lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-6414/33

Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 09.09.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-6414/33
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
09.09.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1361
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 5Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleTsMS § 174 lg 8Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 178 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselTsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-20-6414/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja25.09.20202-20-6414/16Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium09.07.2021

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tallinn, Lastekodu tn 25 korteriühistu80272126(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 09.09.2022, Tallinn Kohtuasja number

2-20-6414

Kohtuasi

Tallinn, Lastekodu tn 25 korteriühistu avaldus X ja Y vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 03.05.2022 kindlaksmääramise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Tallinn, Lastekodu tn 25 korteriühistu (registrikood 80272126), lepinguline esindaja Margus Saulep

menetluskulude

Puudutatud isik I X (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik II Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 03.05.2022 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 14.08.20262-26-12253/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja

2-20-6414

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Asjaolud

1.Harju Maakohtu menetluses oli Tallinn, Lastekodu tn 25 korteriühistu (avaldaja) avaldus X (puudutatud isik I) ja Y (puudutatud isik II) vastu võla väljamõistmiseks.
2.Maakohus rahuldas avalduse 25.09.2020 määrusega ja jättis menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 09.07.2021 määrusega maakohtu määruse muutmata ning menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute kanda. Riigikohus puudutatud isikute määruskaebuseid menetlusse ei võtnud.
3.Avaldaja esitas 17.09.2020 maakohtu menetluskulude nimekirja ja 17.05.2021 ringkonnakohtu menetluskulude nimekirja, mille kohaselt osutati avaldajale õigusabiteenust maakohtus 15,5 tundi (1395 eurot) ja ringkonnakohtus 3,5 tundi (315 eurot). Avaldaja esindaja osutas õigusabiteenust hinnaga 90 eurot tunnis (käibemaksuta). Avaldaja tasus maakohtus avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot.
4.Puudutatud isikud leidsid, et avaldaja menetluskulud on ülepaisutatud, s.h nii õigusabi ajakulu kui ka lepingulise esindaja tunnihinna osas. Maakohtu määrus
5.Maakohus mõistis 03.05.2022 määrusega puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja menetluskulud 1175 eurot ja viivise.
6.Maakohus luges põhjendatuks ja vajalikuks avaldaja poolt avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 50 eurot. Samuti luges maakohus põhjendatuks ja vajalikuks avaldaja esindaja tunnitasu määra 90 eurot ilma käibemaksuta, kuna tegemist on sarnase õigusteenuse eest makstava keskmise tasuga.
7.Maakohtu hinnangul ei olnud avaldaja esindaja ajakulu tema kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades kõikides positsioonides põhjendatud. Maakohus leidis, et avalduse koostamisega seonduvate toimingute ajakulu 13,5 tundi on mõneti ülemäärane. Avaldus on kokku sisult 18 lehekülje pikkune, kuid sisaldab olulises osas nõude aluse (arvete) kirjeldusi, on õiguslikult keskmisest lihtsama raskusastmega ja sisaldab otsetsitaate õigusaktidest. Kohus luges põhjendatud ja vajalikuks kuluks kokku 7 tundi.
8.Maakohus leidis, et kõik ülejäänud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud ja kulud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
9.Seega luges kohus avaldaja esindaja toimingud põhjendatuks ja vajalikuks maakohtus 9 tunni ja ringkonnakohtus 3,5 tunni ulatuses, mis avaldaja esindaja tunnihinda (90 eurot) arvestades vastab 1125 eurole. Määruskaebus
10.Puudutatud isik I esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus rahuldas avaldaja menetluskulude avalduse enam kui 50% ulatuses, ja teha

2-20-6414 uue määruse, millega rahuldada avaldaja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks taotletust 50% ulatuses.

