XX hagi Tallinna linna Lasnamäe Lastekeskuse kaudu vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel ning hüvitise väljamõistmiseks TLS § 109 lõike 1 alusel hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 900 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23. märtsi 2020 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
900 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX 21. aprilli 2020 apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Istungi toimumise aeg
Hageja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja: Aleksandr Nauts (e-post XXX) Kostja (vastustaja): Tallinna linn Lasnamäe Lastekeskuse kaudu (registrikood 75031739, asukoht Ümera 46, 13816 Tallinn, e-post XXX) 03.09.2020
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 23.03.2020 otsus tühistada osaliselt, osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamata TLS § 107 lg 2 alusel ning välja mõistmata hüvitise TLS 109 lg 1 alusel 1,5 kuu ulatuses, samuti menetluskulude jaotuse osas, muus osas jätta maakohtu otsus muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi.
3.Kehtiv kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
1(8)
Tsiviilasi nr: 2-18-18382
3.1.XX hagi Tallinna linna Lasnamäe Lastekeskuse kaudu vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks, hüvitise väljamõistmiseks rahuldada osaliselt.
3.2.Tuvastada XX ja Tallinna Lastekeskuse vahel sõlmitud töölepingu TLS § 88 lg 1 p 5 alusel erakorralise ülesütlemise tühisus.
3.3.Lõpetada XX ja Tallinna Lastekeskuse vahel sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 12.09.2018.a. 3.4.Välja mõista Tallinna linnalt Tallinna Lasteksekuse kaudu XX kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel 1,5 kuu keskmise bruto töötasu ulatuses kokku summas 450 eurot 3.6.Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta 2/3 ulatuses kostja kanda ja 1/3 ulatuses hageja kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluse käik
1.Hageja esitas töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus mh tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus; lugeda tööleping lõppenuks alates 12.09.2018 TLS § 107 lg 2 alusel; välja mõista kostjalt hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmise töötasu suuruses ehk kokku 900 eurot. Töövaidluskomisjon jättis avalduse rahuldamata. Hageja pöördus eelnimetatud nõuetega kohtusse.
Hagiavalduse asjaolud
2.Hageja palub kohtusse esitatud hagis tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus; lugeda tööleping lõppenuks alates 12.09.2018 TLS § 107 lg 2 alusel; välja mõista kostjalt hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmise töötasu suuruses ehk kokku 900 eurot.
3.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel tööleping 30.10.2017.a. mille kohaselt asus XX tööle Lasnamäe Lastekeskuse käitumishäiretega laste rehabilitatsiooniteenuse rühma sotsiaaltöötaja töökohale osalise töökoormusega ning tema töötasu suurus oli 300 eurot kuus. Hageja täitis kostja juures töötades ka psühholoogi tööülesandeid kuni 2018.a. maikuuni.
4.06.09.2018 esitati hagejale käskkiri, mille kohaselt lõpetati temaga tööleping alates 12.09.2018 (viimane tööpäev 11.09.2018) TLS § 88 alusel. Nimetatud käskkirjas on 2(8)
Tsiviilasi nr: 2-18-18382 märgitud, et tööleping lõpetati töötajaga temast tuleneval põhjusel, s.o. tööandja usalduse kaotuse tõttu töötaja suhtes (tõendab Lasnamäe Lastekeskuse juhataja käskkiri t/l 18).
5.Hageja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemiseks puudus alus, töölepingu ülesütlemine tuli talle täieliku üllatusena, töölepingu ülesütlemise avalduses puudus põhjendus miks leping üles öeldi, hilisemad põhjendused on tõenäoliselt koostatud tagant järgi, tööandja ei ole kunagi esitanud töötajale ühtki pretensiooni ega nõudnud temalt seletusi väidetavate ebaeetiliste käitumiste osas, mis kinnitab, et tööleping öeldi hagejale üles ilma õigusliku põhjenduseta. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata.
7.Kostja sõnul oli Lasnamäe Lastekeskuses hageja käitumise tõttu tekkinud olukord, kus ei olnud võimalik mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, mistõttu otsustaski tööandja töötajaga töösuhte erakorraliselt lõpetada. Tööandja kaotas töötaja suhtes usalduse, sest töötaja ei käitunud kostja suhtes lojaalselt. Hageja ähvardas korduvalt lastekaitse töötajaid, ta valetas lastele, et teda vallandati psühholoogi ametikohalt ja arutles lastega teiste töötajate eraelu. Selline käitumine tekitas töökollektiivis ebaterve õhkkonna ning teised töötajad teavitasid juhatajat, et ei ole enam nõus koos hagejaga töötama. Kostja sõnul esines hagejal ka töökohustuste rikkumisi.
