Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohus Andres Suik 17.12.2019, Tallinn 2-19-8028 AS KC Grupp, M R, MAARDU KATLAMAJA
AKTSIASELTS,
Mittetulundusühing Oandu Watermill, aktsiaselts EESTI FOSFORIIT, K R hagi Neticom OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 022/2016/4391, 022/2016/4393, 022/2016/4392, 158/2016/1173 ja 158/2016/1174 6000 eurot Hageja I: AS KC Grupp (registrikood 10363821, asukoht Katusepapi tn 4/1, 11412 Tallinn); Hageja II: M R (isikukood xxx, xxx); Hageja III: MAARDU KATLAMAJA AKTSIASELTS (registrikood 10055309, asukoht X 6, Maardu linn, 74114 Harju maakond); Hageja IV: Mittetulundusühing Oandu Watermill (registrikood 80354166, asukoht Veski, Oandu küla, Vihula vald, 45432 Lääne-Viru maakond); Hageja V: aktsiaselts EESTI FOSFORIIT (registrikood 10055893, asukoht X 6, Maardu linn, 74114 Harju maakond); Hageja VI: K R (isikukood xxx, elukoht xxx); Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarmo Repp (Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co, asukoht Kentmanni 4/Sakala 10, 10116 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: Neticom OÜ (registrikood 10650512, asukoht Rävala pst 2, 10145 Tallinn); Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Eerik Entsik ja vandeadvokaat Liisi Kents (Advokaadibüroo Entsik & Partnerid, asukoht F.R. Kreutzwaldi tn 3, 10120 Tallinn, e-post: [email protected]).
2-19-8028 Kohtuistungi aeg Kohtuistungil osalesid
10.12.2019 Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarmo Repp, kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Eerik Entsik, kostja seaduslik esindaja: Jaak Roosipuu
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kostja taotlus aktsiaseltsi EESTI FOSFORIIT ja K R poolt esitatud hagi läbi vaatamata jätmiseks. Jätta rahuldamata kostja taotlus hagiavalduse tervikuna läbi vaatamata jätmiseks kõigi hagejate osas.
3.Tühistada Harju Maakohtu 22.08.2019 määrusega käesolevas asjas seatud hagi tagamise abinõu, millega kohus peatas täitemenetlused täiteasjades nr 022/2016/4391, nr 022/2016/4393, nr 022/2016/4392, nr 158/2016/1173 ja nr 158/2016/1174.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta menetluskulud hagejate kanda. Hagejad vastutavad menetluskulude kandmise eest solidaarvõlgnikena. 4.2 Mõista välja hagejatelt AS KC Grupp, M R, MAARDU KATLAMAJA AKTSIASELTS, Mittetulundusühing Oandu Watermill, aktsiaselts EESTI FOSFORIIT ja K R solidaarselt kostja Neticom OÜ kasuks menetluskulud summas 5020 eurot. 4.3 Hagejate poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 5020 eurot) tuleb hagejatel solidaarselt tasuda viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Jätta hagejate taotlus kohtuistungi protokolli parandamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Hagejad AS KC Grupp, M R, MAARDU KATLAMAJA AKTSIASELTS, Mittetulundusühing Oandu Watermill, aktsiaselts EESTI FOSFORIIT ja K R esitasid 27.05.2019 Harju Maakohtule hagi kostja Neticom OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 022/2016/4391, 022/2016/4393, 022/2016/4392, 158/2016/1173 ja 158/2016/1174. Harju Maakohus keeldus 29.05.2019 määrusega hagi menetlusse võtmisest. 2 (20)
2-19-8028 Tallinna Ringkonnakohus tühistas 11.07.2019 määrusega Harju Maakohtu 29.05.2019 määruse ja saatis tsiviilasja tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Kohus jättis hagi 07.08.2019 määrusega käiguta ja 16.08.2019 määrusega korduvalt käiguta. Hagejad kõrvaldasid hagiavalduse puudused 21.08.2019. Kohus võttis hagi 22.08.2019 määrusega menetlusse.
3.Hagejad esitasid 21.08.2019 hagi tagamise avalduse, mille kohus 22.08.2019 määrusega rahuldas ja peatas täitemenetlused täiteasjades nr 022/2016/4391, nr 022/2016/4393, nr 022/2016/4392, nr 158/2016/1173 ja nr 158/2016/1174 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Kostja esitas 06.09.2019 hagi tagamise määrusele määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 05.12.2019 määrusega rahuldamata.
4.Kostja esitas 17.10.2019 vastuse hagile. Hagejad esitasid 02.12.2019 täiendavad seisukohad. 10.12.2019 toimus tsiviilasjas kohtuistung.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJATE NÕUE
5.Hagejad taotlevad tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjades nr 022/2016/4391, nr 022/2016/4393 ja nr 022/2016/4392, nr 158/2016/1173 ja nr 158/2016/1174 ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja mõista kõik hagejate menetluskulud kostjalt välja.
6.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hagejad I-V ja kostja 31.07.2013 notariaalse lepingu (hüpoteegi seadmise, hüpoteekide ja eelmärke järjekoha muutmise leping, võlatunnistus, koostööleping, käendusleping, edaspidi notariaalne leping). Notariaalse lepingu punkti 2.5 kohaselt on notariaalne leping osa tehingukogumist, millesse kuuluvad muuhulgas tsiviilasjades nr 2-13-15295 ja nr 2-13-14836 sõlmitud kompromissid ning ükskõik millise tehingukogumisse kuuluva kohustuse olulisel rikkumisel tekib teisel poolel õigus kogu tehingukogumist taganemiseks. Hageja I, hageja II, hageja III ja hageja IV osalesid menetluses tsiviilasjas nr 2-16-12561, kus on esitatud 18.08.2016 kostja vastu hagi, milles on palutud kohtul tunnistada lubamatuks täitemenetlus täiteasjades nr 022/2016/4391, nr 022/2016/4393, nr 022/2016/4392, nr 158/2016/1173 ja nr 158/2016/1174, milliste täitemenetluste algatamise aluseks on notariaalne leping. Ühtlasi on hagejad I-VI notariaalsest lepingust 04.07.2016 taganenud kostjapoolse rikkumise tõttu ning tsiviilasjas nr 2-16-12561 toimus mh vaidlus 04.07.2016 taganemisavalduse kehtivuse üle. Kostja on asunud notariaalset lepingut täiendavalt ning uuel alusel võrreldes tsiviilasjaga nr 2-16-12561 rikkuma.
7.Käesoleval juhul on hagejate I-IV vastu algatatud täitemenetlus ning hagejatel V-VI on alust eeldada, et nende vastu võidakse lähiajal täitemenetlus algatada. Hagejad on küll esitanud 20.05.2019 taganemisavalduse tsiviilasjades nr 2-13-15295 ja nr 2-13-14836 sõlmitud kohtulikest kompromissidest ja notariaalsest lepingust taganemiseks, kuid TsMS § 430 lg 8 tõlgendusest tulenevalt on kohustatud esitama täiendavalt käesoleva hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, et saada selgusele notariaalsest lepingust ja tsiviilasjades nr 2-1315295 ja nr 2-13-14836 sõlmitud kohtulikest kompromissidest taganemise kehtivuses. Notariaalse lepingu p-i 2.5. kohaselt „Pooled kinnitavad, et käesolev leping on osa tehingukogumist, millesse kuuluvad ka samaaegselt tsiviilasjades nr 2-13-14836 ja 2-13-15295 sõlmitavad kompromissid. See tähendab muuhulgas seda, et ükskõik, millise tehingukogumisse kuuluva kohustuse olulisel rikkumisel tekkib teisel poolel õigused kogu tehingukogumist
3 (20)
2-19-8028 taganemiseks.“ Seega on hagejatel õigus nii viidatud kompromissidest kui ka notariaalsest lepingust taganeda, kui kostja on notariaalset lepingut oluliselt rikkunud.
8.Kostja on asunud uudse asjaoluna rikkuma notariaalse lepingu p-i 6.12., mis sätestab „Hüpoteegipidaja kinnitab, et Hüpoteegipidaja hoidub mistahes tegevusest, mis omab otsest või kaudset seost Omaniku 1 muude ärihuvidega, sealhulgas investeeringud Brasiilias ja Marokos. Igasugune tegevus, mis on vastuolus käesoleva punktiga, on keelatud ja on aluseks lepingukogumist taganemisele.“ Notariaalses lepingus on defineeritud omanikuna 1 hageja I ja hüpoteegipidajana kostja. Hageja I 90% tütarühinguks on AS KC Kinnisvara ja omakorda KC Kinnisvara 100% tütarühinguks on hageja III. Järelikult on hõlmatud hageja I tegevuse/ärihuvidega ka tütarühingute tegevus. Notariaalse lepingu p-i 6.12. vastaselt on kostja asunud sekkuma hagejate tegevustesse ja investeeringutesse, mis annab aluse eelmainitud lepingukogumist taganemiseks. Kostja on algatanud 28.03.2019 täitemenetluse hageja I 90% tütarühing AS KC Kinnisvara vastu täiteasjas nr 022/2019/2069, mille aluseks on Tallinna notar Aivar Mesikäpp 28.03.2019 konstitutiivne võlatunnistus summas 125 000 eurot ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta.
9.Mainitud täitemenetluse raames on taotlenud kostja ja kohtutäitur on väidetavalt arestinud: 1) AS KC Kinnisvara väidetava nõude Brasiilia äriühingu Property Logic Brasil Empreedimentos E Participaēoes LTDA (registrikood 29202980884) vastu, mis väidetavalt tuleneb 26.11.2010 laenulepingust laenusummaga 790 000 eurot ja lisaks kogunenud intressist 12.03.2012 seisuga summas 128 729 eurot ja 06.10.2010 nõude loovutamise lepingust laenusumaga 3 405 000 eurot ja lisaks kogunenud intressist 12.03.2012 seisuga 1 437 302 eurot, 2) AS KC Kinnisvara väidetavad nõuded hageja I vastu, mis tulenevad 25.01.2010 laenulepingust summas 2 000 000 eurot ja 05.04.2010 laenulepingust summas 4 047 725 eurot ning 3) AS KC Kinnisvarale kuuluva osaluse suurusega 499 999 reaali Brasiilia äriühingus Property Logic Brasil Empreedimentos E Participaēoes LTDA (registrikood 29202980884). Algatanud 15.04.2019 täitemenetluse hageja III vastu täiteasjas nr 022/2019/2557, mille aluseks on Tallinna notar Aivar Mesikäpp 15.04.2019 võlatunnistus summas 25 000 eurot ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta. Mainitud täitemenetluse raames on taotlenud kostja ja kohtutäitur on väidetavalt arestinud hageja III väidetavad nõuded hageja I vastu summas 800 000 eurot ja AS KC Kinnisvara vastu summas 70 000 eurot. Teavitanud 08.05.2019, et omandas hagejaga V 15.04.2019 sõlmitud lepingu alusel hageja V väidetava nõude hageja I vastu, mille suuruseks oli väidetavalt 30.09.2018 seisuga 478 495 eurot, sh. laenupõhiosa 301 222 eurot ja intressid 177 273 eurot.