11.Maakohus ei ole põhjalikult ega selgelt analüüsinud avaldaja esindaja kulusid ning need ei vasta ilmselgelt reaalselt kulunud õigusabikuludele. Kliendiga konsulteerimine ja menetlusdokumentidega tutvumine ei nõua sellist ajakulu, nagu taotluses märgitud. Praeguses tsiviilasjas ei olnud nii mahukaid dokumente. Dokumentide olemasolul puudub sisuliselt vajadus käsundiandjaga konsulteerida, sest kogu vajalik informatsioon on dokumentides olemas. Kogenud kvalifitseeritud jurist ei vaja dokumentaalsete tõendite selgitamist. Avalduse koostamine ei olnud nii ajamahukas, nagu taotluses märgitud. Võimalik, et esitatud õigusabi arved on põhjendatud 50% ulatuses, kuid mitte rohkem. Nõudesumma ja viivise arvestamine ei võta nii palju aega, millises ulatuses on avaldaja esindaja arve esitanud. Avaldaja esindaja ei ole advokaat, mistõttu on täiesti põhjendamatu tunnihind. Menetluse edasine käik
12.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
15.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 23.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14). TsMS § 175 lg 1 alusel menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (Riigikohtu 06.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8).
16.Puudutatud isik I leiab määruskaebuses, et maakohtu poolt kindlaksmääratud ja avaldaja kasuks väljamõistetud menetluskulud on põhjendamatud. Ringkonnakohus puudutatud isiku I seisukohaga ei nõustu. Menetluskulud määras praeguses asjas kindlaks kohtukoosseis, kes asja sisuliselt lahendas, omades täielikku ülevaadet menetlustoimingute ja –dokumentide mahust ja asja keerukusest. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava

2-20-6414 põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud avaldaja lepingulise esindaja töö mahtu ning sellest tulenevalt õigesti vähendanud toimingute ajakulu maakohtu määruses märgitud ulatuses ja mõistnud välja vaid põhjendatud ja vajaliku õigusabikulu. Kuna kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus avaldaja lepingulise esindaja osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud, puuduvad alused maakohtu kaalutlusotsustusse sekkumiseks.

17.Määruskaebuse seisukoht, et avaldaja menetluskulusid tuleb vähemalt poole võrra vähendada, ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isiku I seisukohaga, mille kohaselt ei vaja kogenud lepinguline esindaja võlanõude puhul dokumentaalsete tõendite analüüsimist ega kliendiga konsulteerimist, kuna kogu vajalik informatsioon on dokumentides olemas. Esiteks leiab ringkonnakohus, et vaatamata sellele, et praegune vaidlus ei ole õiguslikult keeruline, on majandamiskulude nõude puhul väga oluline tõendite kogumine ja analüüsimine selleks, et kohtule esitatud avalduses selgelt tuua esile võla kujunemine ning siduda nõude komponendid ja avaldaja väited tõenditega. Ringkonnakohus saab puudutatud isikust I aru selliselt, et määruskaebuse etteheited puudutavad peamiselt maakohtus osutatud 13,5-tunnist õigusabi ajakulu, s.o kliendiga konsulteerimist, tõendite kogumist, tutvumist ja analüüsi ning avalduse koostamist. Maakohus vähendas ajakulu nimetatud toimingutele umbes poole võrra. Arvestades avalduse sisu ja mahtu ning tõendite hulka (100 lk), on ringkonnakohtu hinnangul maakohus õigustatult pidanud avalduse koostamisega seonduvate menetlustoimingute ajakulu põhjendatud ja vajalikuks 7 tunni ulatuses.
18.Ka ülejäänud menetlustoimingute osas põhineb maakohtu järeldus avaldajale osutatud õigusteenuse sisu ja kestuse analüüsil. Maakohus ei ole küll igat menetlustoimingut eraldi välja toonud, kuid kõrvutades menetluskulude nimekirjades märgitud toiminguid tsiviilasja toimikuga, nõustub ringkonnakohus, et kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Muuhulgas on avaldaja lepinguline esindaja põhjendatult tegelenud tõendite analüüsiga ka ringkonnakohtus, kuivõrd eeltooduga täitis lepinguline esindaja kohtunõuet (tl-d 157 ja 160–168). See, et puudutatud isik I maakohtu määruses esitatud analüüsiga ja maakohtu hinnanguga konkreetsete menetlustoimingute tegemise põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta ei nõustu, ei muuda maakohtu järeldust ebaõigeks. Dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes menetlusosalise arvamus, et ajakulu peaks olema väiksem.
19.TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lepingulise esindaja tasumäära põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on maakohtu diskretsiooniotsus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ületanud maakohus diskretsioonipiire tunnitasu põhjendatust hinnates. Juristist esindaja 90-eurone tunnitasu on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
20.Eeltoodust tulenevalt jääb maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
21.TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

2-20-6414

22.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.08.20262-26-10976/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 14.08.20262-26-11223/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja