesti käsitlema. Kostja hinnangul on hagejate poolne kohtuliku kompromissi kinnitanud jõustunud kohtumäärusest ja notariaalsest lepingust taganemine igasuguste õiguslike tagajärgedeta, kuivõrd notariaalse lepingu punkti 5.3 kohaselt anti võlgnikele AS KC Grupp, XX ja MAARDU KATLAMAJA AKTSIASELTS tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 01.08.2016 ning ka notariaalse lepingu peatükist 6 tulenevad õigused ja kohustused said notariaalse lepingu punkti 6.2 kohaselt kehtida maksimaalselt kuni 01.08.2016, järelikult lõppesid müügiõiguse tähtaja möödumisega 01.08.2016 kõik kostja poolsed notariaalse lepingu peatükist 6 tulenevad õigused ja kohustused, sh notariaalse lepingu punktist 6.12 tulenevad kohustused.
27.Isegi juhul, kui hüpoteetiliselt eeldada, et kõik kostja poolsed notariaalse lepingu peatükist 6 tulenevad õigused ja kohustused ei lõppenud müügiõiguse tähtaja möödumisega 01.08.2016, kuuluks kohaldamisele VÕS § 110 lg 1. Kuivõrd võlgnikud ei tasunud võlgnevust 01.08.2016, siis isegi teatud kohustuste eksisteerimise korral oleks kostja saanud
10(20)
Tsiviilasi nr: 2-19-8028 VÕS § 110 lg 1 alusel keelduda igasuguste omapoolsete kohustuste täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu. Järelikult said mistahes notariaalse lepingu peatükist 6 tulenevad õigused ja kohustused notariaalse lepingu punkti 6.2 kohaselt kehtida maksimaalselt kuni 01.08.2016 ning kostja ei saa seaduse kohaselt vastutada mistahes omapoolsete väidetavate kohustuste täitmata jätmise eest peale 01.08.2016 möödumist. Seega ei saa 28.03.2019, 15.04.2019 ja 08.05.2019 kostja poolsed toimingud olla mistahes juhul käsitletavad kostja poolsete lepinguliste kohustuste rikkumisena, kuivõrd kõik kostja poolsed notariaalse lepingu peatükist 6 tulenevad õigused ja kohustused lõppesid notariaalse lepingu punkti 6.2 kohaselt hiljemalt 01.08.2016.
28.Hagejatel oli muuhulgas 2016 alanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi raames võimalik tugineda notariaalse lepingu punkti 6.12 väidetavale rikkumisele ja kuivõrd hagejad seda ei teinud, siis on nad kaotanud võimaluse sellele tugineda. Hagejad on TMS § 221 lg 2 mõttes kaotanud õiguse tugineda notariaalse lepingu p 6.12 rikkumisele põhjendusega, et alates 02.08.2016, mil kostja rahaline nõue hagejate I, II ja III vastu summas 1 346 060,13 eurot oli 01.08.2016 möödumisega muutunud sissenõutavaks ja jäi täitmata, oli kostja suhtes jätkuvalt jõus notariaalse lepingu p 6.12 järgne kohustus. Kostja hinnangul ei ole kohtulikest kompromissidest taganemisel hagis eeldatud õiguslikku tagajärge, et hagejate võlgnevus täielikult kaob (puudub), vaid TsMS § 430 lg 8 kolmas lause kehtestab erisättena, et kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Vaidlusaluses hagis ei ole esitatud nõuet menetluse tsiviilasjades nr 2-13-15295 ja 2-13-14836 taastamiseks ega esitatud kohtule faktilisi asjaolusid, mis võimaldaks kohtul omal algatusel nimetatud menetlused taastada.
29.Hagejate esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on selliste formaalsete puudustega, et kohtul ei olnud menetlusõiguse normide kohaselt võimalik esitatud hagi menetlusse võtta ning menetleda ning esitatud hagi kuulub läbi vaatamata jätmisele. Isegi eeldades kõikide hagis väljatoodud nõude materiaalõiguslike eelduste tegelikkusele vastavust ei ole kohtul objektiivselt võimalik esitatud hagi rahuldada ning tunnistada sundtäitmised hagis viidatud täiteasjades lubamatuks. Kohus ei saa käesolevas tsiviilasjas objektiivselt teha kohtulahendit, mis kõrvaldaks täitemenetlustes täitmisele kuuluva täitedokumendi kehtivuse või täitedokumendi täidetavuse ning mis tooks kaasa täitemenetluse täieliku või osalise lõpetamise. Vaidlusalustes täiteasjades täitedokumendiks olevates notariaalses lepingus ja kohtuliku kompromissi kinnitanud jõustunud kohtumääruses sisaldub MAARDU KATLAMAJA AKTSIASELTS, AS KC Grupp ja XX poolt väljaantud konstitutiivne võlatunnistus kui iseseisev, abstraktne ning alusdokumendist sõltumatu võlakohustus, mille vaidlustamise alustele ja korrale (s.o vaidlustamise viisile) on seaduses ja kohtupraktikas esitatud erinõudeid ja -tingimusi, mida hagejad ei ole järginud, kuid mis välistavad esitatud hagi rahuldamise võimaluse.
30.Kui asjaoludest tulenevalt on tegemist võlatunnistusega, mis loob uue iseseisva abstraktse kohustuse, siis ei ole võlatunnistuse poolel võimalik välistada võlatunnistuse õigusjõudu esitades võlatunnistuse andmise alustehingu suhtes taganemisavalduse. Täitedokumentides sisaldub konstitutiivne võlatunnistus, millega on soovitud kostja ees tunnistada olemasolevat võlga ja luua algsest kohustusest sõltumatu iseseisev võlakohustus kõrvuti algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid vastuväiteid. Samas peab konstitutiivsest võlatunnistusest tulenevast võlgnevusest vabanemiseks arvestama seadusest ja kohtupraktikast tulenevaid konstitutiivse võlatunnistuse vaidlustamise imperatiivseid erisusi, seahulgas asjaolu, et Riigikohtu pikaajalise kohtupraktika kohaselt ei saa konstitutiivse
11(20)
Tsiviilasi nr: 2-19-8028 võlatunnistuse vaidlustamise korral lepingupool esitada vastuväiteid, mis tulenevad võlatunnistuse aluseks olevast õigussuhtest ning juhul, kui puudub või hiljem langeb ära konstitutiivse võlatunnistuse andmise alus, siis saab konstitutiivse võlatunnistuse tagasisaamiseks esitada eraldi hagi või vastuhagi alusetu rikastumise sätete alusel.