10.Eeltoodust tulenevalt kuulub käesoleva menetluse raames tuvastamisele, et: hageja I, hageja II, hageja IV, hageja V ja hageja VI on taganenud notariaalse lepingu kõikidest kokkulepetest; hageja I, hageja II ja hageja III on taganenud 31.07.2013 kohtulikust kompromissist kohtuasjas 2-13-14836 (kinnitatud 02.08.2013 kohtumäärusega); hageja III on taganenud 31.07.2013 kohtulikust kompromissist kohtuasjas 2-13-15295 (kinnitatud 03.09.2013 kohtumäärusega); sundtäitmine kuulub lubamatuks tunnistamisele täiteasjades nr 022/2016/4391, nr 022/2016/4393 ja nr 022/2016/4392, nr 158/2016/1173 ja nr 158/2016/1174. Lisaks märgib hageja V, et kuivõrd tema vastu ei ole käesolevaks hetkeks notariaalse lepingu alusel mistahes nõuded esitatud, oleksid mistahes tema vastu notariaalse lepingust või kompromissidest nr 2-13-14836 ja 2-13-15295 tulenevad nõuded vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 aegunud.
11.Hagejad on esitanud 20.05.2019 taganemisavalduse tsiviilasjades nr 2-13-15295 ja nr 213-14836 sõlmitud kohtulikest kompromissidest ja notariaalsest lepingust taganemiseks.
4 (20)
2-19-8028 Ühtlasi on hagejad esitanud 27.05.2019 kostja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 022/2016/4391, nr 022/2016/4393 ja nr 022/2016/4392, nr 158/2016/1173 ja nr 158/2016/1174, milliste täitemenetluste aluseks on notariaalne leping ja kohtulikud kompromissid ning millistest kompromissidest on hagejad taganenud. Taganemisest tuleneva täitmissuhte lõppemise tõttu ei saa kostja enam nõuda eelmainitud notariaalse lepingu ja kohtulike kompromisside alusel sundtäitmist. Ühtlasi kompromissist taganemist käsitlev TsMS § 430 lg 8 III lause kohaselt on olnud seadusandja kindlaks tahteks, et kompromissist taganemise korral täitmissuhe ei jätkuks ega säiliks kompromissist tulenevad õiguslikud tagajärjed. Notariaalse lepingu p-s 2.5. on sätestatud taganemise tagajärjena, et taganemine toimub „kogu tehingukogumist“ tervikuna ehk lõppevad kõik notariaalsest lepingust ning tsiviilasjades nr 2-13-14836 ja 2-13-15295 sõlmitud kompromissidest tulenevad õigused. Järelikult oli antud juhul poolte eesmärgiks taganemise korral tuua kaasa kõigi vastastikuste õigussuhete lõppemine.
12.Notariaalse lepingu ja kohtulike kompromisside tingimuste tõlgendamisel tuleb arvestada VÕS § 5 sisalduva dispositiivsuse põhimõttega, milles väljenduvad privaatautonoomia ja lepinguvabaduse põhimõtted kui eraõiguse aluspõhimõtted. Seega on pooltel lubatav kokku leppida laiendatud taganemise tingimuste ja tagajärgedes. Üksnes varasemaid asjaolusid teades on võimalik mõista, miks on notariaalses lepingus ja kohtulikes kompromissides kokku lepitud kõrvaltvaatajale kohati tavapäratutes tingimustes, nt notariaalse lepingu p-i 6.6. alapunktides on kokku lepitud kostjale kuuluvate kinnisasjade müügis, mille katteks kuulub ühtlasi kustutamisele hagejate võlgnevus. Notariaalse lepingu p-i 6.12. kohaselt on kostjal keelatud sekkuda hageja I ärihuvidesse, sh investeeringutesse Brasiilias ja Marokos, mis võib päädida lepingust taganemisega jne. Kirjeldatu mõistmiseks tuleb vaadelda poolte varasemaid õigussuhteid ning mida pooled on kuni taganemiseni vastastiku üle andnud ja vastu saanud.
13.Kostja on hagejatele laenuna üle kandnud kokku 485 000 eurot (50 000 + 125 000 + 125 000 + 70 000 + 65 000 + 50 000) järgnevalt: 04.01.2012 125 000 eurot vastavalt 13.01.2012 laenulepingule; 13.01.2012 50 000 eurot vastavalt 04.01.2012 laenulepingule; 17.01.2012 125 000 eurot vastavalt notari deposiidi täitmine, leping AT nr 145 ; 27.01.2012 70 000 eurot vastavalt laenulepingu 04.01.2012 lisale nr 1 26.01.2012; 05.04.2012 kokku 65 000 eurot Kastani kinnisvara OÜ 50% osaluse ja nõuete ostu eest; 03.07.2012 50 000 eurot vastavalt laenulepingu 04.01.2012 lisale nr 2 03.07.2012. Kostja on saanud laenulepingust tulenevate nõuete tagatisomandamise katteks hagejatelt kinnistud asukohaga X tn 17/1, 17/2 ja 17/3 registriosa numbritega 12893802, 12742402 ja 11486802 ning Jõelähtme vallas, Uusküla küla, Maardu tee 23 asuva kinnistu registriosa numbriga 14083702. Lisaks on kostja omandanud 13.04.2012 nõude Osaühing KASTANI KINNISVARA vastu summas 441 356,11 eurot, milline moodustub vastavalt tagastamata laenusummast 222 055,25 eurot ja tasumata intressidest seisuga 31.03.2012 summas 219 300,86 eurot ning tagatisloovutamise eesmärgil 18.04.2012 50% osaluse Osaühingus Kastani Kinnisvara.
14.Hagejad on tasunud kostjale või kostja on teeninud kostjale tagatisvõõrandamise/ loovutamise korras üleantud varalt kokku 3 212 473,19 eurot (240 529,71 + 596 239,48 + 202 404 + 2 173 300) järgnevalt. Perioodil 04.01.2012 kuni 04.02.2013 on tagastatud kostjale maksetena kokku 240 529,71 eurot. Pärast 31.07.2013 notariaalse lepingu ja kompromisside sõlmimist on kostja teeninud 596 239,48 eurot: 05.09.2013 ja 20.02.2014 lepingutega müüdi X tee 1 asuv kinnistu (endise x koosseisus olnud katastriüksus), ligilähedase pindalaga 32 335 m2, hinnaga 260 000 eurot; 11.06.2014 ja 11.07.2014 lepingutega müüdi x asuv kinnistu, pindala 6559 m2, hinnaga 55 000 eurot; 16.06.2014 ja 15.09.2014 lepingutega müüdi Maardu linnas asuv X põik 1 (endise x koosseisus olnud katastriüksus), pindala 9296 m2, hinnaga 85 000 eurot;
5 (20)
2-19-8028 16.06.2015 lepinguga müüdi x, pindala 287 396 m2, hinnaga 760 000 eurot. Antud tehingutest moodustasid kulud 507 760,13 eurot (sh maa erastamise järelmaksuhüpoteegi katteks 449 712,10 eurot, maamaks 51 394,99 eurot ja muud kulud 6653,04 eurot) ning 56 000 eurot kanti üle hagejale I viimasest tehingust. Ülejäänud summa 596 239,87 eurot on saanud kostja rahas endale.
15.Osaühing Kastani Kinnisvara vastu laenunõude ja 50% osaluse tagatisomandamise tulemusena on teeninud kostja 2013 kuni 2017 majandusaasta aruannete kohaselt kokku 202 404 eurot. Kostja müüb hetkel hagejalt III tagatisvõõrandamise teel omandatud kinnistuid, mis on tekkinud endise kinnistu x ja x jagamise tulemusel, moodustades kokku pindala 86 932 m2 hinnaga 25 EUR/m2, mis teeb mainitud kinnistute väärtuseks kokku 2 173 300 eurot (86 932*25). Enne notariaalse lepingu ja kompromisside sõlmimist olid poolte vahel pooleli mitmed tsiviilasjad, millest olulisemad olid tsiviilasjad nr 2-13-14836 ja 2-13-15295, kus oli muuhulgas vaidlusaluseks kinnistute, Kastani nõude ja Kastani osa tagatisvõõrandamise kehtivus. Kui vaadata notariaalse lepingu p-i 9 alapunkte, siis nähtub, et kostja oli esitanud pankrotiavaldused mitmete hagejate vastu. Notariaalse lepingu ja kompromisside sõlmimise üheks peamiseks eesmärgiks oli ära piirata, millise vara arvelt võib kostja saada enda nõuded hagejate vastu rahuldatud ning tagada, et hageja I ja viimasega samasse kontserni kuuluvad ühingud saaks segamatult igapäevase äritegevusega jätkata ega satuks kostja rünnakute alla.
