Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

1 (7)

2-19-19184

2-19-19184 tegemisel tuleb lähtuda kohtu kinnitatud jaotusettepanekust, arvestades nõuete järke ja jaotiste suurust.  Usaldusisik peab kohtule esitama üks kord aastas aruande.

SISULISED ASJAOLUD

Pärnu Maakohus 13.12.2019 määrusega kuulutas välja S.H. pankroti ja määras pankrotihalduriks Andrus Õnniku. Pankrotihalduri 04.07.2020 kohtule esitatud aruande kohaselt S.H. (pankrotis) pankrotimenetluses toimus võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek 30.03.2020, kohus kinnitas menetluses koostatud jaotusettepaneku 01.06.2020. Pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. S.H. pankrotimenetluses puudub müüdav pankrotivara; puuduvad tagasivõitmise võimalused; käesoleval ajal puudub arestitav sissetulek; puuduvad muud teadaolevad võimalused pankrotivara suurendada. Aruande kohaselt ei ole pankrotivarasse vahendeid laekunud. Vahendite puudumise tõttu i ole menetluses väljamakseid tehtud. S.H. pankrotimenetluses puudusid vahendid jaotiste alusel väljamaksete tegemiseks, seega väljamakseid ei ole teostatud. S.H. pankrotimenetluses ei ole esitatud ega kaitstud pandiga tagatud nõudeid ja puudub pandieseme müügist saadud tulu. S.H. pankrotimenetluses puudub müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara. Maanteeameti andmetel on võlgniku nimele registreeritud sõiduauto Peugeot 2006, registrinumber xxxxxxxxxxx, 2000vl. Võlgnik on pankrotihaldurile teatanud, et selle „ auto ärandas vist 2012-l aastalt endine elukaaslane, sõitis selle Soomes mahakandmisele ja viis Soome emeksisse“. Võlgnik küsis endiselt elukaaslaselt lammutustunnistust või numbrimärke, kuid neid ei saanud. Võlgnik käis „kümneid kordi arkis“ et saaks sõiduki registrist kustutada ja tegi selleks erinevaid avaldusi. Paraku ilma lammutustõendi või numbrimärkideta auot registrist kustuda ei saanud ja nii on see ka praegu seal registreeritud. Reaalselt sõidukit olemas ei ole. S.H. pankrotimenetluses jääb võlausaldajatel tunnustatud nõuete osas PankrS § 153 lg 1 p 2 järgus saamata kokku 9460,03 eurot järgmiselt: 3 (7)

2-19-19184 Nr. Võlausaldaja

Kohtutäitur Kersti Kaljula Intrum Debt Finance AG ITM Inkasso OÜ PlusPlus Capital AS Pärnu Linn linnavalitsuse kaudu Morteron OÜ OK Incure OÜ* Telia Eesti AS Aktiva Finants OÜ

KOKKU

Tunnustatud nõuete summa eurodes 72,00 922,03 1 823,48 174,06 624,79 1 607,98 1 452,13 358,33 2 425,23 9 460,03

Nõude tunnustamise järk § 153 lg 1 p 2 § 153 lg 1 p 2 § 153 lg 1 p 2 § 153 lg 1 p 2 § 153 lg 1 p 2 § 153 lg 1 p 2 § 153 lg 1 p 2 § 153 lg 1 p 2 § 153 lg 1 p 2

Jaotis JÄÄB %-na SAAMATA 72,00 922,03

0,76 9,75 19,27 1,84

1 823,48 174,06

6,60 17,00 15,35 3,79 25,64 100%

624,79 1 607,98 1 452,13 358,33 2 425,23 9 460,03

*15.06.2020 esitati pankrotihaldurile teade, mille kohaselt B2 Kapital SIA on nõude loovutanud