31.Isegi juhul, kui jõustunud kohtumäärusega kinnitatud kohtulikus kompromissis või notariaalses lepingus sisalduvast võlaõiguslikust kokkuleppest (nn kompromissilepingust) taganetakse, siis konstitutiivse võlatunnistusena vormistatud täitedokumendi tagasisaamise faktiliseks aluseks peab olema üksnes faktiline asjaolu, et võlatunnistus on antud kohustuse täitmise tagamiseks ja seda kohustust ei ole, kohustus ei teki või langeb hiljem ära. Samuti peab võlgnik nimetatud faktilistel asjaoludel esitama hagis või vastuhagis selge haginõude võlatunnistuse tagastamiseks alusetu rikastumise tõttu. Hagejate poolt hagis kostja vastu ei ole esitatud nõuet konstitutiivse võlatunnistuse tagastamiseks alusetu rikastumise tõttu faktiliste asjaolude alusel, et võlatunnistus oli antud kohustuse täitmise tagamiseks ja seda kohustust ei ole, kohustus ei teki või langeb hiljem ära (milline nõue oleks ka aegunud). Järelikult ei saa ainuüksi nimetatud põhjustel hagejate poolt väljatoodud faktiliste asjaolude ja hagis esitatud faktiväidete alusel mõistlikult järeldada, et täitedokumendi õigusjõud ja täidetavus oleks lõppenud (või kohtumenetluse tulemusel lõppeks) ning täitemenetlus kuuluks lõpetamisele. Maakohtu otsuse põhjendused 32.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Kohus viitas, et pooled on tsiviilasjas nr 2-16-12561 alles augustis 2019 lõpetanud vaidluse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise üle täiteasjades nr 022/2016/4391, 022/2016/4393, 022/2016/4392, 158/2016/1173 ja 158/2016/1174, kus hagi jäi rahuldamata. Kuna Riigikohus jättis 02.08.2019 hagejate kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata (I kd, tl 82), siis jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 14.12.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-12561 (II kd, tl 95-103). Sellele on õigustatult tähelepanu juhtinud ka ringkonnakohus käesolevas asjas kostja määruskaebust läbi vaadates (II kd, tl 210), märkides, et „Asjas tuleb aga arvestada, et hagejad on praegusel juhul vaidlusalustes täiteasjades sundtäitmise lubatavuse juba kord vaidlustanud (tsiviilasi nr 2-16-12561).“ Ringkonnakohus märkis põhjendatult, et „Hagiavaldusest saab seega järeldada, et hagejate sundtäitmise lubamatuks tunnistamise vastuväite aluseks olevad asjaolud on tekkinud märtsist maini 2019“ (II kd, tl 210 pöördel). 33.Eelnevat arvestades nõustub kohus kostjaga, et käesolevast menetlusest tuleb n-ö kõrvaldada asjaolud kuni 2019. aasta märtsini. Vastavalt seadusele ja kohtupraktikale saab kohus käesolevas vaidluses hinnata üksnes neid hagejate vastuväiteid, mis on seotud hagejate 20.05.2019 taganemisavaldusega (I kd, tl 12-13) ning mida hagejad ei saanud esitada tsiviilasja nr 2-16-12561 menetlemisel. Põhimõtteliselt lähtuvad sellisest ajalisest käsitlusest ka hagejad, märkides oma 21.08.2019 menetlusdokumendis, et jäävad oma 20.05.2019 taganemisavalduse juurde ning kinnitavad üle tsiviilasjades nr 2-13-15295 ja 2-13-14836 sõlmitud kohtulikest kompromissidest ja 31.07.2013 notariaalsest lepingust taganemist (I kd, tl 78 pöördel). Seetõttu ei käsitle ega arvesta kohus käesolevas menetluses hagejate väiteid, mis puudutavad pooltevaheliste kokkulepete väidetavat rahalist ebaõiglust ja hagejate poolt kostjatele erinevate lepingute alusel tasutud summasid või antud tagatisi. Kohus on seisukohal, et hagejate vastavad arvestused on meelevaldsed ja ebaõiged, sest hagejad on täiesti põhjendamatute liitmistehetega liitnud pooltevahelistest erinevatest suhetest tulenevaid rahalisi kohustusi, müügis olevate kinnistute väärtuse ja lisatagatiste väidetava summa (I kd, tl 77-78). Samas ei ole hagejad esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et hagejad oleks vaidlusaluste täitemenetluste raames kostjale midagi maksnud. Käesolevas tsiviilasjas on vaidluse all täitemenetlus, mis toimub lähtudes tsiviilasjas nr. 2-13-14836 sõlmitud
12(20)
Tsiviilasi nr: 2-19-8028 kompromissist ja 31.07.2013 hüpoteegi seadmise lepingust (I kd, tl 5-11, tl 48-50; II kd, tl 69, 76, 77, 83, 85), mitte pooltevahelised muud rahalised suhted laiemalt. Eelkõige on aga oluline, et täitemenetluse nn rahalise ebaõigluse motiivi tõstatasid hagejad juba tsiviilasja nr 2-16-12561 menetlemisel, kuid jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 14.12.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-12561 (II kd, tl 95-103) ei leidnud kinnitust hagejate väited, nagu oleks kostja oma nõude suurust valesti arvestanud või nagu oleks hagejad kostjale vaidlusaluste täitemenetlustega seotud võla mingis osas tasunud. Kohus rõhutab, et käesolevas menetluses lahendatavas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis ei saa hagejad uuesti tõstatada neid vastuväiteid, mida hagejad juba esitasid või oleksid võinud esitada tsiviilasjas nr 2-16-12561 (vt käesoleva kohtuotsuse p-d 41-43). 