16.Eestis toimuv täitemenetlus või pankrotimenetlus võib oluliselt kahjustada investeeringuid Brasiilias või Marokos ning mainitud investeeringud väärtusetuks muuta. Seetõttu lepiti ka notariaalse lepingu p-s 6.12. kokku, et kostja hoidub mistahes tegevusest, mis omab otsest või kaudset seost hageja I muude ärihuvidega, sealhulgas investeeringutega Brasiilias ja Marokos. Kirjeldatud kostja kohustuse rikkumise juhtumiks oli ette nähtud notariaalse lepingu p-s 6.12. taganemisõigus ning taganemise tagajärjena notariaalse lepingu p-s 2.5. regulatsioon, et taganemine toimub „kogu tehingukogumist“ tervikuna ehk lõppevad kõik notariaalsest lepingust ning tsiviilasjades nr 2-13-14836 ja 2-13-15295 sõlmitud kompromissidest tulenevad õigused, sh 500 000 eurot konstitutiivsest võlatunnistusest tulenevad õigused. Ühtlasi oli poolte eesmärgiks notariaalse lepingu ja kohtulike kompromisside sõlmimisel tagada, et kostja nõuete rahuldamine toimub notariaalse lepingu p-des 6.1. kuni 6.11. toodud korras ning eelkõige kinnistute ja juba varasemalt kostjale antud tagatisvara arvelt. Hoolimata sellest, et hageja I kinnistute müügiõigus lõppes notariaalse lepingu p 6.2. kohaselt 01.08.2016, ei ole ka kostja ise järele jäänud osa kinnistutest võõrandanud, et saadu arvelt saaks poolte vastastikused nõuded täidetud. Sarnaselt on arusaamatu kostja notariaalse lepingu tõlgendus, et kuidas sai notariaalse lepingu p 6.2., mis nägi hagejale I ette kostja kinnistute eksklusiivse müügiõiguse kuni 01.08.2016, tuua kaasa mõne muu notariaalses lepingus sätestatud punktist tuleneva õiguse või kohustuse lõppemise.
17.Iseenesest on notariaalses lepingus reguleerimata, et millise ajaperioodi jooksul pärast notariaalses lepingus sätestatud 01.08.2016 hageja I kinnistute eksklusiivse müügiõiguse tähtaja möödumist kohustub kostja ülejäänud kinnistud hagejate võlgnevuse katteks võõrandama. Samas mainitu aga ei tähenda seda, et kostjal tekkis pärast 01.08.2016 õigus hakata notariaalse lepingu p 6.12. rikkuma ning hea usu põhimõttega vastuolus hakata tegelema tegevustega, mis omavad otsest või kaudset seost hageja I muude ärihuvidega, sealhulgas investeeringutega Brasiilias ja Marokos. Juhul, kui kinnistute arvelt ei oleks saanud kostja nõuded rahuldatud, siis andsid hagejad notariaalse lepinguga lisatagatisi kostjale kokku 2 279 699 euro (500 000 + 979 699 +800 000) väärtuses: notariaalse lepingu p-des 3 ja 10 märgitud kinnistutele seati hüpoteegid hüpoteegisummaga kokku 500 000 eurot; notariaalse lepingu p-i 7 kohaselt seati pant Sean Jason Cusack vastu olevale nõudele summas 979 699 eurot; hageja
6 (20)
2-19-8028 V käendas notariaalse lepingu p 8 ja selle alapunkti 8.7. kohaselt notariaalsest lepingust tulenevaid kohustusi kokku summas 800 000 eurot.
18.Kostja on hagejatele üle andnud 485 000 eurot ning on saanud hagejatelt aastate jooksul vara ja rahana vastu 3 212 473,19 eurot ja lisatagatistena 2 279 699 eurot ehk kokku 5 492 172,19 eurot. Lisaks on kostja asunud sekkuma ja tahab omandada kümnete miljonite eurode ulatuses investeeringuid Brasiilias ja Marokos. Ilmselgelt ei olnud notariaalse lepingu ja kohtulike kompromisside eesmärgiks seada ohtu investeeringud Brasiilias ja Marokos või anda kostjale hagejate arvel raha mitmekümnekordselt suuremas ulatuses võrreldes kostja esialgselt ülekantuga. Hagejad kinnitavad, et jäävad nii 20.05.2019 taganemiseavalduses kui ka 27.05.2019 hagiavalduses toodud notariaalse lepingu p 6.12. alusel toimunud taganemise juurde. Ühtlasi arvestades kostja poolt 07.08.2019 toime pandud täiendavaid rikkumisi, kinnitavad hagejad üle tsiviilasjades nr 2-13-15295 ja nr 2-13-14836 sõlmitud kohtulikest kompromissidest ja notariaalsest lepingust taganemist notariaalse lepingu p-de 2.5. ja 6.12. koostoimes.
19.Kostja on vastuolus notariaalse lepingu p-ga 12. Algatanud 28.03.2019 täitemenetluse hageja I 90% tütarühing AS KC Kinnisvara vastu täiteasjas nr 022/2019/2069, mille aluseks on Tallinna notar Aivar Mesikäpp 28.03.2019 konstitutiivne võlatunnistus summas 125 000 eurot ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta. Mainitud täitemenetluse raames on taotlenud kostja ja kohtutäitur on väidetavalt arestinud: 1) AS KC Kinnisvara väidetava nõude Brasiilia äriühingu Property Logic Brasil Empreedimentos E Participaēoes LTDA (registrikood 29202980884) vastu, mis väidetavalt tuleneb 26.11.2010 laenulepingust laenusummaga 790 000 eurot ja lisaks kogunenud intressist 12.03.2012 seisuga summas 128 729 eurot ja 06.10.2010 nõude loovutamise lepingust laenusumaga 3 405 000 eurot ja lisaks kogunenud intressist 12.03.2012 seisuga 1 437 302 eurot, 2) AS KC Kinnisvara väidetavad nõuded hageja I vastu, mis tulenevad 25.01.2010 laenulepingust summas 2 000 000 eurot ja 05.04.2010 laenulepingust summas 4 047 725 eurot ning 3 AS KC Kinnisvarale kuuluva osaluse suurusega 499 999 reaali Brasiilia äriühingus Property Logic Brasil Empreedimentos E Participaēoes LTDA (registrikood 29202980884). Mainitud täiteasi nr 022/2019/2069 on saanud alguse seetõttu, et AS KC Kinnisvara endine juhatuse liige H H on TsÜS § 131 rikkudes kostjaga pahauskses koostöös algatanud põhjendamatu täitemenetluse, mida kinnitab 06.05.2019 Harju Maakohtu hagi tagamise määrus tsiviilasjas nr 2-19-8026. Kostja on kirjeldatud tegevusega rikkunud notariaalse lepingu p-i 12 ning sekkunud hageja I ärihuvidesse.
20.Algatanud 15.04.2019 täitemenetluse hageja III vastu täiteasjas nr 022/2019/2557, mille aluseks on Tallinna notar Aivar Mesikäpp 15.04.2019 võlatunnistus summas 25 000 eurot ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta. Mainitud täitemenetluse raames on taotlenud kostja ja kohtutäitur on väidetavalt arestinud hageja III väidetavad nõuded hageja I vastu summas 800 000 eurot ja AS KC Kinnisvara vastu summas 70 000 eurot. Teavitanud 08.05.2019, et omandas hagejaga V 15.04.2019 sõlmitud lepingu alusel hageja V väidetava nõude hageja I vastu, mille suuruseks oli väidetavalt 30.09.2018 seisuga 478 495 eurot, sh. laenupõhiosa 301 222 eurot ja intressid 177 273 eurot. Lisaks eelnevalt kirjeldatud rikkumistele on kostja lasknud taastatud täitemenetluste raames kohtutäitur Elin Vilippusel 07.08.2019 arestida: 1) hageja I väidetavad kõik nõudeõigused Brasiilia äriühingu Property Logic Brasil Empreedimentos E Participaçoes LTDA (registrikood 29202980884) vastu. Sissenõudja (kostja) andmetel oli laenude põhiosa ja kõrvalnõuded kokku 11 126 621 eurot seisuga 31.12.2015, 2) hageja I kõik väidetavad nõudeõigused Maroko äriühingu Property Logic Morocco S.A.R.L. (R.C. 18233 – I.F. :05320516) vastu. Sissenõudja (kostja) andmetel on laenude põhiosa 7 074 733 eurot ja sellele lisanduvad intressi ja muud kõrvalnõuded. Seisuga
7 (20)
2-19-8028 31.12.2015 oli kogunenud intress 3 638 912 eurot ning 3) hagejale I kuuluva 99,8% osaluse Maroko äriühingus Property Logic Morocco S.A.R.L. (R.C. 18233 – I.F. :05320516). Mainitust nähtub, et kostja jätkab teadlikult notariaalse lepingu p-i 6.12. rikkumist ning on andnud kohtutäiturile suuniseid hagejate konkreetsete varade arestimiseks. Täitemenetluses arestimisele kuuluva vara määratlemine on kostja diskretsiooniotsus ning kohtutäitur järgib üksnes sissenõudjast kostja juhiseid.
21.Kostja üritab eksitada kohut nägemusega, et hagejal V ja hagejal VI puudub õigus käesolevas asjas hagi esitada. Seejuures tõdeb kostja ise 22.08.2019 määruskaebuse p-des 1113, et nii notariaalne leping kui ka tsiviilasjades nr 2-13-15295 ja nr 2-13-14836 kohtulikud kompromissid kuulusid lahutamatult ühte tehingukogumisse. VÕS § 192 lg 1 I järgi tuleb taganemisõigust teostada üksnes ühiselt. Seejuures on notariaalne leping ja tsiviilasjades nr 213-15295 ja nr 2-13-14836 kohtulikud kompromissid käsitletavad ühtse lepingukogumina, millest saab notariaalse lepingu p-i 6.12. kohaselt üksnes ühtselt taganeda. Järelikult sõltub taganemine ka hageja V ja hageja VI tahteavaldustest. Taganemise jõustamiseks vaja, et menetluses osalevad ka hageja V ja hageja VI, millised on notariaalse lepingu ja mainitud kohtulike kompromisside vastaspooleks võrreldes kostjaga. Ka kostja ise nendib 22.08.2019 menetlusdokumendi p-s 74 viitega lisadele 2-6, et täitemenetlused toimuvad nii notariaalse lepingu kui ka tsiviilasjas nr 2-13-14836 kinnitatud kohtuliku kompromissi alusel.