8.Kostja on seisukohal, et on töölepingu üles öelnud hagejale mõistliku aja jooksul alates ajast mil ta töölepingu ülesütlemise tinginud asjaoludest teada sai. Töösuhe lõpetati 11.09.2018.a. järgmisest päevast alates, sest hageja graafiku järgne tööpäev pidi olema 12.09.2018. Maakohtu otsus
9.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud jättis hageja kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt leidis asjas tõendamist, et hageja, kes töötas kostja juures sotsiaaltöötaja ametikohal, kuid täitis ka kuni 2018.a. maikuuni psühholoogi tööülesandeid, tekitas alates 2018.a kevad - suvest Lasnamäe Lastekeskuse töökollektiivis ebaterve tööõhkkonna, sest ta : -jättis täitmata oma tööülesanded lukustades end oma kabinetti (tõendavad tunnistaja YY ütlused); -käitus töökaaslaste ja asutuse juhataja suhtes lugupidamatult – karjus juhataja peale töökoosolekul ja avaldas arvamust lastekeskuses olevate laste ja teiste töötajate juuresolekul, et kõik peale tema on lastekeskuses ebakompetentsed (tõendavad tunnistaja OO ütlused); -ähvardas töökaaslasi, kui viimased otsustasid nii üksi kui ka kollektiivselt pöörduda juhataja poole märgukirjaga võimatusest hagejaga koostööd jätkata (tõendavad kuvatõmmised HH, FF, UU ja NN telefonidele saadetud sõnumitest hagejalt TVK t/l 28-32);
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-18-18382 -rääkis lastekeskuses olevatele lastele teiste töötajate isiklikust elust ning töötajate ja tema enda tööalastest suhetes lastekeskuse juhatajaga (tõendavad tunnistaja YY ütlused) ning - kirjutas lastekeskuse juhataja kohta töökaaslasele AA-le ebaviisakaid kirju juhataja välimuse ja isikuomaduste kohta ( TVK t/l 41 ja 47).
10.Kohtu hinnangul tekitas hageja oma käitumisega Lasnamäe Lastekeskuse töökollektiivis olukorra, kus töö tegemine oli häiritud hageja lubamatu ning arrogantse käitumise tagajärjel tema töökaaslaste ja asutuse juhi aadressil, mida kohtu hinnangul saab hinnata hageja ebalojaalsuse üles näitamisena tema tööandja suhtes. Asjaolu, et eelkirjeldatud hageja käitumine häiris tööd kollektiivis, on kohtu hinnangul tõendatud hageja 8 töökaaslase pöördumisega lastekeskuse juhata poole 30.08.2018.a. (TVK t/l 60-61). Kohus on seisukohal, et esitatud pöördumiselt on näha selle koostamise kuupäev, mistõttu hageja väide sellest nagu see ole koostatud tagant järele pärast töölepingu lõpetamist temaga, ei ole õige. Kuna tööandja ütles hagejale töölepingu üles 1 nädala jooksul pärast töökollektiivi pöördumist tema poole, tuleb asuda seisukohale, et tööandja tegi otsuse töölepingu erakorralisest ülesütlemisest mõistliku tähtaja jooksul. Kohtu hinnangul tõendab ka Lasnamäe Lastekeskuse töötajate 29.06.2018 koosoleku protokoll, et hageja lubamatut käitumist töökaaslaste ja lastekeskuse laste suhtes arutati juba nimetatud koosolekul.
11.Kohus asub seisukohale, et eeltoodust tulenevalt oli kostja õigustatud hagejale töölepingu üles ütlema TLS § 87 sätestatu kohaselt sama seaduse § 88 lg 1 p 5 alusel põhjusel, et tööandja kaotas töötaja ebalojaalse käitumise tõttu tema suhtes usalduse ning hageja nõue töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata.
12.Kuna kohus asus seisukohale, et tööandja on töötajale töölepingu üles öelnud seaduslikult, puudub alus poolte vahelise töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel ning ka kostjalt hageja kasuks hüvitise väljamõistmiseks TLS § 109 lg 1 alusel. Hageja apellatsioonkaebus
13.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada, alternatiivselt saata asi uueks lahendamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on täitmata töölepingu ülesütlemise eeldused, kuna ülesütlemises puudus sisuline põhjendus, tööandja ei öelnud lepingut üles mõistliku aja jooksul, sest käskkiri anti hagejale üle 06.09.2018 kuid viimaseks tööpäevaks oli käskkirja järgi 11.09.2018. Mõistlik aeg oli ületatud, sest kui kostja väidab, et usaldus hageja suhtes oli kaotatud, siis on arusaamatu kuidas sai hageja edasi töötada.