34.Hinnates hagejate vastuväiteid, mis on seotud hagejate 20.05.2019 taganemisavaldusega (I kd, tl 12-13), märgib kohus, et taganemisavaldus põhineb väitele, et kostja olevat rikkunud 31.07.2013 notariaalse lepingu punkti 6.12. Nimetatud lepingu p 6.12. kohaselt kohustus kostja hoiduma mistahes tegevusest, mis omab otsest või kaudset seost AS KC Grupp muude ärihuvidega, sealhulgas investeeringud Brasiilias või Marokos ning igasugune tegevus, mis on vastuolus antud punktiga, on keelatud ja aluseks lepingukogumist taganemisele (I kd, tl 8 ja tl 8 pöördel). Samas oli 31.07.2013 lepingu punktis 2.5. tehingukogumist taganemise õigus seotud üksnes tehingukogumisse kuuluva kohustuse olulise rikkumisega (I kd, tl 6 pöördel). Ka hagejad tuginevad taganemisel 31.07.2013 lepingu punktide 2.5. ja 6.12. koostoimele (I kd, tl 78 pöördel). Hagejate väitel oli notariaalse lepingu ja kompromisside sõlmimise üheks peamiseks eesmärgiks ära piirata, millise vara arvelt võib kostja saada enda nõuded hagejate vastu rahuldatud ning tagada, et hageja I ja viimasega samasse kontserni kuuluvad ühingud saaks segamatult igapäevase äritegevusega jätkata ega satuks kostja rünnakute alla. 35.Kohus hagejate tõlgendusega ei nõustu. Kohus leiab esiteks, et 31.07.2013 lepingu punkti
6.12.kokkulepe 2019. a märtsis enam ei kehtinud (hagejate taganemisavalduses on kostja väidetavate rikkumiste algusena määratletud 2019 märts). Kohus nõustub kostja 29.07.2019 menetlusdokumendis märgituga, et kohtulikust kompromissist ja notariaalsest lepingust taganemine 20.05.2019 on õiguslike tagajärgedeta, kuivõrd notariaalse lepingu punkti 5.3 kohaselt anti võlgnikele tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 01.08.2016 ning ka notariaalse lepingu peatükist 6 tulenevad õigused ja kohustused said notariaalse lepingu punkti 6.2 kohaselt kehtida maksimaalselt kuni 01.08.2016. Seega ei saa taganemisavalduses viidatud 28.03.2019, 15.04.2019, 08.05.2019 või hilisemad kostja toimingud olla käsitletavad hagejate poolset lepingust taganemist õigustavate kostja rikkumistena, kuivõrd juba hiljemalt 01.08.2016 pidid võlgnikest hagejad tagastama oma võlgnevuse kostjale (I kd, tl 7 pöördel). Kohtu hinnangul ei ole võimalik taganeda jõustunud kohtumääruse alusel sissenõutavaks muutunud kohustusest ligemale kolm aastat pärast vastavate kohustuse sissenõutavaks muutumist. 36.Teiseks, kostja märgib õigesti, et usutav pole hagejate põhistus, nagu olnuks 31.07.2013 notariaalse lepingu punkti 6.12. eesmärk tähtajatult ära piirata varad, mille arvelt saaks kostja täitedokumenti täita ning et lepingu punkti 6.12. järgne kostja kohustus olevat kehtinud ka peale hagejate poolset lepinguliste kohustuste täitmata jätmist. Kohus märgib, et nimetatud viisil lepingu tõlgendamine oleks otseselt vastuolus lepingu tekstiga, sest hagejate väidetud kokkulepet 31.07.2013 lepingu tekstis ei sisaldu. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kohtu hinnangul ei tähenda poolte ühisest tahtest lähtumine seda, et lepingu teksti võiks kõrvale jätta ja lepingut vastavalt oma äranägemisele täiesti meelevaldselt tõlgendada. Käesoleval juhul tuleneb 31.07.2013 lepingu tekstist selgelt, et pooled ei ole tähtajatult välistanud ega piiranud varasid, mille arvelt
13(20)
Tsiviilasi nr: 2-19-8028 on kostjal õigus kehtivat täitedokumenti täita. Pool, kes väidab (antud juhul hagejad), et poolte ühine tahe olevat olnud oluliselt erinev lepingu tekstist ja leping olevat sisaldanud ka lepingus kirjas mitte olevat teksti, peab oma väiteid ka tõendama (TsMS § 230 lg 1), mida hagejad aga teinud ei ole. Samuti juhtis kostja põhjendatult tähelepanu asjaolule, et hagejatel oli piisav võimalus juba 2016. aastal tsiviilasja nr 2-16-12561 menetluses tugineda väitele, et pooled olevat kokku leppinud piirata vara, millise arvelt võib kostja saada enda nõuded hagejate vastu rahuldatud. Nagu kohus eelnevalt selgitas, on korduva sundtäitmist vaidlustava hagi korral lubatavad üksnes vastuväited, mis põhinesid alustel, mis tekkisid pärast asjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi lahendamist. Hagejatel ei ole piiramatut õigust erinevates järjestikustes menetlustes jõustunud kohtuliku kompromissi täitmist vaidlustada ja edasi lükata. 37.Kolmandaks, hagejate poolt taganemisavalduses ning 21.08.2019 menetlusdokumendis (I kd, tl 78 pöördel) kostjale etteheidetavad toimingud ei ole kohtu hinnangul vaadeldavad 31.07.2013 lepingu punkti 6.12. rikkumisena ka sisuliselt. Kohus märgib, et lepingust taganemise kui kujundusõiguse kasutamise eelduseks on see, et täidetud oleksid materiaalsed eeldused selle õiguskaitsevahendi rakendamiseks. Vastasel juhul ei too taganemine kaasa sellega taotletud tagajärge. Lepingust taganemise kehtivuseks vajaliku sisulise (materiaalse) eeldusena peab lepingust taganemiseks olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes. Hagejad pole kohtu hinnangul lepingust taganemist õigustavaid asjaolusid tõendanud. Oluliseks lepingurikkumiseks ei saa olla õiguspäraste juriidiliste toimingute tegemine, nagu hagejate poolt kostjale ette heidetud täitemenetluse algatamine, täitemenetluses taotluste esitamine või nõude omandamine. 