22.Tallinna Ringkonnakohus on leidnud käesolevas tsiviilasjas tehtud 11.07.2019 määruses, et hagejate esitatud hagi on perspektiivikas, sest hagejad on tuginenud 20.05.2019 taganemisavalduses uudsetele asjaoludele ja notariaalse lepingu p-i 6.12. rikkumisele, mis on andnud uudse aluse võrreldes tsiviilasjaga nr 2-16-12561 notariaalsest lepingust ja kohtulikest kompromissidest taganemiseks. Hagejad on kinnitanud täiendavalt üle 21.08.2019 menetlusdokumendi p-s 19 taganemist ja on toonud taganemise avaldusena täiendavalt välja 07.08.2019 aset leidnud kostja rikkumised seoses Brasiilia ja Maroko investeeringutesse/ärihuvidesse sekkumisega. Kuna käesolevas asjas esitatud hagi tugineb taganemisele, mis toimus notariaalse lepingu p-i 6.12. alusel alles 2019 kevad/suvel ilmnenud asjaoludel, siis ei ole tegemist tsiviilasjas nr 2-16-12561 samal alusel esitatud hagiga. Ühtlasi ei ole välistatud notariaalse lepingu p-i 6.12. tõlgendamisel enne taganemist toimunud asjaolude hindamine. Seetõttu on eksitav kostja nägemus, et tsiviilasja nr 2-16-12561 tõttu on välistatud kuidagi käesoleva asja menetlemine.
KOSTJA VASTUVÄITED
23.Kostja esitas 17.10.2019 vastuse hagiavaldusele. Kostja leiab, et hagi on täies ulatuses põhjendamatu. Kostja taotleb jätta läbi vaatamata aktsiaselts EESTI FOSFORIIT ja K R poolt esitatud hagi Neticom OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 022/2016/4391, 022/2016/4393, 022/2016/4392, 158/2016/1173 ja 158/2016/1174; jätta läbi vaatamata AS KC Grupp, M R, MAARDU KATLAMAJA AKTSIASELTS, Mittetulundusühing Oandu Watermill, aktsiaselts EESTI FOSFORIIT ja K R hagi OÜ Neticom vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 022/2016/4391, 022/2016/4393, 022/2016/4392, 158/2016/1173 ja 158/2016/1174; alternatiivselt lõpetada menetlus AS KC Grupp, M R, MAARDU KATLAMAJA AKTSIASELTS, Mittetulundusühing Oandu Watermill, aktsiaselts EESTI FOSFORIIT ja K R poolt 21.08.2019 esitatud menetlusdokumendi osas. Õigusselguse huvides kohustada AS KC Grupp, M R, MAARDU KATLAMAJA AKTSIASELTS, Mittetulundusühing Oandu Watermill, aktsiaselts EESTI FOSFORIIT ja K R esitama maakohtule uus hagiavalduse terviktekst; jätta rahuldamata AS KC
8 (20)
2-19-8028 Grupp, M R, MAARDU KATLAMAJA AKTSIASELTS, Mittetulundusühing Oandu Watermill, aktsiaselts EESTI FOSFORIIT ja K R hagi OÜ Neticom vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 022/2016/4391, 022/2016/4393, 022/2016/4392, 158/2016/1173 ja 158/2016/1174. Samuti taotleb kostja jätta kõik menetluskulud täies ulatuses hagejate kanda.
24.Kostja leiab, et TMS § 221 lg 1 ja § 222 lg 1 võimaldavad sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada üksnes isikul, kes on täitemenetluses võlgnikuks või kes on vastavas täitemenetluses kolmandaks isikuks, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus. Konkreetsel juhul ei ole aktsiaselts EESTI FOSFORIIT ega K R oma hagiga vaidlustatud täiteasjades nr 022/2016/4391, 022/2016/4393, 022/2016/4392, 158/2016/1173 ja 158/2016/1174 võlgnikuks ega muuks menetlusosaliseks, mistõttu nendel isikutel puudub TMS § 221 lg 1 kohaselt õigus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks. Samuti ei ole aktsiaselts EESTI FOSFORIIT ega K R oma hagiga vaidlustatud täiteasjades nr 022/2016/4391, 022/2016/4393, 022/2016/4392, 158/2016/1173 ja 158/2016/1174 kolmandateks isikuteks, kellel oleks sundtäitmise eseme kohta selle sundtäitmist takistav õigus, mistõttu nendel isikutel puudub ka TMS § 222 lg 1 kohaselt õigus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks. Järelikult on aktsiaselts EESTI FOSFORIIT ja K R valinud oma väidetavalt rikutud õiguste ja vabaduste kaitseks väära õiguskaitsevahendi.
25.Kuivõrd konkreetsel juhul ei ole aktsiaselts EESTI FOSFORIIT ja K R oma hagiga vaidlustatud täiteasjades nr 022/2016/4391, 022/2016/4393, 022/2016/4392, 158/2016/1173 ja 158/2016/1174 võlgnikuks ega kolmandaks isikuks, kellel oleks sundtäitmise eseme kohta selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, siis puudub nendel isikutel kostja hinnangul tegelikult õigus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks. Järelikult on kostja hinnangul kohus võtnud ebaõigesti ja vastuolus menetlusõiguse normidega maakohtu menetlusse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi hagejate aktsiaseltsi EESTI FOSFORIIT ja K R osas ning nimetatud isikute osas kuulub esitatud hagi läbi vaatamata jätmisele TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, millise sätte kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
26.Hagejad esitasid hagi maakohtule 27.05.2019 ning esialgu põhjendasid hagejad esitatud hagi üksnes faktiväidetega, et kostja on väidetavalt 28.03.2019, 15.04.2019 ja 08.05.2019 rikkunud 31.07.2013 notariaalse lepingu punkti 6.12, millega seoses on hagejad 20.05.2019 taganemisavalduse alusel taganenud notariaalsest lepingust ja kohtulikest kompromissidest. Tallinna Ringkonnakohus on nimetatud hagejate poolt 27.05.2019 esitatud hagi aluseks väljatoodud faktiväidete ja faktiliste asjaoludes osas leidnud, et nimetatud väidete osas on hagejad oma 20.05.2019 taganemisavalduses väidetavalt tuginenud uudsetele faktilistele asjaoludele ja uuele notariaalse lepingu punkti 6.12 rikkumisele, mida ei olnud läbi vaadatud varasemas tsiviilasjas nr 2-16-12561 toimunud kohtumenetluses. Samas esitasid hagejad kohtule 21.08.2019 täiendava menetlusdokumendi, kus on aga hagejate poolt esitatud hagi põhistamiseks erinevaid uusi väiteid ja asjaolusid (nt viited lepingute heade kommete vastasusele, rahade jaotuse väidetavale ebaõiglusele), mida on tegelikult põhjalikult käsitletud nii 2013. a toimunud kohtuvaidlustes kui ka 2016-2019. a toimunud kohtuvaidluses ning mida ei saa kehtivate menetlusõiguse normide kohaselt korduvalt menetleda.
27.Hagejate hagi võeti kohtu menetlusse 22.08.2019 määrusega, kuid nimetatud kohtumääruses ei ole kostja hinnangul piisavalt eristatud hagi aluseks toodud asjaolusid, mida ei olnud läbi vaadatud tsiviilasja nr 2-16-12561 menetluses ning asjaolusid, mida oli läbi
9 (20)
2-19-8028 vaadatud tsiviilasja nr 2-16-12561 menetluses. Määrusest ei ilmne üheselt, kas kohus võttis menetlusse ka hagejate 21.08.2019 menetlusdokumendi ning kas kohus loeb hagejate 21.08.2019 menetlusdokumenti hagi muutmiseks või mitte TsMS § 376 lg 1 tähenduses ega nõutud kostja seisukohta hagi muutmisega nõustumise osas. TsMS § 371 lg 1 p 4 ja TsMS § 428 lg 1 p 2 eesmärgiks on kehtestada teatud küsimuses õigusrahu ning välistada samade poolte vahel identsete õigusvaidluste korduvat lahendamist erinevates menetlustes. Kuivõrd eksisteerib jõustunud Eesti kohtu otsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise, siis ei ole kohtul võimalik hagejate poolt esitatud korduvat sama aluse ja eseme (sh samade hagi põhistamiseks esitatud faktiväidetega) hagi menetleda ning kooskõlas menetlusõiguse normidega kuulus hagejate poolt esitatud hagiavaldus vähemalt osaliselt, s.o hagejate 21.08.2019 menetlusdokumendis esitatud korduvate väidete osas menetlusse mittevõtmisele. Kuivõrd hagi on võetud ekslikult menetlusse, siis kuulub menetlus TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaselt vähemalt osaliselt, s.o hagejate 21.08.2019. a menetlusdokumendis esitatud korduvate väidete osas lõpetamisele.
28.Kui täitedokumendiks on kohtulahend, sätestab TMS § 221 lg 2 kitsendavalt, et võlgniku (materiaalõiguslike) vastuväidete alused peavad olema tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Täitedokumendiks ei ole küll kohtulahend, kuid võlgnik on esitanud täitedokumendi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mis on jäetud jõustunud kohtulahendiga rahuldamata. Kui võlgnik esitab seejärel uue sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, tuleb selle lubatavust analoogia alusel hinnata TMS § 221 lg 2 alusel. Uue hagi korral on lubatavad üksnes vastuväited, mis põhinesid alustel, mis tekkisid pärast asjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi lahendamist. Sellisteks vastuväideteks saavad nt olla võla osaline või täielik tasumine pärast kohtulahendit, samuti nt tasaarvestusavaldusele tuginemine, kui tasaarvestusolukord VÕS § 197 lg 1 mõttes tekkis pärast kohtulahendi jõustumist. Kostja hinnangul on hagejate poolt 21.08.2019 menetlusdokumendis esitatud uute väidete ja asjaolude osas tegemist sama nõudega samal alusel, kui oli käsitletud samade poolte vahel toimunud varasemates 2013. a kohtuvaidluses ja 2016.-2019. a toimunud vaidluses.
29.Näiteks esitasid hagejad juba 2013. a toimunud kohtuvaidluses väite, et Maardu linnas X x asuva kinnisasja, X x asuva kinnisasja ning X x asuva kinnisasja suhtes sõlmitud notariaalsed lepingud on tühised. Samas on Harju Maakohtu 03.09.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-1315295 kinnitatud kohtuliku kompromissiga nimetatud küsimus lõplikult lahendatud. Viidatud kompromissi p-s 1.7 kinnitasid pooled: „MAARDU KATLAMAJA AKTSIASELTS loobub kompromissi korras tingimusteta ning tagasivõtmatult kõikidest oma vastuväidetest seoses 13. jaanuaril 2012. a MAARDU KATLAMAJA AKTSIASELTSi ja Neticom OÜ vahel sõlmitud kinnistute tagasiostuõigusega müügilepingu, eelmärgete kinnistamise avalduse ja asjaõiguslepingute (esemeks Maardu linnas X tn x asuv kinnisasi, X x asuv kinnisasi ning X tn x asuv kinnisasi) tühisusega. Pooled tunnustavad nimetatud lepingu kehtivust. MAARDU KATLAMAJA AKTSIASELTS kinnitab, et lepingus sätestatud tagasiostuõiguse teostamise tähtaeg on möödunud ning sellest tulenevalt puuduvad MAARDU KATLAMAJA AKTSIASELTSil mistahes õigused seoses lepingu esemeks olevate kinnisasjade tagasiostmisega“.