14.Hageja ei ole töölepingu tingimusi, töökohustusi ega kostja korraldusi rikkunud. Kuni 01.09.2018 oli hageja kostja juures tööl kahel ametikohal hagejal ei olnud võimalust jätkata kahel ametikohal, sest ta soovis täiendada oma haridust ning tal tuli oma vanemate eest hoolt kanda. Hageja töötas sotsiaaltöötajana graafiku alusel öisel ajal kell 22.0006.00. Sotsiaaltöötajana töö jätkamine oli hagejal võimalik. Töötajate poolt 30.08.2018 tehtud avalduses kostja juhatajale ei heideta ette, et hageja rikkus töökohustusi
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-18-18382 sotsiaaltöötajana. Tunnistaja ütlustest ei nähtu, et hageja jättis täitmata öösotsiaaltöötaja tööülesanded. Asjaolu, et hageja enne töölepingu ülesütlemist mais või juunis jättis mingid psühholoogi tööülesanded täitmata ei anna alust temaga töölepingu lõpetamiseks sotsiaaltöötaja ametikoha suhtes. Kostja ei hoiatanud enne hagejat, kuigi töölepingu ülesütlemine nimetatud alusel seda eeldab. Vastus apellatsioonkaebusele
15.Vastustaja vaidles esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud jätta teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
16.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamata TLS § 107 lg 2 alusel ning välja mõistmata hüvitise TLS 109 lg 1 alusel 3 kuu ulatuses ning viivise, samuti menetluskulude jaotuse osas, muus osas jätta maakohtu otsus muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi.
17.Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv ning kas ja millises ulatuses kostjal on kohustus maksta hagejale hüvitist. Vastates apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuse väidetele käsitleb kolleegium esmalt töölepingu lõpetamise kehtivusega seonduvat ning seejärel sellest tulenevat hüvitisenõuet.
18.Töölepingu ülesütlemise kehtivust vaidlustades on hageja tuginenud mh sellele, et kostjal ei olnud seadusest tulenevat alust töölepingut TLS § 88 lg 1 p 5 järgi üles öelda. Maakohus leidis, et hageja rikkus töölepingust tulenevaid kohustusi ja asus seisukohale, et rikkumine oli selline, mis õigustas töölepingu ülesütlemist. Maakohus ei analüüsinud hageja väidet, et töölepingu ülesütlemise ohust oleks pidanud kostja enne hagejat hoiatama.
19.TLS § 88 lg 1 p 5 järgi tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Hageja on töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivust vaidlustades väitnud mh seda, et kostja rikkus TLS § 88 lg-s 3 sätestatud kohustust teda enne ülesütlemist hoiatada. TLS § 88 lg 3 kohaselt võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Seega eeldab töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 5 alusel üldjuhul töötaja hoiatamist. TLS § 88 lg-s 3 sätestatud hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda ning tööandja vabaneb hoiatamiskohustusest üksnes juhul, kui tuvastatud on TLS § 88 lg 3 teises lauses nimetatud asjaolud, mille tõttu hageja ei saanud kostjalt hoiatamist oodata. Seisukohta, et tööandjal on kohustus hoiatada töötajat mh TLS § 88 lg 1 p-s 5
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-18-18382 sätestatud rikkumise korral, toetab tööõiguses kehtiv ülesütlemiskaitse põhimõte, mille kohaselt tuleb võimalusel töölepingu ülesütlemisest hoiduda ja kasutada seda viimase meetmena, kui töösuhte jätkamine ei ole enam võimalik. Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Sellise rikkumisega on eelkõige hõlmatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 p-des 2-4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2). Kohustuse rikkumine on käitumine viisil, mis ei ole kooskõlas konkreetses võlasuhtes poolelt oodatava käitumisega ning lepingut on võimalik ühepoolselt lõpetada, kui rikkumise toimepanija rikkumise raskus sellist äärmuslikku õiguskaitsevahendit õigustab.
20.Selleks, et tuvastada kas hageja pani toime rikkumisi ning kas nende rikkumiste raskus õigustas eelnevalt hoiatamata töölepingu ülesütlemist, tuleb esmalt tuvastada, millised olid hageja töökohustused. Asja lahendamisel omab see tähtsust seetõttu, et asja materjalidest nähtuvalt oli hagejaga sõlmitud tööleping, mille järgi töötas hageja kostja juures nii psühholoogina kui ka sotsiaaltöötajana.