38.Hagi kohaselt olevat kostja notariaalse lepingu punkti 6.12. vastaselt asunud sekkuma hagejate tegevustesse ja investeeringutesse, mis hagejate arvates annab aluse lepingukogumist taganemiseks. Kokkuvõtlikult seisnevad kostja väidetavad rikkumised hagi kohaselt selles, et kostja taotluse alusel on algatatud kohesele täitemenetlused, mille raames on kohtutäiturid teinud arestimistoiminguid; samuti peavad hagejad rikkumiseks seda, et kostja olevat teavitanud 08.05.2019, et omandas hagejaga V 15.04.2019 sõlmitud lepingu alusel hageja V väidetava nõude hageja I vastu. Lisaks on hagejad 21.08.2019 menetlusdokumendis käsitlenud kostjapoolse lepingurikkumisena kostja toiminguid taastatud täitemenetluse raames. Kohus leiab, et isegi eeldades hagejate väidete õigsust, ei saa hagejate väidetud notariaalse lepingu rikkumist tuletada asjaolust, et kostja on esitanud avaldused täitemenetluse algatamiseks ja esitanud taotlusi täitemenetluses või omandanud nõude ühe hageja vastu. Hagejad ei väida, et kostja tegevus täitemenetluste algatamisel, täitemenetluses taotluste esitamisel või nõude omandamisel olnuks vastuolus seadusega. Kohtu arvates ei saa seadusliku täitemenetluse läbiviimist või kostja poolt nõude omandamist seostada hagejate viidatud notariaalse lepingu punkti 6.12. rikkumisega ja hageja I ärihuvide väidetava kahjustamisega. Kohus selgitab täiendavalt, et täitemenetlust ei korralda kostja. TMS § 3 kohaselt korraldavad täitedokumentide täitmist kohtutäiturid, kes ühtlasi peavad tagama seadusliku täitemenetluse ning täitemenetluse osaliste seaduslike õiguste kaitse. 39.Eeltoodut arvestades ei ole hagejatel alust kostjale ette heita seaduses ettenähtud õiguspäraste toimingute tegemist, nagu täitemenetluse algatamine ja selles osalemine või nõude omandamine. Kohus märgib, kuigi hagejad viitavad lepinguvabadusele, puudub käesolevas vaidluses vajadus hinnata, kas n-ö lepinguvabaduse hulka saaks kuuluda ka õigus keelata ja lugeda lepingu rikkumiseks õiguspäraste toimingute tegemist. Nimelt tuleneb pooltevahelise 31.07.2013 lepingu tekstist selgelt, et pooled ei ole tähtajatult välistanud ega piiranud varasid, mille arvelt on kostjal õigus kehtivat täitedokumenti täita (vt käesoleva
14(20)
Tsiviilasi nr: 2-19-8028 kohtuotsuse p 47). Pooled ei ole kokku leppinud, et hoidumine AS KC Grupp ärihuvide kahjustamisest (sh investeeringud Brasiilias ja Marokos) tähendaks ka keeldu seaduslike täitemenetluste läbiviimiseks või kostja poolt nõuete õiguspäraseks omandamiseks. VÕS § 29 lg 8 on sätestatud, et lepingutingimuse tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt lepingutingimus on seaduslik või kehtiv. 40.Paljasõnaline ja ekslik on hagejate väide, et kui kohtulikke kompromisse ja 31.07.2013 lepingut tõlgendada kostja soovitud viisil, siis oleks vastavad kokkulepped heade kommetega vastuolus ja poolte vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas (vt I kd, tl 78). Lepingu heade kommete vastasust on hinnatud muuhulgas pooltevahelises vaidluses tsiviilasjas nr 2-16-12561, kus Tallinna Ringkonnakohus 14.12.2018 otsuses tuvastas, et 31.07.2013 tehingukogum ei ole tühine ning ükski tehing eraldi ega tehingukogum tervikuna ei ole heade kommetega vastuolus (II kd, tl 95-103). Hagejate apellatsioonkaebus 41.Hagejad paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldatakse. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus jätnud hindamata hageja esile toodud asjaolud ja tõendid, mis on varasema dateeringuga kui märts 2019, ja seeläbi hindamata enamiku hageja maakohtu menetluses esitatud väidetest. Muuhulgas on eelnev lähenemine tinginud maakohtu otsuses materiaalõiguse ebaõige kohaldamise. Seetõttu on maakohus põhjustanud TsMS § 631 lg 2 kohased minetused. 42.Käesoleva menetluse kõige olulisemateks aspektideks on, et: -Esiteks, maakohus on rikkunud oluliselt menetlusnorme ja on laiendanud tsiviilasjas nr 2-1612561 lahenditest tulenevad tagajärjed käesolevas asjas hagejale V ja hagejale VI, kes ei olnud tsiviilasjas nr 2-16-12561 menetluse poolteks. Ühtlasi VÕS § 192 lg-st 1 tuleneva ühise taganemiseõiguse teostamise reeglist lähtuvalt on küsitav, kas tsiviilasjas nr 2-16-12561 õiguslikke tagajärgi saab laiendada ka hagejatele I-IV. -Teiseks, Notariaalse lepingu sõlmimise ja täitmisega seotud asjaolusid oleks pidanud maakohus igal juhul VÕS § 29 lg-te 1 ja 5 koostoimes Notariaalse lepingu (sh p-ide 2.5. ja 6.12.) tõlgendamisel arvesse võtma, mistõttu enne märtsi 2019 asjaolude kohta esitatud hageja tõendite ja väidete hindamata jätmine tõi kaasa ebaõige otsuse. 2.2.3. -Kolmandaks, kuna tsiviilasja nr 2-16-12561 menetlemise ajal ehk enne 28.03.2019 ei toimunud Brasiilia ja Maroko ärihuvidesse sekkumist, siis ei oleks saanud kohtud abstraktselt Notariaalse lepingu p-i 6.12. kehtivust ja seotud Taganemist hinnata tsiviilasja nr 2-16-12561 menetlemise raames. Äärmiselt olulist põhimõtet tehingu tühisuse hindamisel on rõhutanud Riigikohus nt 29.03.2010 otsuse nr 3-2-1-5-10 p-is 13, et tehingu tühisust saab hinnata üksnes konkreetsete asjaolude pinnalt ning teistsuguste asjaolude ilmnemisel võib osutuda sama lepingupunkt tühiseks. -Neljandaks, ebamõistlik on maakohtu ja kostja Notariaalse lepingu tõlgendus, et hagejad said Notariaalse lepingu p-ist 6.12. lähtuvalt üksnes õiguse, et kostja ei sekku kuni 01.08.2016 ehk ca 3 aasta jooksul hageja I ärihuvidesse Marokos ja Brasiilias, ning selle tähtaja vastu andsid hagejad ära kostjale kümnete miljonite eurode ulatuses vara.