30.Analoogselt käsitleti 2016-2019 samade poolte vahel toimunud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise vaidluses väga põhjalikult Maardu linnas asunud kinnisasjade müügi käigus laekunud rahade jaotamisega ja hagejate võlgnevuse suurusega seotud küsimusi, kusjuures veel 23.11.2018 esitas kostja Tallinna Ringkonnakohtule menetlusdokumendi, milles kostja põhjalikult analüüsis rahade jaotusega seotud küsimusi ning asjaolu, kas erinevate kinnisasjade müükidest laekunud summad on õigesti arvestatud erinevate kohustuste katteks kooskõlas
10 (20)
2-19-8028 31.07.2013. notariaalse lepingu punktidega 6.6.1 ja 6.6.2. Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud kohtulahendiga leiti, et Neticom OÜ täitemenetluses esitatud nõue on arvestatud õigesti ning et puudub alus täitemenetluse tunnistamiseks isegi osaliselt lubamatuks. Kostja leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei saa kohus hakata neid hagejate poolt 21.08.2019 menetlusdokumendis esitatud väiteid ja õiguslikke küsimusi uuesti käsitlema. Kostja hinnangul on hagejate poolne kohtuliku kompromissi kinnitanud jõustunud kohtumäärusest ja notariaalsest lepingust taganemine igasuguste õiguslike tagajärgedeta, kuivõrd notariaalse lepingu punkti 5.3 kohaselt anti võlgnikele AS KC Grupp, M R ja MAARDU KATLAMAJA AKTSIASELTS tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 01.08.2016 ning ka notariaalse lepingu peatükist 6 tulenevad õigused ja kohustused said notariaalse lepingu punkti 6.2 kohaselt kehtida maksimaalselt kuni 01.08.2016, järelikult lõppesid müügiõiguse tähtaja möödumisega 01.08.2016 kõik kostja poolsed notariaalse lepingu peatükist 6 tulenevad õigused ja kohustused, sh notariaalse lepingu punktist 6.12 tulenevad kohustused.
31.Isegi juhul, kui hüpoteetiliselt eeldada, et kõik kostja poolsed notariaalse lepingu peatükist 6 tulenevad õigused ja kohustused ei lõppenud müügiõiguse tähtaja möödumisega 01.08.2016, kuuluks kohaldamisele VÕS § 110 lg 1. Kuivõrd võlgnikud ei tasunud võlgnevust 01.08.2016, siis isegi teatud kohustuste eksisteerimise korral oleks kostja saanud VÕS § 110 lg 1 alusel keelduda igasuguste omapoolsete kohustuste täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu. Järelikult said mistahes notariaalse lepingu peatükist 6 tulenevad õigused ja kohustused notariaalse lepingu punkti 6.2 kohaselt kehtida maksimaalselt kuni 01.08.2016 ning kostja ei saa seaduse kohaselt vastutada mistahes omapoolsete väidetavate kohustuste täitmata jätmise eest peale 01.08.2016 möödumist. Seega ei saa 28.03.2019, 15.04.2019 ja 08.05.2019 kostja poolsed toimingud olla mistahes juhul käsitletavad kostja poolsete lepinguliste kohustuste rikkumisena, kuivõrd kõik kostja poolsed notariaalse lepingu peatükist 6 tulenevad õigused ja kohustused lõppesid notariaalse lepingu punkti 6.2 kohaselt hiljemalt 01.08.2016.
32.Hagejatel oli muuhulgas 2016 alanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi raames võimalik tugineda notariaalse lepingu punkti 6.12 väidetavale rikkumisele ja kuivõrd hagejad seda ei teinud, siis on nad kaotanud võimaluse sellele tugineda. Hagejad on TMS § 221 lg 2 mõttes kaotanud õiguse tugineda notariaalse lepingu p 6.12 rikkumisele põhjendusega, et alates 02.08.2016, mil kostja rahaline nõue hagejate I, II ja III vastu summas 1 346 060,13 eurot oli 01.08.2016 möödumisega muutunud sissenõutavaks ja jäi täitmata, oli kostja suhtes jätkuvalt jõus notariaalse lepingu p 6.12 järgne kohustus. Kostja hinnangul ei ole kohtulikest kompromissidest taganemisel hagis eeldatud õiguslikku tagajärge, et hagejate võlgnevus täielikult kaob (puudub), vaid TsMS § 430 lg 8 kolmas lause kehtestab erisättena, et kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Vaidlusaluses hagis ei ole esitatud nõuet menetluse tsiviilasjades nr 2-13-15295 ja 2-13-14836 taastamiseks ega esitatud kohtule faktilisi asjaolusid, mis võimaldaks kohtul omal algatusel nimetatud menetlused taastada.
33.Hagejate esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on selliste formaalsete puudustega, et kohtul ei olnud menetlusõiguse normide kohaselt võimalik esitatud hagi menetlusse võtta ning menetleda ning esitatud hagi kuulub läbi vaatamata jätmisele. Isegi eeldades kõikide hagis väljatoodud nõude materiaalõiguslike eelduste tegelikkusele vastavust ei ole kohtul objektiivselt võimalik esitatud hagi rahuldada ning tunnistada sundtäitmised hagis viidatud täiteasjades lubamatuks. Kohus ei saa käesolevas tsiviilasjas objektiivselt teha kohtulahendit, mis kõrvaldaks täitemenetlustes täitmisele kuuluva täitedokumendi kehtivuse või täitedokumendi täidetavuse ning mis tooks kaasa täitemenetluse täieliku või osalise
11 (20)
2-19-8028 lõpetamise. Vaidlusalustes täiteasjades täitedokumendiks olevates notariaalses lepingus ja kohtuliku kompromissi kinnitanud jõustunud kohtumääruses sisaldub MAARDU KATLAMAJA AKTSIASELTS, AS KC Grupp ja M R poolt väljaantud konstitutiivne võlatunnistus kui iseseisev, abstraktne ning alusdokumendist sõltumatu võlakohustus, mille vaidlustamise alustele ja korrale (s.o vaidlustamise viisile) on seaduses ja kohtupraktikas esitatud erinõudeid ja -tingimusi, mida hagejad ei ole järginud, kuid mis välistavad esitatud hagi rahuldamise võimaluse.
34.Kui asjaoludest tulenevalt on tegemist võlatunnistusega, mis loob uue iseseisva abstraktse kohustuse, siis ei ole võlatunnistuse poolel võimalik välistada võlatunnistuse õigusjõudu esitades võlatunnistuse andmise alustehingu suhtes taganemisavalduse. Täitedokumentides sisaldub konstitutiivne võlatunnistus, millega on soovitud kostja ees tunnistada olemasolevat võlga ja luua algsest kohustusest sõltumatu iseseisev võlakohustus kõrvuti algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid vastuväiteid. Samas peab konstitutiivsest võlatunnistusest tulenevast võlgnevusest vabanemiseks arvestama seadusest ja kohtupraktikast tulenevaid konstitutiivse võlatunnistuse vaidlustamise imperatiivseid erisusi, seahulgas asjaolu, et Riigikohtu pikaajalise kohtupraktika kohaselt ei saa konstitutiivse võlatunnistuse vaidlustamise korral lepingupool esitada vastuväiteid, mis tulenevad võlatunnistuse aluseks olevast õigussuhtest ning juhul, kui puudub või hiljem langeb ära konstitutiivse võlatunnistuse andmise alus, siis saab konstitutiivse võlatunnistuse tagasisaamiseks esitada eraldi hagi või vastuhagi alusetu rikastumise sätete alusel.
35.Isegi juhul, kui jõustunud kohtumäärusega kinnitatud kohtulikus kompromissis või notariaalses lepingus sisalduvast võlaõiguslikust kokkuleppest (nn kompromissilepingust) taganetakse, siis konstitutiivse võlatunnistusena vormistatud täitedokumendi tagasisaamise faktiliseks aluseks peab olema üksnes faktiline asjaolu, et võlatunnistus on antud kohustuse täitmise tagamiseks ja seda kohustust ei ole, kohustus ei teki või langeb hiljem ära. Samuti peab võlgnik nimetatud faktilistel asjaoludel esitama hagis või vastuhagis selge haginõude võlatunnistuse tagastamiseks alusetu rikastumise tõttu. Hagejate poolt hagis kostja vastu ei ole esitatud nõuet konstitutiivse võlatunnistuse tagastamiseks alusetu rikastumise tõttu faktiliste asjaolude alusel, et võlatunnistus oli antud kohustuse täitmise tagamiseks ja seda kohustust ei ole, kohustus ei teki või langeb hiljem ära (milline nõue oleks ka aegunud). Järelikult ei saa ainuüksi nimetatud põhjustel hagejate poolt väljatoodud faktiliste asjaolude ja hagis esitatud faktiväidete alusel mõistlikult järeldada, et täitedokumendi õigusjõud ja täidetavus oleks lõppenud (või kohtumenetluse tulemusel lõppeks) ning täitemenetlus kuuluks lõpetamisele.
KOHTU PÕHJENDUSED
36.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Esmalt lahendab kohus kostja taotlused, mis puudutavad hagiavalduse osalist või täielikku läbi vaatamata jätmist (I); seejärel lahendab kohus vaidluse sisuliselt, andes muuhulgas hinnangu hagejate poolt 20.05.2019 esitatud taganemisavaldusele (II); ning lõpuks võtab kohus kokku asja lahendamise tulemuse ja jaotab menetluskulud (III). I
37.17.10.2019 vastuses hagiavaldusele on kostja esitanud taotluse jätta läbi vaatamata aktsiaselts EESTI FOSFORIIT ja K R poolt esitatud hagiavaldus Neticom OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 022/2016/4391, 022/2016/4393, 022/2016/4392, 158/2016/1173 ja 158/2016/1174. Samuti taotles kostja jätta läbi vaatamata AS
12 (20)
2-19-8028 KC Grupp, M R, MAARDU KATLAMAJA AKTSIASELTS, Mittetulundusühing Oandu Watermill, aktsiaselts EESTI FOSFORIIT ja K R hagiavaldus OÜ Neticom vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks eelnimetatud täiteasjades.