OK Incure OÜ-le. Kõik nõuded on tunnustatud PankrS § 153 lg 1 p 2 järgus. Kõik väljamaksed tuleb teha proportsionaalselt jaotise suurust arvestades. S.H. pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid, samuti ei kavatse pankrotihaldur neid esitada. Pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole Pankrs § 106 alusel kohtus nõudeid vaidlustatud. S.H. pankrotimenetluses on pankrotihaldur: - vormistanud pankades enda nimele võlgniku kontode kasutusõiguse (30 min), - koostanud ja edastanud pankrotimenetluse teated võlausaldajatele (30 min), - valmistanud ette ja viinud läbi võlausaldajate I üldkoosoleku (1 tund), - valmistanud ette ning viinud läbi nõuete kaitsmise koosoleku (2 tundi), - koostanud ja esitanud kohtule PankrS § 132 sätestatud aruande (30 min) ning - jaotusettepaneku (2 tundi), - suhelnud võlgnikuga, kontrollinud võlgniku laekumisi, andnud võlgniku kasutusse mittearestitavad summad (1 tund), - suhelnud erinevate võlausaldajatega, kes vaatamata pankrotimenetlusele ja esitatud nõudeavaldustele esitasid korduvalt ka otse võlgnikule võlgade tasumise nõudeid. Sh edastas haldur ametliku taotluse Pärnu Linnavalitsusele võlgnikult ebaseaduslike nõuete esitamise lõpetamiseks (2 tundi) - koostanud menetluse lõpetamise aruande (2 tundi). Kokku on haldur kulutanud 11 tundi ja 30 minutit. S.H. pankrotimenetluses puuduvad kohtukulud. Pankrotimenetluse käigus on pankrotihaldur teinud vajalikke kulutusi bürookuludele (büroo üür, kulud sidevahenditele, paber, koopiad jms) kokku 157,60 € ( s.o 6 kuud ja 17 päeva x 24 €/kuus, sh käibemaks). Seoses menetluses vahendite puudumisega haldur kulude kinnitamist ei taotle. Aruandes on pankrotihaldur märkinud, et pankrotivara nimekirja kohaselt oli võlgniku vara väärtuseks 0,00 eurot ja kohustuste suuruseks neljateistkümne võlausaldaja ees kokku 9893,53 eurot. Haldur esitas pankrotimenetluse teated kõigile teadaolevatele võlausaldajatele. Nõudeavalduse esitas 10 võlausaldajat, kelle nõuetest tunnustati osaliselt või täielikult üheksa võlausaldaja nõudeid. Haldurile ei ole teada, et keegi oleks esitanud nõuete tunnustamise hagi. Kuni detsembrini oli võlgnik registreeritud töötuna, kuid käesoleval ajal ta enam töötutoetust ei 4 (7)

2-19-19184 saa, sest vastav aeg sai täis. Töötukassa kaudu käis ta erinevatel ilualade koolitustel ja nüüd otsib tööd iluteenindajana. Eriolukorra ajal oli lastega kodus ja tööd otsida ei saanud. Lisaks on väiksemal lapsel tekkinud terviseprobleemid, millega on üle kuu aja käinud uuringutel. Töö leidmine on olnud raskendatud, kuna keegi ei soovi tööle võtta kolme väikese lapsega üksikema. Võlgniku sissetulekuks on käesoleval ajal Pärnu Linnavalitsuselt toimetulekutoetust ~400 €/kuus, millele lisandub peretoetus ~520 €/kuus. S.H. pankrotimenetluses puuduvad vahendid massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude väljamaksmiseks. S.H. pankroti väljakuulutamisel puudusid võlgnikul vara ja vahendid pankrotimenetluse kulude katteks, ning pankrot kuulutati välja PankrS § 171 lg 1 1 alusel, kuna võlgnik oli esitanud kohustustest vabastamise avalduse. S.H. on puhul pole teada PankrS § 171 lg 2 sätestatud asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. S.H. pankrotimenetluses ei ole ükski isik andnud nõusolekut usaldusisikuks hakkamiseks, millest lähtuvalt tuleb PankrS § 172 lg 6 alusel jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik S.H. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on järelemõtlematult igapäevaste kulutuste tasumiseks laenude võtmine ja seejärel uute laenude võtmine eelmiste tasumiseks. Maksejõuetus tekkis ilmselt juba 2017. aasta lõpuks, kui avati esimesed täitetoimikud temalt võlgade sissenõudmiseks. S.H. maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. S.H. pankrotimenetluses olulisi vahendeid pankrotivarasse ei ole laekunud. Haldur on menetluses läbi viinud kõik seaduses ettenähtud toimingud. Pankrotihalduri aruandes on kirjeldatud halduri tegevused käesolevas pankrotimenetluses ning nendeks on halduril kulunud kokku 11,5 tundi. Juhul, kui arvestada halduri tasuks xxxxxxxxxxx /tunnis (lubatud kuni 96 €/tunnis), on halduril õigus tasule summas xxxxxxxxxxxt. Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu maksmiseks, siis taotleb haldur tasu väiksemas ulatuses ja selle hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu makse, välja arvatud käibemaks. Eeltoodust lähtuvalt teeb haldur kohtule ettepaneku määrata pankrotihalduri tasuks xxxxxxxxxxx eurot, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot ning hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest. Halduri tasu palub haldur maksta välja pankrotihalduri büroole OÜ Pärnu Pinker Albert. Pankrotihaldur palub lõpetada S.H. (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks; vabastada Andrus Õnnik S.H. (pankrotis) pankrotihalduri ülesannetest; määrata; algatada võlgniku S.H. suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus vastavalt PankrS § 171 lg 1 ning paneb ette jätta S.H. pankrotimenetluses usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. 28.09.2020 toimunud ärakuulamisel avaldas S.H., et ta on nõus hakkama ise usaldusisikuks ja ta leidis, et tuleb ise toime usaldusisiku ülesannetega. Kohus selgitab võlgnikule tema usaldusisiku ülesandeid ja võlgniku kohustusi vastavalt PankrS § 171 ja § 173.