Vastus apellatsioonkaebusele 43.Vastustaja vaidles esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda.
15(20)
Tsiviilasi nr: 2-19-8028 Ringkonnakohtu seisukoht 44.Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 17.12.2019 otsus AS KC Grupp, XX, MAARDU KATLAMAJA AKTSIASELTS, Mittetulundusühing Oandu Watermill hagis Neticom OÜ vastu tuleb lõppjärelduses jätta muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi. Tühistada tuleb Harju Maakohtu 17.12.2019 otsus osas, milles aktsiaselts EESTI FOSFORIIT ja CC hagi Neticom OÜ vastu jäi rahuldamata ning jätta aktsiaselts EESTI FOSFORIIT ja CC hagi Neticom OÜ vastu läbi vaatamata. AS KC Grupp, XX, MAARDU KATLAMAJA AKTSIASELTS, Mittetulundusühing Oandu Watermill apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 järgi rahuldamata, aktsiaselts EESTI FOSFORIIT ja CC apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. 45.Asja materjalidest nähtub järgnev: -2013. aasta kevadel esitas kostja hageja III vastu hagiavaldused, mida menetleti kohtuasjades nr 2-13-15295 (OÜ Neticom hagiavaldus Maardu Katlamaja Aktsiaseltsi vastu eelmärgete kustutamise ja leppetrahvi nõudes) ning nr 2-13-14836 (OÜ Neticom hagiavaldus Maardu Katlamaja Aktsiaseltsi vastu võlgnevuste viivise väljamõistmise nõudes). Nimetatud vaidlused lahendati kompromissidega. -Hagejad ja kostja sõlmisid 31.07.2013 notariaalse lepingu (asjas nimetatud ka kui tehingukogum, notariaalne leping), mille hulka kuulusid ka kompromissilepingud tsiviilasjades nr 2-13-15295 ning nr 2-13-14836. -Tehingukogumisse kuuluva Harju Maakohtu 03.09.2013. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 213-15295 kinnitatud kohtuliku kompromissi kohaselt kustutati Maardus asuvatelt kinnistutelt, mille kostja oli hagejalt III omandanud, kõik hageja III kasuks seatud eelmärked ja samuti kinnitati punktis 1.7, et hageja III kui kruntide eelmine omanik loobub igasugustest omandiõigust vaidlustavatest vastuväidetest. -Tehingukogumis kokkulepitu kohaselt kohustusid mh hagejad I, II ja III tasuma kostjale võlasumma 500 000 eurot 01.08.2016. Kostja kohustus tagasi võtma pankrotiavaldused hagejate I, II ja III vastu. Täitedokumendiks võlgnevuse saamise nõudes jäi Harju Maakohtu
02.augusti 2013. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-13-14836, millega kinnitati kostja ja hagejate I, II ja III vaheline kompromissileping. -Notariaalse lepingu punktis 3 lepiti kokku võlgnevuse tagatiseks ühishüpoteegi seadmine summas 500 000 eurot hagejale IV kuuluvatele kinnistutele registriosadega 196931 (Veski), 5338031 (Jõekääru) ja hagejale I kuuluvale kinnistule 447231 (Saare). -Kostja pöördus Harju Maakohtu 02. augusti 2013. a kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-13-14836 täitmiseks põhivõlgnevuse summas 846 060,13 eurot ja lisanduva viivise nõudes hagejate I, II ja II suhtes kohtutäitur Elin Vilippuse poole ja 04.08.2019 väljastas kohtutäitur hagejatele I, II, III täitmisteated täiteasjades nr 022/2016/4391, nr 022/2016/4392 ja nr 022/2016/4393. -Kostja pöördus samuti kohtutäitur Raigo Pärsi poole täitmaks notariaalse lepingu punktis 3 kokkulepitud ühishüpoteegi alusel täitemenetluse alustamiseks täitmisele kuuluva summaga 500 000 eurot (hüpoteegisumma). Kohtutäitur Raigo Pärs väljastas kinnistute omanikele, hagejatele I ja IV täitmisteated täiteasjades nr 158/2016/1173 ja nr 158/2016/1174.
