Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

Harju Maakohtu menetluses on OÜ OSC Transport (hageja) hagi Tallinna linna Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti kaudu (kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes. Hageja esitas 03.04.2020 kohtule taotluse hagist loobumiseks ning menetluskulude kostja kanda jätmiseks. Hageja väitel esitas ta kostjale 17.02.2020 kohtuvälise taotluse kahjunõude lahendamiseks (dtl 149). Hageja märkis kahjunõudes, et vastamiseks on aega 10 päeva (dtl 149). 10 päeva jooksul kostja hagejale ei vastanud, mistõttu pöördus hageja 04.03.2020 kohtusse (dtl 149). Hageja väitel on oluline ka, et tegemist polnud esialgse pöördumisega ning kostja oli varasemalt juba jätnud hageja nõude kohtuväliselt rahuldamata (dtl 149). Samuti ei teatanud kostja hagejale, et 10 päeva oleks liiga lühike aeg ning kostja võtab täiendava tähtaja vastamiseks (dtl 149). Kostja hüvitas hagejale kahju alles pärast hagi menetlusse võtmist (dtl 149). Kostja polnud vastu hagist loobumisele, kuid leidis, et menetluskulud tuleks jätta hageja kanda. Kostja rahuldas hageja nõude 13.03.2020, kui polnud teadlik hagi esitamisest (dtl 176). Kostja sai menetlusest teada alles 17.03.2020 ehk pärast nõude rahuldamist (dtl 176). Kostja hinnangul pöördus hageja kohtusse ennatlikult. Hageja oleks pidanud ära ootama mõistliku aja, mil kostja oleks saanud nõude läbi vaadata vastavalt märgukirjadele ja selgitustaotlusele ning kollektiivse pöördumise esitamise seadusele (dtl 177). Hageja andis kostjale 10 päeva vastamiseks, kuid ei hoiatanud, et hageja pöördub seejärel kohtusse (dtl 177). Kaheksa tööpäeva polnud piisav aeg hageja nõudele vastamiseks (dtl 101). Kuigi hageja oli esitanud korduvnõude, sisaldas see uusi tõendeid, mida kostja pidi analüüsima (dtl 101). Märgikirjadele vastamise tähtaeg on 30 päeva ja erilise vajaduse korral, kui tegemist on keerulise asjaga, võib seda tähtaega pikendada kuni kahe kuuni (dtl 101). Kostja leidis täiendavalt, et hageja menetluskulud on üle paisutatud (dtl 177).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud (TsMS § 428 lg 1 p 3). Hageja esitas loobumise taotluse. Kostja taotlusele vastu ei vaielnud. Seetõttu võtab kohus loobumise vastu ja lõpetab menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. Menetluse lõpetamisel on samad tagajärjed kui kohtuotsusel (TsMS § 432 ls 2). Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist (TsMS § 150 lg 2 p 2). Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 125 eurot, vastavalt hageja taotlusele tuleb 62,50 eurot hagejale tagastada. Hageja kannab menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega (TsMS § 168 lg 2). Kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. (TsMS § 168 lg 4). Kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud (TsMS § 168 lg 5). Riigikohus on viidatud sätet kohaldanud ka siis, kui vastaspoolt tunnistab nõuet, kuid hageja saab selle kohta teate kätte alles pärast hagi esitamist (RKTKm 3-2-1-55-13, p 13). Seetõttu ei oma tähtsust, kas hagis esitatud nõude rahuldamise tõi kaasa hagi esitamine või kostja enda otsust pärast hagi kohtusse esitamist. Käesoleval juhul esitas hageja kohtusse nõude 04.03.2020. Kostja täitis nõude 12.03.2020 ning teatas sellest hagejale 13.03.2020 (dtl 176). Seega täitis kostja nõude pärast hagi kohtule esitamist ning on täidetud TsMS § 168 lg 4 eeldused.