38.Kostja leiab, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi saab esitada üksnes isik, kes on täitemenetluses võlgnikuks, mistõttu tuleks jätta läbi vaatamata aktsiaselts EESTI FOSFORIIT ja K R poolt esitatud hagi. Kohus on seisukohal, et käesoleva vaidluse erandlike asjaolude tõttu saavad asjas hagejaks olla ka aktsiaselts EESTI FOSFORIIT ja K R. Nimelt peab kohus käesoleva tsiviilasja õigeks lahendamiseks andma hinnangu hagejate poolt 20.05.2019 esitatud taganemisavalduse (I kd, tl 12-13) kehtivusele. Seejuures nõustub ka kostja, et nii 31.07.2013 notariaalne leping (vt lepingu p 2.5) kui ka kohtulikud kompromissid tsiviilasjades nr 2-1315295 ja nr 2-13-14836 kuulusid ühte tehingukogumisse (II kd, tl 53). TsMS § 222 lg 1 kohaselt võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada ka kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus. Hagejad on põhjendatult viidanud võlaõigusseaduse (VÕS) § 192 lg 1, milles on sätestatud, et kui lepingus osaleb ühel lepingupoolel mitu isikut, võivad nad taganemisõigust teostada üksnes ühiselt. Seetõttu nõustub kohus hagejatega, et taganemisõigust saab teostada üksnes ühiselt ning hagejaid V ja VI ei ole võimalik käesolevast menetlusest eemaldada. Kuivõrd 31.07.2013 notariaalse lepingu (I kd, tl 5-11) osalisteks olid mh aktsiaselts EESTI FOSFORIIT ja K R, siis sõltub lepingust taganemine ka nende tahteavaldustest. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et puudub alus jätta läbi vaatamata aktsiaseltsi EESTI FOSFORIIT ja K R poolt esitatud hagi. Kohus jätab kostja vastava taotluse rahuldamata.
39.Kostja taotleb samuti, et hagi jäetakse läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus märgib, et Tallinna Ringkonnakohtu poolt käesolevas asjas 11.08.2019 tehtud määruses punktis 17 asus ringkonnakohus seisukohale, et „Hagejad on esitanud hagiavalduses konkreetsed asjaolud, mis õiguslikult võivad olla aluseks TMS § 221 lg-te 1 ja 11 järgi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. See, et hagejad on eelnevalt esitanud hagi sama nõudega, kuid erineval alusel, ei välista praeguse hagi esitamist. Juhul, kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks on olemas erinevad alused, siis ei ole välistatud sama esemega erinevate hagide esitamine“ (I kd, tl 55). Sarnasele seisukohale asus ringkonnakohus käesolevas asjas hagi tagamise õiguspärasust hinnates, märkides 05.12.2019 määruse p-s 13, et iseenesest saavad hagejad sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis tugineda sellele, et lepingust taganemise tõttu kostjal vaidlusalustes täiteasjades sundtäitmisele esitatud nõuet ei eksisteeri (II kd, tl 210).
40.Kohus ei pea võimalikuks eirata ringkonnakohtu poolt antud suuniseid. TsMS § 658 lg 2 kohaselt on ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud (sama põhimõte kohaldub TsMS § 659 alusel ka määruskaebemenetluses tehtud ringkonnakohtu lahendi kohta). Seega jätab kohus rahuldamata kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. II
41.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg 2 sätestab, et lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need
13 (20)
2-19-8028 põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Riigikohus on selgitanud, et TMS § 221 lg 2 eesmärk on vältida olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus ning et seetõttu on TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist (vt Riigikohtu 15.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, p 10). Riigikohus selgitas 21.02.2018 määruses tsiviilasjas nr 2-14-7385, et õiguslikult samamoodi tuleb hinnata olukorda, kui täitedokumendiks ei ole küll kohtulahend, kuid võlgnik on esitanud täitedokumendi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mis on jäetud jõustunud kohtulahendiga rahuldamata. Kui võlgnik esitab seejärel uue sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, tuleb selle lubatavust analoogia alusel hinnata TMS § 221 lg 2 alusel. Uue hagi korral on lubatavad üksnes vastuväited, mis põhinesid alustel, mis tekkisid pärast asjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi lahendamist. Sellisteks vastuväideteks saavad nt olla võla osaline või täielik tasumine pärast kohtulahendit, samuti nt tasaarvestusavaldusele tuginemine, kui tasaarvestusolukord VÕS § 197 lg 1 mõttes tekkis pärast kohtulahendi jõustumist (vt ka Riigikohtu 15.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, p 10). Ainult erandina võib uues hagis vastuväiteid esitada alustel, mis olid olemas juba esimese sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluses. Seda juhul, kui vastuväiteid ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel (st menetlusosalisest sõltumatul põhjusel) menetlusõiguslikult maksma panna selliselt, et kohus saanuks nende kohta võtta kohtulahendis seisukoha (võrdle Riigikohtu 15.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, p 11).
42.Samuti selgitas Riigikohus 21.02.2018 määruses tsiviilasjas nr 2-14-7385, et kohese sundtäitmise korral ei saa võlgniku menetluslik positsioon oma õiguste kaitsel kohtus olla halvem sellest, kui hageja oleks esitanud nõude sissenõudmiseks hagi. Samas ei ole põhjendatud ka see, et see positsioon peaks olema parem. Kui võlgnik kostjana n-ö tavalises hagimenetluses võla sissenõudmiseks jätab esitamata hagi rahuldamist takistada võivad asjaolud, on see tema enda risk. Ta ei saa neid asjaolusid uuesti esitada, kuna vaidluse lahendamise kohta tehtud kohtulahend on talle siduv. See puudutab ka tehingu tühisusele viitavate asjaolude esitamata jätmist. Isegi kui sellised asjaolud on esitatud, kuid kohus jätab need hindamata, ei saa neile tuginedes alustada uut vaidlust juba lahendatud vaidluse eseme suhtes. Võimalik on vaid kohtulahendit vaidlustada.
43.Kohus nõustub kostjaga, et eelviidatud TMS regulatsioon ja Riigikohtu selgitused on asjakohased ka käesolevas vaidluses. Pooled on tsiviilasjas nr 2-16-12561 alles augustis 2019 lõpetanud vaidluse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise üle täiteasjades nr 022/2016/4391, 022/2016/4393, 022/2016/4392, 158/2016/1173 ja 158/2016/1174, kus hagi jäi rahuldamata. Kuna Riigikohus jättis 02.08.2019 hagejate kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata (I kd, tl 82), siis jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 14.12.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-12561 (II kd, tl 95-103). Sellele on õigustatult tähelepanu juhtinud ka ringkonnakohus käesolevas asjas kostja määruskaebust läbi vaadates (II kd, tl 210), märkides, et „Asjas tuleb aga arvestada, et hagejad on praegusel juhul vaidlusalustes täiteasjades sundtäitmise lubatavuse juba kord vaidlustanud (tsiviilasi nr 2-16-12561).“ Ringkonnakohus märkis põhjendatult, et „Hagiavaldusest saab seega järeldada, et hagejate sundtäitmise lubamatuks tunnistamise vastuväite aluseks olevad asjaolud on tekkinud märtsist maini 2019“ (II kd, tl 210 pöördel).
44.Eelnevat arvestades nõustub kohus kostjaga, et käesolevast menetlusest tuleb n-ö kõrvaldada asjaolud kuni 2019. aasta märtsini. Vastavalt seadusele ja kohtupraktikale saab kohus käesolevas vaidluses hinnata üksnes neid hagejate vastuväiteid, mis on seotud hagejate 20.05.2019 taganemisavaldusega (I kd, tl 12-13) ning mida hagejad ei saanud esitada tsiviilasja nr 2-16-12561 menetlemisel. Põhimõtteliselt lähtuvad sellisest ajalisest käsitlusest ka hagejad, märkides oma 21.08.2019 menetlusdokumendis, et jäävad oma 20.05.2019 taganemisavalduse
14 (20)
2-19-8028 juurde ning kinnitavad üle tsiviilasjades nr 2-13-15295 ja 2-13-14836 sõlmitud kohtulikest kompromissidest ja 31.07.2013 notariaalsest lepingust taganemist (I kd, tl 78 pöördel). Seetõttu ei käsitle ega arvesta kohus käesolevas menetluses hagejate väiteid, mis puudutavad pooltevaheliste kokkulepete väidetavat rahalist ebaõiglust ja hagejate poolt kostjatele erinevate lepingute alusel tasutud summasid või antud tagatisi. Kohus on seisukohal, et hagejate vastavad arvestused on meelevaldsed ja ebaõiged, sest hagejad on täiesti põhjendamatute liitmistehetega liitnud pooltevahelistest erinevatest suhetest tulenevaid rahalisi kohustusi, müügis olevate kinnistute väärtuse ja lisatagatiste väidetava summa (I kd, tl 77-78). Samas ei ole hagejad esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et hagejad oleks vaidlusaluste täitemenetluste raames kostjale midagi maksnud. Käesolevas tsiviilasjas on vaidluse all täitemenetlus, mis toimub lähtudes tsiviilasjas nr. 2-13-14836 sõlmitud kompromissist ja 31.07.2013 hüpoteegi seadmise lepingust (I kd, tl 5-11, tl 48-50; II kd, tl 69, 76, 77, 83, 85), mitte pooltevahelised muud rahalised suhted laiemalt. Eelkõige on aga oluline, et täitemenetluse nn rahalise ebaõigluse motiivi tõstatasid hagejad juba tsiviilasja nr 2-16-12561 menetlemisel, kuid jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 14.12.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-12561 (II kd, tl 95-103) ei leidnud kinnitust hagejate väited, nagu oleks kostja oma nõude suurust valesti arvestanud või nagu oleks hagejad kostjale vaidlusaluste täitemenetlustega seotud võla mingis osas tasunud. Kohus rõhutab, et käesolevas menetluses lahendatavas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis ei saa hagejad uuesti tõstatada neid vastuväiteid, mida hagejad juba esitasid või oleksid võinud esitada tsiviilasjas nr 2-16-12561 (vt käesoleva kohtuotsuse p-d 41-43).