21.Kostja kirjast (tlk 57-58) nähtub, et kuigi hagejaga on kirjalikult sõlmitud tööleping osakoormusega sotsiaaltöötajana, sõlmiti poolte vahel ka alates 02.01.2018 suuliselt tööleping, mille järgi töötas hageja 0,5 koormusega psühholoogi ametikohal. Hageja ütles töölepingu psühholoogi ametikoha suhtes üles 28.08.2018 alates 01.09.2018. Tööandjale teadolevalt ütles hageja lepingu üles, kuna tal puudub kohane haridus. Kuna 06.09.2018 käskkirja kohaselt lõpetati hagejaga 30.10.2017 sõlmitud tööleping, mille järgi töötas hageja kostja juures sotsiaaltöötaja ametikohal, siis tuli vaidluse lahendamiseks tuvastada, kas asjas on tõendamist leidnud, et hageja jättis täitmata sotsiaaltöötaja tööülesanded.
22.Maakohus asus seisukohale, et tunnistaja YY ütlustega leidis tõendamist hageja poolt tööülesannete täitmata jätmine. YY ütlustest nähtub, et päeval täitis hageja psühholoogi ülesandeid ja öösel sotsiaaltöötaja ülesandeid. YY ütluste kohaselt rikkus hageja tööülesandeid sellega, et aprillis või mais sulges ta ennast oma kabinetti ning erivajadusetega lapsed ei saanud psühholoogi abi. Ka asja materjalidele lisatud töötajate 30.08.2018 kirjalikust pöördumisest (TVK toimik) kostja juhataja poole, milles palutakse kaaluda hagejaga töösuhte jätkamist, nähtuvalt heidetakse hagejale ette tööülesannete täitmata jätmist psühholoogi ametikohal. Kuna nimetatud tõenditest nähtub, et hageja rikkus töötajana psühholoogi tööülesandeid, ei ole ringkonnakohtu arvates võimalik sellega põhjendada töölepingu lõpetamist hagejaga sotsiaaltöötaja ametikoha suhtes. Tunnistaja YY ütlustest nähtub, et tema arvates oli teistel töötajatel pretensioone ka hageja töötamisel sotsiaaltöötajana, kuid täpsustavate küsimuste peale avaldas tunnistaja, et ta ei mäleta, mida seoses nende töökohustuste rikkumisega hagejale ette heideti.
23.Maakohus leidis, et hagejaga töölepingu lõpetamine oli põhjendatud ka seetõttu, et hageja tekitas oma käitumisega kostja juures ebaterve tööõhkkonna, kuna käitus töökaaslaste ja asutuse juhataja suhtes lugupidamatult, ähvardas töökaaslasi ning rääkis lastekeskuses olevatele lastele teiste töötajate isiklikust elust ja töötajate suhetest lastekeskuse juhatajaga. Nende asjaolude tuvastamisel on maakohus ringkonnakohtu arvates õigesti 6(8)
Tsiviilasi nr: 2-18-18382 lähtunud asja materjalidele lisatud tõenditest ning hinnanud esitatud tõendeid ja poolte väiteid asjakohaselt. Selles osas ei korda ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ja nõustub nendega. Täiendavalt toob ringkonnakohus esile, et ka töötajate 30.08.2018 avalduses kostja juhatajale heidetakse hagejale ette kolleegide suhtes mittekohast käitumist. Maakohtus avaldas hageja arvamust, et töötajate avaldus on tehtud tagantjärgi, kuid selle väitega ei haaku hageja sõnumid töökaaslastele 07.09.2018, milles heidetakse ette allkirja andmist pöördumisele (tlk 65).
24.Poolte vahel sõlmitud töölepingu p 2.2.4 järgi kohustus töötaja hoiduma tegudest, mis takistavad teistel töötajatel töökohustuste täitmist. Hoolimata sellest, et tuvastatud on hageja poolt töökohustuste rikkumine, leiab ringkonnakohus, et kostjal oli kohustus enne hagejaga töölepingu ülesütlemist hagejat hoiatada, kuivõrd olukorras, kus töötaja käitumine takistab töökollektiivi normaalset toimimist, usalduslikku, väärikat ja toetavat vastastikust suhet, tuleb töötajat eelnevalt hoiatada. Asjast ei nähtu, et hageja rikkumises esines kohustuse rikkumise selline eriline raskus, mis õigustas töölepingu ülesütlemist ilma hoiatamata. Kostja on asjas esile toonud, et töökeskkonna halvenemise tõttu toimus mitmeid nõupidamisi, sh ka kovisioon. Samas ei ole tõendatud kostja hoiatamine enne töölepingu lõpetamist, et kui hageja halvustav suhtumine ja manipuleerimine kaastöötajate suhtes jätkub, tuleb hagejaga tööleping lõpetada. Lisaks toob ringkonnakohus esile, et kovisiooni kokkuvõtte (tlk 54) järgi oli arutelu all eelkõige hageja ebakohane käitumine psühholoogina ekskursioonil lastega ning sellele järgnenud tööõhkkonna halvenemine kollektiivis. Nagu eelnevalt esile toodud, puudub vaidlus, et psühholoogina töötamise ametikoha oli hageja enne kostja poolt edastatud töölepingu ülesütlemise teadet varasemalt üles öelnud ning seonduvalt töösuhetest psühholoogina ei saa kostja põhjendada töölepingu ülesütlemist.