16(20)
Tsiviilasi nr: 2-19-8028 - Täiteasjades nr 022/2016/4391, nr 022/2016/4392, nr 022/2016/4393, nr 158/2016/1173 ja nr 158/2016/1174 täitemenetluste sundtäitmise lubamatuks tunnistamist taotlesid hagejad IIV tsiviilasjas nr 2-16-12561, kuid 18.08.2016 esitatud hagi jäi rahuldamata, jõustudes Riigikohtu 02.08.2019 määrusega, millega kassatsioonkaebus jäi menetlusse võtmata. -18.08.2016 hagiavalduses ja selle 02.09.2016 täienduses kohtuasjas nr 2-16-12561 esitasid KC Grupp, XX, MAARDU KATLAMAJA AKTSIASELTS, Mittetulundusühing Oandu Watermill Harju Maakohtule nõuded Neticom OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 022/2016/4391, nr 022/2016/4393, nr 022/2016/4392, nr 158/2016/1173 ja nr 158/2016/1174. Nimetatud tsiviilasjas tuginesid hagejad I, II, III ja IV sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitades sellele, et : 1) Hagejad I, II ja IV taganesid 4. juuli 2016. a avaldusega notariaalsest lepingust, hagejad I–III kompromissilepingust ning hageja III temaga sõlmitud kompromisslepingust, sest kostja rikkus oma lepingust tulenevat kohustust. Rikkumine seisnes avalduse kohaselt selles, et kompromissilepingu kui ka notariaalse lepingu järgi oli hagejal I õigus leida lepingus nimetatud kinnisasjadele ostjad hiljemalt 1. augustiks ning kostja pidi tegema selleks müügikoostööd, kuid kostja rikkus alates 2015. a detsembrist oma kohustust, sest ei nõustunud hageja I pakutud hinnaga kinnisasju müüma ning takistas sellega nende müüki, 2)Täitedokumentide aluseks olev tehingute kogum on vastuolus heade kommete või avaliku korraga, sest hagejad olid tehinguid tehes sunniolukorras. Kostja oli esitanud hagejat I–III vastu pankrotiavaldused ning hagejad nõustusid neile kahjulike tehingute tegemisega üksnes seetõttu, et pääseda pankrotimenetlustest. 3)Juhul, kui täitedokumendid kehtivad, ei ole kostja võlaarvutus õige. Kostja tõlgendab vääralt notariaalset lepingut (p 6.6), mistõttu tuleb lugeda, et kostja on saanud kinnisasjade müügist täiendavalt võla katteks 246 461 eurot. Notariaalse lepingu intressikokkulepe (p 5.4) on tühine, sest võimaldab intressivõlalt arvestada nii intressi kui ka viivist. -28.03.2019 esitas kostja täitemenetluse algatamiseks avalduse KC Kinnisvara AS vastu, milles täitedokumendina esitati 28.03.2019 konstitutiivne võlatunnistus 125 000 eurot ja kokkulepe kohese sundtäitmise kohta, täiteasi nr 022/2019/2069. -15.04.2019 esitas kostja täitemenetluse algatamiseks avalduse Maardu Katlamaja AS vastu, milles täitedokumendina esitati 14.04.2019 võlatunnistus 25 000 eurot ja kokkulepe kohese sundtäitmise kohta, täiteasi nr 022/2019/2557 -08.05.2019 teatega võlausaldaja vahetumisest (I kd, tlk 16) teatas OÜ Neticom, et omandas 15.04.2019 AS-iga Eesti Fosforiit sõlmitud lepinguga AS Eesti Fosforiit nõude AS KC Grupp vastu, nõude suuruseks seisuga 30.09.2018 478 495 eurot. - KC Kinnisvara AS, AS Eesti Fosforiit ja Maardu Katlamaja AS on hageja tütarühingud. -20.05.2019 taganemisavaldusega taganesid hagejad I, II, IV, V, VI notariaalse lepingu kõikidest kokkulepetest, hagejad I, II, III 02.08.2013 kohtulikust kompromissist kohtuasjas 213-14836, hageja III taganes kohtulikust kompromissist kohtuasjas 2-13-15295. -Hagejad esitasid käesolevas asjas hagi 27.05.2019 tuginedes eelnimetatud lepingust ja kohtulikest kokkulepetest taganemisele.
46.Käsitledes kostja vastuväidet sellele, et maakohus menetles põhjendamatult hagejate V ja VI hagi leiab ringkonnakohus järgmist. Nimetatud hagejate hagi kostja suhtes tuleb jätta läbi
17(20)
Tsiviilasi nr: 2-19-8028 vaatamata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel ja maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmise osas tuleb seetõttu tühistada. Hagejate V ja VI suhtes ei ole sundtäitmist algatatud, mistõttu ei ole võimalik nimetatud hagejatel esitada ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Maakohtu seisukoht, et hagejad V ja VI peaksid menetluses osalema hagejatena seetõttu, et vaidluse lahendamisel tuleb väljendada seisukoht hagejate poolt tehtud taganemisavalduse toimele, ei ole põhjendatud. Selleks, et tuvastada taganemise põhjendatus ei pea käesoleva asja menetluses osalema hagejad V ja VI. Hagejate seisukoht, et kuna tehingukogumisse kuulsid ka kohtulikud kompromissid, millest samuti taganeti ja mistõttu peaksid menetluses osalema ka hagejad V ja VI ei ole põhjendatud juba seetõttu, et nimetatud hagejad ei olnud kohtulike kompromisside poolteks. 47.Ringkonnakohus on seisukohal, et põhjendatult on maakohus leidnud, et käesoleva asja lahendamisel saab arvestada neid hagi aluseks olevaid asjaolusid, mis tekkisid peale eelmises sundtäitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi lahendamist maakohtu poolt 2019 märtsis tehtud otsusega. Neid asjaolusid, mida hagejad said esitada või esitasid jõustunud eelmises sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses, hageja enam esitada ei saa ja nendega seotud väidetele puudub vajadus vastata. Selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuses väljendatud seisukohtadega ning ei korda neid.