KOHTU SEISUKOHT

5 (7)

2-19-19184 Pankrotiseaduse § 158 lg 4 kohaselt juhul, kui nõuete kaitsmine on menetluses toimunud, märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamisel määruses iga võlausaldaja tunnustatud nõude suuruse ja nõudeosa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. Antud asjas toimus võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek 30.03.2020 vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 100 sätestatud korrale ning § 153 nimetatud rahuldamisjärkudele. Seega kohus kinnitab määrusega võlausaldajate nõudeosade suuruse, mille ulatuses võlausaldajad raha ei ole saanud. Võlgnik S.H. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on järelemõtlematult igapäevaste kulutuste tasumiseks laenude võtmine ja seejärel uute laenude võtmine eelmiste tasumiseks. Maksejõuetus tekkis juba 2017. aasta lõpuks, kui avati esimesed täitetoimikud temalt võlgade sissenõudmiseks. S.H. maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Pankrotimenetluses puudub müüdav vara, vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalus puudub, hagisid pankrotimenetluses esitatud ei ole. Eelnevast lähtuvalt on täiendavate vahendite laekumine pankrotivarasse ebatõenäoline ning olemasolevatest vahenditest ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, seega mõistlik on pankrotimenetlus lõpetada. S.H. avaldas 28.09.2020 ärakuulamisel, et ta on halduri taotlusega nõus. Eeltoodud alustel kuulub pankrotimenetlus pankroti raugemise tõttu lõpetamisele, Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade. Pankrotihalduri aruanne tuleb kinnitada ja vabastada pankrotihaldur tema ülesannetest.

6 (7)

2-19-19184 PankrS § 171 lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel. Võlgnik soovib kohustustest vabastamise menetluse algatamist menetluse algusest peale. Haldur on oma seisukoha esitanud kirjalikult. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. PankrS § 171 lg 2 punktides 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud. Võlgnik on kinnitanud, et menetluse olemus, sellega kaasnevad kohustused ja usaldusisiku ülesanded on arusaadavad. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tuleb algatada võlgniku S.H. kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Esitatud lõpparuandest nähtuvalt ükski kolmas isik nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta esitanud ei ole. Tulenevalt sellest nõustub kohus halduri ettepanekuga, et võlgnikku ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid, mis on selgitavalt ära toodud käesoleva kohtumääruse resolutiivosas. Kohus selgitab veelkord, et võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. Kuna võlgnik võtab ka usaldusisiku kohustused, tuleb kohustused täita nõuetekohaselt ning hoida lahus võlgniku enda kasutada jääv sissetulek usaldusisikule üle antavast sissetulekust. Kohus selgitab, et mõistlik viis selleks on teha kaks eraldi pangakontot, millest ühel hoiab võlgnik usaldusisikule üle antavat osa sissetulekutest ning teostab väljamakseid võlausaldajatele kord aastas. Varade lahus hoidmine hõlbustab ka tulude saamise kajastamist ning võimaldab hõlpsalt esitada teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus kohustab võlgnikku esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast usaldusisiku aruanne, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta. Kohus hoiatab võlgnikku, et temapoolse kohustuste (sealhulgas talle pandud usaldusisiku kohustuste) rikkumise korral võib kohus määrusega võlgadest vabastamise menetluse lõpetada. PankrS § 175 lg 1 ja 11 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku võib kohus asjaolusid arvestades vabastada ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Varasema vabastamise asjaoludeks loeb kohus eelkõige võlgniku kohustuste nõuetekohast täitmist ja võlausaldajate nõuete rahuldamist arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.