25.Kostja on asjas esile toonud, et ütles töölepingu üles ka seetõttu, et temale teadaolevalt tegi hageja 2018.a suvel suitsiidikatse. Asja materjalidele lisatud DD 08.10.2018 kirjast (TVK toimik) nähtuvalt leidis ta hageja 2018.a suvel teadvusetuna hageja korteris väljaoksendatud tablettide kõrvalt ning kutsus kiirabi. Kostja on avaldanud, et ta ei saa lubada töötada kostja juures sellisel isikul, kes on suitsiidikatse sooritanud. Hageja eitas toimunut. Ringkonnakohus leiab, et kostjale edastatud informatsioon teise kostja töötaja poolt ei õigustanud töölepingu lõpetamist. Ringkonnakohus osutab, et töötaja tervislik seisund võib teatud juhtudel olla küll aluseks temaga töösuhte lõpetamiseks, kui töötaja ei ole võimeline tervislikust seisundist tulenevalt kokkulepitud tööd tegema, kuid tervislikku seisundit töökoha vastavusele saab hinnata vaid eriteadmisi omava spetsialisti tõendi abil. Sellist tõendit asjas esitatud ei ole.
26.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ütles hagejaga töölepingu üles seadusest tuleneva aluseta, mis TLS § 104 lg 1 kohaselt on tühine.
27.Tulenevalt TLS § 107 lg 1 kui töövaidlusorgan tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu tühine loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sellisel juhul lõpetab töövaidlusorgan TLS § 107 lg 2 alusel tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse 7(8)
Tsiviilasi nr: 2-18-18382 korral. Hageja nõudest tulenevalt tuleb poolte vahel sõlmitud tööleping lugeda lõppenuks alates 12.09.2018.
28.TLS § 109 lg 1 esimene lause sätestab, et kui töövaidlusorgan lõpetab töölepingu TLS § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Samas sätestab TLS § 109 lg 1 teine lause, et töövaidlusorgan võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Seega on seadusandja TLS § 109 lg 2 teise lausega jätnud töövaidlusorganile kaalumisruumi töötajale tööandjalt väljamõistetava hüvitise suuruse kindlaksmääramisel. Töövaidlusorgan võib kalduda kõrvale töötaja kolme kuu keskmise töötasu suurusest hüvitisest ja hüvitist kas vähendada või suurendada. Ringkonnakohus leiab, et poolte esitatud asjaolud ja tõendid annavad aluse käesoleval juhul hüvitise vähendamiseks. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et seoses hageja poolt kostja juures tööõhkkonna halvendamisega toimusid mitmed koosolekud. Kuigi asjas hagejat enne töölepingu lõpetamist ei hoiatatud ning sellest tulenevalt on töölepingu lõpetamine tühine, tuleb arvestada, et töökollektiivis oli suhete halvenemisest, hageja mittekohasest käitumisest juttu. Asjast nähtub, et töökollektiivis tehti pingutusi õhkkonna parandamiseks, kuid see ei õnnestunud. Neil põhjustel leiab ringkonnakohus, et kostjal tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitis 1,5 kuu töötasu ulatuses. Asjas ei vaielda, et hageja töötasu suuruseks oli 300 eurot brutotasuna ning see nähtub ka töölepingu p-st 7.1. Seega tuleb hageja kasuks välja mõista brutotöötasuna 450 eurot. Menetluskulude jaotus
29.Kuna lõpptulemusena tuleb hagi ja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt, siis arvestades hagi rahuldatud ja rahuldamata jäänud nõudeid ja vaidluse asjaolusid, tuleb ringkonnakohtu arvates jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 2/3 ulatuses kostja kanda ja 1/3 ulatuses hageja kanda. Nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 2.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Ulvi Loonurm
Indrek Soots
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.