48.Poolte vahel on vaidlus 20.05.2019 taganemise toime üle. Selleks, et tuvastada, kas kostja väide, et taganemine on toimetu on põhjendatud, tuli asjas tuvastada, mis oli lepingu p 6.12 eesmärk. Lepingu p 6.12 järgi hüpoteegipidaja kinnitab, et hüpoteegipidaja hoidub mistahes tegevusest, mis omab otsest või kaudset seost omaniku I muude ärihuvidega, sealhulgas investeeringud Brasiilias ja Marokos. Hagejate väidete järgi oli notariaalse lepingu ja kompromisside sõlmimise üheks peamiseks eesmärgiks ära piirata, millise vara arvelt võib kostja saada enda nõuded hagejate vastu rahuldatud, sh et kostja nõuete rahuldamine toimub notariaalse lepingu p-ides 6.1. kuni 6.11. toodud korras ning eelkõige kinnistute ja juba varasemalt kostjale antud tagatisvara arvelt ning tagada, et hageja I ja viimasega samasse kontserni kuuluvad ühingud saaks segamatult igapäevase äritegevusega jätkata ega satuks kostja rünnakute alla. Ringkonnakohus leiab, et hagejate seisukoht lepingu p 6.12. eesmärgi kohta on põhjendatud osaliselt, täpsemalt osas, milles selle lepingu eesmärgiks oli tagada, et ajal, kui poolte vahel toimub koostöökohustuse täitmine kinnistute müügiks, ei sekku kostja hageja I ja temaga seotud kontserni tegevusse. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Analüüsides lepingu p-i 6 nähtub, et ajal, kui omas toimet poolte kokkulepe kinnistute müügi koostöökohustuse täitmiseks arvestasid pooled sellega, et hageja I lepingust tulenev kohustus tasutakse kinnistute müügist hagejale I makstava tasu arvelt. See, et lepingu p 6.12 omas toimet kuni 01.08.2016 nähtub kokkuleppe paiknemisest lepingupunkti 6 alapunktina, kus reguleeriti poolte õigusi ja kohustusi kinnistute müügil ning millega seotud õigused ja kohustused omasid toimet samuti kuni 01.08.2016.a. Asjaolu, et kostja kohustus mitte sekkuma hageja I ja temaga seotud kontserni ärihuvidesse ning, et see kohustus omas toimet kuni 01.08.2016 nähtub poolte käitumisest ka peale lepingu sõlmimist, sest kokkuleppe sõlminud pooled järgisid koostöökohustust ning kostja hagejaga I seotud äritegevusse ei sekkunud. Alles 04.06.2016 taganemisavalduses väitsid hagejad I-IV, et kostja rikkus koostöökohustust 2015.a detsembris. Lisaks nähtub asjast, et täiteasjades nr 022/2016/4391, nr 022/2016/4393, nr 022/2016/4392, nr 158/2016/1173 ja nr 158/2016/1174, milles alustati menetlust augustis 2016. a teostati Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse 05.09.2019 tõendi järgi hageja I (AS KC Grupp) suhtes täiteasjas nr 022/2016/4391 tehti augustis 2016. a järgmised toimingud: pangakontode arestimine (AS SWEDBANK; AS SEB Pank ja Nordea); deklaratsioonist ja/või haldusaktist tulenevate tagastusnõuete ja/või ettemaksukonto vabade vahendite tagastusnõuete arestimine Eesti Maksu- ja Tolliametis; keelumärke seadmine kõikidele AS KC Grupp väärtpaberitele EVK-s; keelumärke seadmine Äriregistris registreeritud AS-i KC 18(20)
Tsiviilasi nr: 2-19-8028 Grupp kuuluvatele AS-i Eesti Fosforiit ja AS-i KC Kinnisvara aktsiatele; sõiduki, haagise ja väikelaeva arestimine. Hageja II (XX) suhtes teostati täiteasjas nr 022/2016/4392 augustis 2016. a järgmised toimingud: pangakontode arestimine (AS SWEDBANK; AS SEB Pank); deklaratsioonist ja/või haldusaktist tulenevate tagastusnõuete ja/või ettemaksukonto vabade vahendite tagastusnõuete arestimine Eesti Maksu- ja Tolliametis; sissetulekute arestimise akt tööandjalt AS-ilt KC Grupp; kinnistule registriosa numbriga 2418131 (MARJA) mõttelise osa arestimine; väikelaeva arestimine. Hageja III (AS MAARDU KATLAMAJA) suhtes teostati täiteasjas nr 022/2016/4393 augustis 2016. a järgmised toimingud: pangakontode arestimine elektroonilises arestimissüsteemis: antud toimingu alusel blokeeriti võlgniku kontod järgmistes krediidiasutustes: AS SWEDBANK; AS SEB Pank; deklaratsioonist ja/või haldusaktist tulenevad tagastusnõuete ja/või ettemaksukonto vabade vahendite tagastusnõuete arestimine Eesti Maksu- ja Tolliametis. Samuti arestiti hagejale I ehk AS-ile KC Grupp kuuluvad AS KC Kinnisvara aktsiad. Samuti arestiti AS-i Eesti Fosforiit (käesolevas menetluses hageja V) aktsiad. 2016-2019 kevadeni hageja I tema enda ja temaga seotud äriühingute vara arestimist lepingu p 6.12 järgi rikkumiseks ei pidanud. Ka ei pidanud hageja I lepingu p- i 6.12 rikkumiseks AS-ile KC Grupp kuuluvate AS KC Kinnisvara aktsiate arestimist, kuigi asjas puudub vaidlus, et nimetatud tütarühing haldas nn Brasiilia investeeringuid.