2(4)

Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks (TsMS § 168 lg 6). Kostja leiab, et pole oma käitumisega andnud hagejale põhjust hagi esitamiseks, kuna kostja lahendas kohtuväliselt esitatud nõude mõistliku aja jooksul. Kohus leiab, et kostja poolt viidatud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus ei kohaldu käesoleval juhul, kuna nimetatud seadus ei kohaldu kohaliku omavalitsuse vastu esitatud nõuetele vastamisele, vaid üksnes märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamisele. Seaduses sätestatu kohaselt pole kahjunõude puhul tegemist ei selgitustaotluse ega märgukirjaga. Seetõttu ei reguleeri seadused, missuguse tähtaja jooksul kostja oleks pidanud hageja kohtuvälise kahjunõude osas seisukoha võtma. Hageja märkis kostjale esitatud kohtuvälises kahjunõudes, et kostjal on aega nõudele vastata 10 päeva. Hageja ootas kaks nädalat kohtuvälise nõude saatmisest kuni esitas hagi kohtusse. Selle aja jooksul hageja kostjalt mingit vastust ei saanud, mh ei teatanud kostja, et vajab nõude läbi vaatamiseks rohkem aega. Seetõttu leiab kohus, et hageja andis kostjale võimaluse nõue rahuldada kohtuvälises menetluses. Kohtu hinnangul pole 10 päeva nii lühike aeg, et kostjal poleks olnud aega kaebusega tutvuda ja teatada hagejale, kas kostja kaalub täiendavate tõendite tõttu kahjunõude uuesti läbi vaatamist või mitte. Samuti oli kostjal võimalik hagejale teatada, et kostja vajab kaebuse uue läbivaatamise jaoks täiendavat aega. Oluline pole, kas hageja märkis, et pöördub kaebusele tähtaegselt vastamata jätmise korral kohtusse. Kohtueelse kahjunõude esitamisel tuleb kohtusse pöördumist nõude rahuldamata jätmise korral pidada tavapäraseks. Kohtuvälisele nõudele hageja poolt määratud tähtaja jooksul reageerimata jätmisega andis kostja hagejale põhjuse hagi esitamiseks, mistõttu ei ole täidetud TsMS § 168 lg 6 eeldused ning kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel kostja kanda. Hageja taotles menetluskulude väljamõistmist summas 612,50 eurot, millest 550 eurot on õigusabikulud ja 62,50 eurot on pool hagiavalduselt tasutud riigilõivu. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16). Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 110 eurot tund (km-ta) ning kokku 5 tundi. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane, siis taotleb hageja kulude välja mõistmist ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et hageja tunnitasumäär on kooskõlas käesoleval ajal turu keskmise tasuga ning kohtupraktikas mõistlikuks peetava õigusabi tunnitasu määraga. Hagejal kulus õigusabi 3,5 tundi hagi koostamiseks ja 1,5 tundi kostja vastusele seisukoha koostamiseks. Kohtu hinnangul vastab hagi koostamiseks märgitud tööaeg hagi sisu ja mahtu arvesse võttes hagi koostamise mõistlikult tööajale ja kohus ei leia, et oleks alust tööaega vähendada või jätta menetluskulu välja mõistmata. Hageja 03.04.2020 seisukoht oli koostatud vastavalt kohtu nõudele. Hageja esitas hagist loobumise taotluse ja vastas kostja väidetele, mis on aluseks menetluskulude jaotuse lahendamisel. Seisukoha koostamiseks pidi esindaja tutvuma ka kostja eelneva vastusega hagile. Kohus leiab, et eeltoodut arvesse võttes on 1,5 tundi dokumendi koostamise ajana põhjendatud ja vajalik. Seetõttu peab kohus hageja menetluskulusid põhjendatuks 5 tunni ulatuses ja määrab hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 612,50 eurot, millest 550 eurot (5 x 110) on põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud ja 62,50 eurot pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, mille tagastamist ei saa hageja taotleda. Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 612,50 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud

3(4)

menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.