45.Hinnates hagejate vastuväiteid, mis on seotud hagejate 20.05.2019 taganemisavaldusega (I kd, tl 12-13), märgib kohus, et taganemisavaldus põhineb väitele, et kostja olevat rikkunud 31.07.2013 notariaalse lepingu punkti 6.12. Nimetatud lepingu p 6.12. kohaselt kohustus kostja hoiduma mistahes tegevusest, mis omab otsest või kaudset seost AS KC Grupp muude ärihuvidega, sealhulgas investeeringud Brasiilias või Marokos ning igasugune tegevus, mis on vastuolus antud punktiga, on keelatud ja aluseks lepingukogumist taganemisele (I kd, tl 8 ja tl 8 pöördel). Samas oli 31.07.2013 lepingu punktis 2.5. tehingukogumist taganemise õigus seotud üksnes tehingukogumisse kuuluva kohustuse olulise rikkumisega (I kd, tl 6 pöördel). Ka hagejad tuginevad taganemisel 31.07.2013 lepingu punktide 2.5. ja 6.12. koostoimele (I kd, tl 78 pöördel). Hagejate väitel oli notariaalse lepingu ja kompromisside sõlmimise üheks peamiseks eesmärgiks ära piirata, millise vara arvelt võib kostja saada enda nõuded hagejate vastu rahuldatud ning tagada, et hageja I ja viimasega samasse kontserni kuuluvad ühingud saaks segamatult igapäevase äritegevusega jätkata ega satuks kostja rünnakute alla.
46.Kohus hagejate tõlgendusega ei nõustu. Kohus leiab esiteks, et 31.07.2013 lepingu punkti
6.12.kokkulepe 2019. a märtsis enam ei kehtinud (hagejate taganemisavalduses on kostja väidetavate rikkumiste algusena määratletud 2019 märts). Kohus nõustub kostja 29.07.2019 menetlusdokumendis märgituga, et kohtulikust kompromissist ja notariaalsest lepingust taganemine 20.05.2019 on õiguslike tagajärgedeta, kuivõrd notariaalse lepingu punkti 5.3 kohaselt anti võlgnikele tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 01.08.2016 ning ka notariaalse lepingu peatükist 6 tulenevad õigused ja kohustused said notariaalse lepingu punkti 6.2 kohaselt kehtida maksimaalselt kuni 01.08.2016. Seega ei saa taganemisavalduses viidatud 28.03.2019, 15.04.2019, 08.05.2019 või hilisemad kostja toimingud olla käsitletavad hagejate poolset lepingust taganemist õigustavate kostja rikkumistena, kuivõrd juba hiljemalt 01.08.2016 pidid võlgnikest hagejad tagastama oma võlgnevuse kostjale (I kd, tl 7 pöördel). Kohtu hinnangul ei ole võimalik taganeda jõustunud kohtumääruse alusel sissenõutavaks muutunud kohustusest ligemale kolm aastat pärast vastavate kohustuse sissenõutavaks muutumist.
47.Teiseks, kostja märgib õigesti, et usutav pole hagejate põhistus, nagu olnuks 31.07.2013
15 (20)
2-19-8028 notariaalse lepingu punkti 6.12. eesmärk tähtajatult ära piirata varad, mille arvelt saaks kostja täitedokumenti täita ning et lepingu punkti 6.12. järgne kostja kohustus olevat kehtinud ka peale hagejate poolset lepinguliste kohustuste täitmata jätmist. Kohus märgib, et nimetatud viisil lepingu tõlgendamine oleks otseselt vastuolus lepingu tekstiga, sest hagejate väidetud kokkulepet 31.07.2013 lepingu tekstis ei sisaldu. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kohtu hinnangul ei tähenda poolte ühisest tahtest lähtumine seda, et lepingu teksti võiks kõrvale jätta ja lepingut vastavalt oma äranägemisele täiesti meelevaldselt tõlgendada. Käesoleval juhul tuleneb 31.07.2013 lepingu tekstist selgelt, et pooled ei ole tähtajatult välistanud ega piiranud varasid, mille arvelt on kostjal õigus kehtivat täitedokumenti täita. Pool, kes väidab (antud juhul hagejad), et poolte ühine tahe olevat olnud oluliselt erinev lepingu tekstist ja leping olevat sisaldanud ka lepingus kirjas mitte olevat teksti, peab oma väiteid ka tõendama (TsMS § 230 lg 1), mida hagejad aga teinud ei ole. Samuti juhtis kostja põhjendatult tähelepanu asjaolule, et hagejatel oli piisav võimalus juba 2016. aastal tsiviilasja nr 2-16-12561 menetluses tugineda väitele, et pooled olevat kokku leppinud piirata vara, millise arvelt võib kostja saada enda nõuded hagejate vastu rahuldatud. Nagu kohus eelnevalt selgitas, on korduva sundtäitmist vaidlustava hagi korral lubatavad üksnes vastuväited, mis põhinesid alustel, mis tekkisid pärast asjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi lahendamist. Hagejatel ei ole piiramatut õigust erinevates järjestikustes menetlustes jõustunud kohtuliku kompromissi täitmist vaidlustada ja edasi lükata.
48.Kolmandaks, hagejate poolt taganemisavalduses ning 21.08.2019 menetlusdokumendis (I kd, tl 78 pöördel) kostjale etteheidetavad toimingud ei ole kohtu hinnangul vaadeldavad 31.07.2013 lepingu punkti 6.12. rikkumisena ka sisuliselt. Kohus märgib, et lepingust taganemise kui kujundusõiguse kasutamise eelduseks on see, et täidetud oleksid materiaalsed eeldused selle õiguskaitsevahendi rakendamiseks. Vastasel juhul ei too taganemine kaasa sellega taotletud tagajärge. Lepingust taganemise kehtivuseks vajaliku sisulise (materiaalse) eeldusena peab lepingust taganemiseks olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes. Hagejad pole kohtu hinnangul lepingust taganemist õigustavaid asjaolusid tõendanud. Oluliseks lepingurikkumiseks ei saa olla õiguspäraste juriidiliste toimingute tegemine, nagu hagejate poolt kostjale ette heidetud täitemenetluse algatamine, täitemenetluses taotluste esitamine või nõude omandamine.
49.Hagi kohaselt olevat kostja notariaalse lepingu punkti 6.12. vastaselt asunud sekkuma hagejate tegevustesse ja investeeringutesse, mis hagejate arvates annab aluse lepingukogumist taganemiseks. Kokkuvõtlikult seisnevad kostja väidetavad rikkumised hagi kohaselt selles, et kostja taotluse alusel on algatatud kohesele täitemenetlused, mille raames on kohtutäiturid teinud arestimistoiminguid; samuti peavad hagejad rikkumiseks seda, et kostja olevat teavitanud 08.05.2019, et omandas hagejaga V 15.04.2019 sõlmitud lepingu alusel hageja V väidetava nõude hageja I vastu. Lisaks on hagejad 21.08.2019 menetlusdokumendis käsitlenud kostjapoolse lepingurikkumisena kostja toiminguid taastatud täitemenetluse raames. Kohus leiab, et isegi eeldades hagejate väidete õigsust, ei saa hagejate väidetud notariaalse lepingu rikkumist tuletada asjaolust, et kostja on esitanud avaldused täitemenetluse algatamiseks ja esitanud taotlusi täitemenetluses või omandanud nõude ühe hageja vastu. Hagejad ei väida, et kostja tegevus täitemenetluste algatamisel, täitemenetluses taotluste esitamisel või nõude omandamisel olnuks vastuolus seadusega. Kohtu arvates ei saa seadusliku täitemenetluse läbiviimist või kostja poolt nõude omandamist seostada hagejate viidatud notariaalse lepingu punkti 6.12. rikkumisega ja hageja I ärihuvide väidetava kahjustamisega. Kohus selgitab täiendavalt, et täitemenetlust ei korralda kostja. TMS § 3 kohaselt korraldavad täitedokumentide täitmist kohtutäiturid, kes ühtlasi peavad tagama seadusliku täitemenetluse ning täitemenetluse osaliste seaduslike õiguste kaitse.
16 (20)
2-19-8028
50.Eeltoodut arvestades ei ole hagejatel alust kostjale ette heita seaduses ettenähtud õiguspäraste toimingute tegemist, nagu täitemenetluse algatamine ja selles osalemine või nõude omandamine. Kohus märgib, kuigi hagejad viitavad lepinguvabadusele, puudub käesolevas vaidluses vajadus hinnata, kas n-ö lepinguvabaduse hulka saaks kuuluda ka õigus keelata ja lugeda lepingu rikkumiseks õiguspäraste toimingute tegemist. Nimelt tuleneb pooltevahelise 31.07.2013 lepingu tekstist selgelt, et pooled ei ole tähtajatult välistanud ega piiranud varasid, mille arvelt on kostjal õigus kehtivat täitedokumenti täita (vt käesoleva kohtuotsuse p 47). Pooled ei ole kokku leppinud, et hoidumine AS KC Grupp ärihuvide kahjustamisest (sh investeeringud Brasiilias ja Marokos) tähendaks ka keeldu seaduslike täitemenetluste läbiviimiseks või kostja poolt nõuete õiguspäraseks omandamiseks. VÕS § 29 lg 8 on sätestatud, et lepingutingimuse tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt lepingutingimus on seaduslik või kehtiv.
51.Paljasõnaline ja ekslik on hagejate väide, et kui kohtulikke kompromisse ja 31.07.2013 lepingut tõlgendada kostja soovitud viisil, siis oleks vastavad kokkulepped heade kommetega vastuolus ja poolte vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas (vt I kd, tl 78). Lepingu heade kommete vastasust on hinnatud muuhulgas pooltevahelises vaidluses tsiviilasjas nr 2-16-12561, kus Tallinna Ringkonnakohus 14.12.2018 otsuses tuvastas, et 31.07.2013 tehingukogum ei ole tühine ning ükski tehing eraldi ega tehingukogum tervikuna ei ole heade kommetega vastuolus (II kd, tl 95-103).