49.Arvestades, et kohtutäitur arestis juba 2016.augustis hagejate erinevat vara, kuid käesolevaks ajaks lõppenud sundtäitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagis ei esitanud hagejad arestimistele vastuväiteid, ei ole põhjendatud hagejate poolt lepingu p-le 6.12 sisu andmine selliselt, et selle toime, st kostja kohustus, jätkus ka peale 01.08.2016. Lisaks nõustub ringkonnakohus kostja seisukohaga, et kuivõrd eelmise sundtäitemenetluse lubamatuks tunnistamise menetluse ajal oli hagejatele kuuluva vara arestimine teada, kuid nad ei esitanud selles menetluses väiteid, et kostja on lepingu p 6.12 rikkunud, siis ei saa nad käesolevas menetluses sellele enam tugineda.
50.Käesoleva menetluse jooksul täiendasid hagejad lepingust taganemise aluseid. Lepingust taganemist põhjendavad hagejad täiendavalt sellega, et kostja rikkus lepingu p. 6.12 tulenevat kohustust ja sekkus hageja I ärihuvidesse järgmiselt: -Kostja lubas taastatud täitemenetluste raames kohtutäitur Elin Vilippusel 07.08.2019 arestida 1) hageja I väidetavad nõudeõigused Brasiilia äriühingu Property Logic Brasil Empreedimentos E Participaēoes LTDA (registrikood 29202980884) vastu. Sissenõudja (kostja) andmetel oli laenude põhiosa ja kõrvalnõuded kokku EUR 11 126 621 seisuga 31.12.2015, 2) Hageja I kõik väidetavad nõudeõigused Maroko äriühingu Property Logic Morocco S.A.R.L. (R.C. 18233 – I.F. :05320516) vastu. Sissenõudja (kostja) andmetel on laenude põhiosa EUR 7 074 733 ja sellele lisanduvad intressi ja muud kõrvalnõuded. Seisuga 31.12.2015 oli kogunenud intress EUR 3 638 912 ning 3) Hagejale I kuuluva 99,8% osaluse Maroko äriühingus Property Logic Morocco S.A.R.L. (R.C. 18233– I.F. :05320516).
51.Ringkonnakohus leiab, et hagejate poolt täiendavalt esile toodud taganemise põhjendused ei anna alust asuda seisukohale, et lepingust/kohtulikest kompromissidest taganemine omas toimet, korrates, et hagejatel oli juba 2016 aastal ning eelmises sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis võimalik tugineda notariaalse lepingu p 6.12 rikkumisele ja kuivõrd hagejad seda ei teinud, on nad kaotanud võimaluse sellele tugineda. Lisaks ei oma lepingu p-st 6.12 tulenev kohustus enam toimet, kuna selle toime tähtaeg oli ajaliselt piiratud. 52.Kostja leiab, et kuna lepingust taganemise avaldus on tingimuslik, siis puudub sellel juba seetõttu õiguslik toime. Nõustuda tuleb kostja seisukohaga, et taganemisavaldus ei tohi olla tingimuslik. Hagejate 20.05.2019 taganemisavalduse preambulas on märgitud, et see on tingimuslik ning avalduse sisulises osas avaldavad hagejad, et teevad tingimusliku
19(20)
Tsiviilasi nr: 2-19-8028 taganemisavalduse juhuks, kui tsiviilasjas nr 2-16-12561 toimuva kohtumenetluse tulemusena selgub, et 04.07.2016 taganemisavaldus ei kehti. Ringkonnakohtu arvates ei ole hagejate avaldus sisulises mõttes tingimuslik. Avaldusest nähtuvalt on hagejad seisukohal, et kostja uus lepingurikkumine on aluseks taganemisele. Kuna õiguskaitsevahendite, sh taganemise kasutamist piiravad seaduses sätestatud tähtajad on hagejate 20.05.2019 taganemisavaldus, milles heidetakse kostjale ette lepingu rikkumist käsitletav alternatiivsena, sest kohtumenetluse nr 2-16-12561, milles hinnati varasema taganemise toimet, selles staadiumis ei saanud hagejad enam neid taganemise aluseid, mis esitati 20.05.2019 avalduses, taganemise põhjusena esile tuua. See asjaolu ei muuda aga eelpooltoodud ringkonnakohtu seisukohta, et tegelikult oli hagejatel võimalik juba eelmises menetluses p-i 6.12 väidetavale rikkumisele tugineda, kuid põhjendatud ei ole samas kostja seisukoht, et hagejate 20.05.2019 taganemisel puudub toime, kuivõrd see oli tingimuslik.
53.Hagejad esitasid taotluse 03.09.2020 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Kostja vaidles taotlusele vastu. Ringkonnakohus leiab, et hagejate taotlus tuleb jätta rahuldamata. Istungi protokoll ei ole stenogramm. Asjas tähtsust omavad väited, poolte seisukohad ja edasikaebamiseks vajalik on asjas dokumenteeritud. Menetluskulude jaotus
54.Kuna hagejate I-IV apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning hagejate V ja VI apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt, kuid nende hagi tuleb jätta läbi vaatamata, siis tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta TsMS § 168 lg 2 ja § 171 lg 1 järgi solidaarselt hagejate kanda. Kostja on esile toonud, et tema menetluskulud ringkonnakohtus moodustavad lepingulise esindaja tasust 2 695 eurot, arvestusega 19 tundi 15 minutit, tunnihind 140 eurot, ilma käibemaksuta. Ringkonnakohus leiab, et kostja lepingulise esindaja osutatud teenuse tunnihind on valitsevat kohtupraktikat arvestades põhjendatud, kuid menetluskulude kogu suurus on mõnevõrra ülepaisutatud, kuivõrd apellatsioonkaebusele esitatud vastuses korratakse suuremas osas juba varasemalt avaldatut. Seega tuleb menetluskulusid apellatsioonkaebusele vastuse esitamise ja kohtuistungiks ettevalmistamise osas vähendada 4 tunni 15 minuti ulatuses. Põhjendatuks peab ringkonnakohus välja mõista hagejatelt kostja menetluskulud kokku 15 tunni ulatuses, so summas 2 100 eurot ja vastavalt kostja taotlusele viivise.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Ulvi Loonurm kohtunik kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik
20(20)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.