Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Töövaidluskomisjoni 12.12.2019 otsusega (töövaidlusasi nr. 4-1/2448/19) mõisteti võlgnikult võlausaldaja kasuks välja 3127,72 eurot. Võlausaldaja pöördus töövaidluskomisjoni otsuse täitmiseks kohtutäitur Hille Kudu poole, kes algatas 02.03.2020 täitmisavalduse alusel täitemenetluse. 31.07.2020 seisuga ei ole täitemenetluse raames laekumisi toimunud, kuigi võlgniku kontod on arestitud. Avaldaja palub kohtul võtta pankrotiavaldus menetlusse, tuvastada võlgniku püsiv maksejõuetus ning lõpetada menetlus PankrS § 27 lg 41 alusel. Võlgniku vastus Võlgnik avalduse osas seisukohta ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avaldusega, võlgniku vastuse ja asjas esitatud tõenditega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 11 alusel võib kohus määrusega kohustada pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku. Kohus võttis 25.08.2020 pankrotiavalduse menetlusse ja kohustas töötajat tasuma PankrS § 11 alusel ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiiti. Töötaja deposiiti ei tasunud. PankrS § 10 lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta ning lg 5 järgi kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama. PankrS § 15 lg 41 14.05.2018. a jõustunud redaktsioon sätestab, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt PankrS §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas käesoleva paragrahvi lõike 3 punkt 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks on asjaolu, et töövaidluskomisjoni 12.12.2019 otsusega (töövaidlusasi nr. 4-1/2448/19) mõisteti võlgnikult võlausaldaja kasuks välja 3127,72 eurot (sh töötasu 2047,71 eurot, puhkusehüvitis 672,26 eurot, kahjuhüvitis 344,65 eurot ning viivis 12.12.2019 seisuga 63,10 eurot). Võlausaldaja pöördus töövaidluskomisjoni otsuse täitmiseks kohtutäitur Hille Kudu poole, kes algatas 02.03.2020 täitmisavalduse alusel täitemenetluse. 31.07.2020 seisuga ei ole täitemenetluse raames laekumisi toimunud, kuigi võlgniku kontod on arestitud. Kuna võlausaldaja nõude kohta on olemas jõustunud töövaidluskomisjoni otsus, siis peab kohus seda nõude põhistamisel piisavaks ning tuvastab, et võlausaldaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ning nõude olemasolu tõendanud. Järgnevalt hindab kohus, kas võlgnikul jätkub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik ei ole pankrotiavalduse aluseks olevat töövaidluskomisjoni 12.12.2019 otsust täitnud. Võlausaldaja on töövaidluskomisjoni otsuse alusel algatanud täitemenetluse.

2(4)

Kohus teostas e-päringuid kinnistusregistrisse, Maanteeameti hallatavasse liiklusregistrisse ja väikelaeva registrisse, milledest nähtuvalt võlgnikul registrisse kantud vara puudub. Viidatud asjaoludele tuginedes on kohus seisukohal, et võlgnikul ei jätku pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et töötaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning töötaja on tõendanud nõude olemasolu. Töötaja on esitanud nõude tõendamiseks töövaidluskomisjoni 12.12.2019 otsuse, mille kohaselt mõisteti võlgnikult välja töötaja kasuks 3127,72 eurot. Kohus leiab, et sellega on pankrotiavalduses olemas PankrS § 10 lg 2 p 2 sätestatud pankrotiavalduse aluseks olev asjaolu. Kohtu hinnangul on maksejõuetus tõendatud ja puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks. Võlgnik maksejõuetusele vastu ei ole vaielnud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. PankrS § 15 lg 6 kohaselt kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

3(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.