III
52.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et hagejad ei ole 20.05.2019 taganemisavaldusega (I kd, tl 1213) õiguspäraselt taganenud tsiviilasjades nr 2-13-15295 ja 2-13-14836 sõlmitud kohtulikest kompromissidest ja 31.07.2013 sõlmitud notariaalsest lepingust. Hagejate poolt tehtud taganemisavaldus on õiguslikult toimetu ja tuleb jätta tähelepanuta. Samuti puuduvad muud alused, mis annaks aluse hagi rahuldamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 022/2016/4391, 022/2016/4393, 022/2016/4392, 158/2016/1173 ja 158/2016/1174. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja sundtäitmisele kuuluvad nõuded oleks rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud (TMS § 221 lg 1). Arvestades käesoleva kohtuotsuse II osas esitatud põhjendusi, jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamata jätmise osas.
53.Harju Maakohtu 22.08.2019 määrusega käesolevas asjas rahuldas kohus hagi tagamise avalduse ja peatas täitemenetlused täiteasjades nr 022/2016/4391, nr 022/2016/4393, nr 022/2016/4392, nr 158/2016/1173 ja nr 158/2016/1174 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni (II kd, tl 47-48). TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kuna hagi jääb käesolevas asjas rahuldamata, siis kohus tühistab Harju Maakohtu 22.08.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Kohus selgitab, et hagi tagamise abinõu tühistamise rakendamiseks tuleb huvitatud poolel pöörduda käesoleva kohtulahendi jõustumisel ise kohtutäituri poole.
54.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1
17 (20)
2-19-8028 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 on sätestatud, et kui otsus on tehtud kaashagejate kahjuks, vastutavad kaashagejad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. TsMS § 173 lg 4 on sätestatud, et kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb menetluskulud jätta hagejate kanda solidaarselt, sest hagejad on esitanud ühise taganemisavalduse ja ühise haginõude, hagejatel on üks esindaja ning hagejate eristamine menetluskulude kandmisel ei oleks mõistlik.
55.Kohus märgib, et kuigi kostja määruskaebus hagi tagamise määrusele jäi ringkonnakohtus rahuldamata (II kd, tl 208-211), ei saa kohtuvaidluse lõpptulemust arvestades kostja tegevust hagi tagamise määruse vaidlustamisel pidada tarbetuks, sest kohus tühistab hagi tagamise käesoleva kohtuotsusega. Pealegi oleks kostjal iseenesest võimalik Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2019 määrust ka Riigikohtus vaidlustada. Ilma hagejate poolt esitatud põhjendamatu hagita puudunuks kostjal vajadus määruskaebuse esitamiseks. Seega ei rakenda kohus käesolevas asjas TsMS § 169 lg 3.
56.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalide põhjal. Kostja menetluskulud kokku summas 5020 eurot koosnevad määruskaebuselt tasutud riigilõivust summas 50 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikuludest summas 4970 eurot (III kd, tl 15-18). Hagejad esitasid 12.12.2019 menetlusdokumendis kostja menetluskuludele vastuväited ning paluvad kontrollida kõigi kostja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Hagejate arvates ei saa kuuluda hüvitamisele kostja rahuldamata jäänud taotlustest või määruskaebusest tulenevad kulud.
57.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hagejate menetluskuluna määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja soovib menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Kohus märgib, et lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot (ilma käibemaksuta) ei ole ülemääraselt kõrge. Kohus leiab, et ka kostja õigusabikulude ajaline maht 35 tundi ja 30 minutit on vaidluse sisu arvestades põhjendatud ja vajalik. Kohus märgib, et hagejad on käesolevasse menetlusse panustanud märkimisväärselt aega ja ressurssi, hagejate menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hagejate esindajal seoses käesoleva menetlusega kokku 144 h ja 45 minutit ning hagejad taotlesid õigusabikulude hüvitamist summas 23 160 eurot (III kd, tl 11-14). Kohus peab mõistlikuks, et sellises olukorras oli ka kostjal õigus ennast alusetuks osutunud hagi eest põhjalikult kaitsta. Kui kostja esindaja kulutas õigusabi osutamiseks ligi 4 korda vähem aega kui hagejate esindaja (lisaks ka väiksema tunnihinnaga), siis ei saa kostja esindaja õigusabikulu ülemääraseks pidada.
58.Vastusena hagejate etteheidetele, nagu ei saaks kuuluda hüvitamisele kostja rahuldamata jäänud taotlustest või määruskaebusest tulenevad kulud, on kohus seisukohal, et ilma hagejate poolt esitatud põhjendamatu hagita puudunuks kostjal vajadus oma õiguste kaitseks taotluste või määruskaebuse esitamiseks. Kostjal oli õigus ennast kaitsta teistkordselt sama täitemenetluse vastu suunatud põhjendamatuks osutunud hagi eest erinevate seaduslike vahenditega. Kohus ei rakenda käesolevas asjas TsMS § 169 lg 3 ning kohus ei ole selleks ka kohustatud. Tallinna Ringkonnakohus märkis oma 14.12.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-1612561 (II kd, tl 102) põhjendatult, et asjaolusid arvestades ei pidanud maakohus jätma rahuldamata jäänud taotluste kulusid taotluse esitaja kanda.
18 (20)
2-19-8028
59.Eelnevat arvestades mõistab kohus välja hagejatelt solidaarselt kostja kasuks menetluskulud summas 5020 eurot (riigilõiv 50 eurot + õigusabikulud 4970 eurot). Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus, et hagejate poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 5020 eurot) tuleb hagejatel solidaarselt tasuda viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
60.Hagejad esitasid 13.12.2019 taotluse 12.12.2019 kohtuistungi protokolli parandamiseks (III kd, tl 28). Hagejad märgivad, et protokolli III lehekülje lõpus on hagejate lepingulise esindaja seletuses kirjas (ref.) „... Notariaalne leping hõlmas ka keeldu algatada täitemenetlusi. Kostja rikkus notariaalse lepingu p. 6.12. Leping millele kostja viitas, nagu oleks see justkui maaklerleping, selle lepingu mõte oli panna paika, milliste varade arvelt toimub sundtäitmine.“ Viidatud refereering ei ole hagejate arvates korrektne ega kajasta hagejate esindaja seletusi õigesti. Nimelt hagejate hinnangul võib hagejate esindaja selgitust mõista, et hagejad oleksid nõus maaklerlepingu käsitlusega, kuigi hagejate esindaja väitis, et maaklerlepingu käsitlus kostja poolt on uudselt alles istungil esitatud ja lepingu tegelikuks eesmärgiks oli üldisemalt panna paika, milliste varade arvelt võib/ei või toimuda sundtäitmine. Lähtuvalt eeltoodust ning protokollis kajastuva selguse mõttes paluvad hagejad asendada mainitud refereering järgnevalt sõnastatud tekstiga: „... Kostja lepingulise esindaja väide maaklerlepingu kohta on esmakordselt istungil esitatud. Lepingu tegelikuks eesmärgiks oli üldisemalt panna paika, milliste varade arvelt võib/ei või toimuda sundtäitmine.“ Hagejate väitel on nad lähtunud taotluse esitamisel põhimõttest, et protokollist saaks kõrvaldatud ebatäpsused ning kohad, mis võivad jääda arusaamatuks isikutele, kes istungist osa ei võtnud, kuid võivad hiljem protokolli lugeda.
61.Kostja leidis oma 17.12.2019 seisukohas, et hagejate taotlus protokolli parandamiseks on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata (III kd, tl 31-32). Kostja hinnangul on taotluses toodud parandus asjakohatu ning lisaks ei oma hagejate poolt taotletud täienduse lisamine protokolli antud juhul sellist kvalitatiivset iseloomu, et seda võiks käsitleda olulisena asja lahendamise või edasikaebamise seisukohast. Veelgi enam, kostja hinnangul on hagejate poolt taotluses pakutud asendussõnastus sisuliselt sama, mis juba istungi protokollis toodud ega muuda mingilgi määral hagejate lepingulise esindaja poolt istungil avaldatu sisu.
62.Kohus jätab hagejate taotluse 10.12.2019 käesolevas asjas toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks rahuldamata. Vastavalt TsMS § 50 lg 1 peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Sama paragrahvi lõige 1 p 8 kohaselt peab protokollis olema kirjas menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Kohus leiab, et põhisisu osas on nii hagejate kui kostjate seisukohad protokollis piisavalt kajastatud, samuti on poolte seisukohad kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides.
63.Mõistetavalt ei ole kohtuistungi protokoll sõna-sõnalt identne ega peagi vastavalt seadusele olema identne kohtuistungi helisalvestisega, sest puudub menetluslik põhjus helisalvestist dubleerida ja kohtule sellega täiesti ebavajalikku töökoormust juurde tekitada. Kohus rõhutab, et 10.12.2019 kohtuistungi alguses selgitas kohus pooltele järgmist: „Kohus selgitab seoses kohtuistungi protokolliga, et TsMS § 50 lg 1 p 8 kohaselt märgitakse protokolli poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule
19 (20)
2-19-8028 esitatud kirjalikes dokumentides. Kuna pooled on esitanud käesolevas asjas mahukad kirjalikud dokumendid, siis palub kohus pooltel ise märku anda, kui soovitakse oma senistele seisukohtadele lisada uusi nõudeid või vastuväiteid, mis ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides“ (III kd, tl 19 pöördel). Hagejad ei taotlenud kohtuistungi jooksul protokolli parandamise taotluses märgitud asjaolude eraldi protokollimist. Kohtule jääb arusaamatuks, milliseid eesmärke soovivad hagejad kohtuistungi protokolli parandamise taotlusega saavutada. Isegi kui kohus hagejate taotluse rahuldaks ja teeks protokollis ülitäpsed kohtuistungi helisalvestisel põhinevad täiendused, siis puuduks sellel kohtu hinnangul igasugune olulisus asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohast (TsMS § 50 lg 1). Kohus juhib hagejate tähelepanu asjaolule, et vastavalt TsMS § 229 ei ole poolte ega nende esindajate seletused (välja arvatud menetlusosalise vande all antud seletus) hagimenetluses tõendiks. Kohus märgib, et kooskõlas TsMS § 53 lg 4 jääb taotlus protokolli parandamiseks asja materjalide juurde.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
20 (20)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.