Hageja: osaühing ETC KINNISVARA (registrikood: 10899941; aadress: Ehitajate tee 18, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond), lepinguline esindaja Annika Murulaid Kostja: Osaühing Xxxxxxxxxx (registrikood: xxxxxxxx; aadress: Xxxx xx xx-xx, Xxxxx xxxx, Xxxxx xxxx, Tartu maakond), seaduslik esindaja P.P.
Menetlusvälised kompromissilepingu osalised ja nende esindajad
Käendaja 1: P.P. (isikukood xxxxxxxxxxx) Käendaja 2: Xxx xxxxxxxxxx OÜ (registrikood xxxxxxxx; aadress: Xxxx xx xx-xx, Xxxxx xxxx, Xxxxx xxxx, Tartu maakond), seaduslik esindaja P.P.
RESOLUTSIOON
Kinnitada 23.09.2020 kohtule esitatud hageja poolt 22.09.2020 allkirjastatud ning kostja, käendaja 1 ja käendaja 2 poolt 23.09.2020 allkirjastatud järgmise sisuga kompromiss:
1.1.Hageja loobub käesolevaga hagi alusena esitatud asjaoludel vaidlusalusest võlasuhtest tulenevatest kõigist oma nõuetest ja omandab käesoleva kompromissi punkt 1.3. alusel kostja vastu uue nõude (kompromissi summa). Kompromissi summa on 125 000 (ükssada kakskümmend viis tuhat) eurot, mille kostja on kohustaud tasuma alljärgnevalt:
Hiljemalt 30.09.2020 on kostja kohustatud tasuma 35 000 eurot;
1.1.2.Ülejäänud osa kompromissi summast 125 000 – 35 000 = 90 000 (üheksakümmend tuhat) eurot on kostja kohustaud tasuma üheksa kuu jooksul võrdsete osamaksetema alljärgnevalt: - Hiljemalt 25.10.2020 – 10 000 eurot - Hiljemalt 25.11.2020 – 10 000 eurot - Hiljemalt 25.12.2020 – 10 000 eurot - Hiljemalt 25.01.2021 – 10 000 eurot - Hiljemalt 25.02.2021 – 10 000 eurot - Hiljemalt 25.03.2021 – 10 000 eurot
Tsiviilasi nr 2-20-4153 - Hiljemalt 25.04.2021 – 10 000 eurot - Hiljemalt 25.05.2021 – 10 000 eurot - Hiljemalt 25.06.2021 – 10 000 eurot
1.2.Kui kostja ei tasu käesolevast lepingust tulenevaid makseid tähtaegselt on ta kohustatud tasuma Hagejale viivist 0,07% ulatuses võlgnetavalt summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest.
1.3.Hagejal on õigus nõuda kostjalt kogu käesoleva lepingu p. 1.1. (p.1.1.1. ja 1.1.2.) all kindlaks määratud kompromissi summa kohest tasumist, kui kostja on viivituses kasvõi ühe käesolevas kompromisslepingus kindlaks määratud makse tasumisega kauem kui 7 päeva.
1.4.Pooled on leppinud kokku, et kompromissi kohase täitmisega puuduvad neil teineteise vastu mistahes nõuded, mis tulenevad või võivad tuleneda vaidlusalusest võlasuhtest, hagiavalduses kirjeldatud asjaoludest ja tsiviilasja menetlusest, välja arvatud käesoleva kompromissi tingimustest tulenevad nõuded.
1.5.Pooled on leppinud kokku selles, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda ja neid ei jaotata.
1.6.Pooled on leppinud kokku selles, et Pärnu Maakohtu 06.04.2010 määrusega kohaldatud hagi tagamist ei tühistata vaid see jääb tagama kostja käesolevast kompromisslepingu p.
1.1.1.tulenevate kohustuste kohast täitmist, sealhulgas võimalike viiviste ja sissenõude kulude tasumise kohustustust juhuks, kui kostja jätab kompromissi summa tähtaegselt tasumata. Kompromissi p. 1.1.1. kohase täitmise korral tühistab kohus hagi tagamise kostja taotluse alusel. Kui kostja kavatseb käesolevast kompromisslepingu p. 1.1.1. tuleneva võla tasuda hüpoteegiga koormatud kinnistu müügist saadava raha arvelt, on kostja kohustatud tagama, et vähemalt hagejale tasumisele kuuluva makse ulatuses tasub ostja ostuhinna tehingut tõendava notari deposiitkontole enne müügilepingu sõlmimist koheselt peale müügilepingus sõlmimist hagejale väljamakse kohustusega. Sellisel juhul võib hageja selle kostja kinnistu müügilepingu sõlmisel osaleda kohustuse täitmist tagava kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks
1.7.Käesoleva lepinguga kohustuvad Käendajad vastutama hageja ees käesolevast kompromisslepingus p. 1.1. (1.1.1., 1.1.2.) kuni 1.4 tulenevate kostja kohustuste täieliku täitmise eest. Käendus on antud selliselt, et kui põhivõlgnik (kostja) ei ole täitnud võlausaldajale (hagejale) käesolevast kompromisslepingust tulenevat kompromissi summa tasumise kohustust tähtaegselt on käendajad kohustatud täitma selle kohustuse põhivõlgniku eest.
1.8.Käendajad vastutavad Põhivõlgniku (kostja) poolt tasumata kompromissi summa tasumise kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete eest solidaarselt Põhivõlgnikuga. Võlausaldajal on õigus nõuda juhul, kui Põhivõlgnik ei täida Laenulepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt, Laenulepingu täitmist oma äranägemisel kas Põhivõlgnikult või Käendajatelt või mõlemalt ühiselt.
1.9.Käendajate vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 90 000 eurot.
1.10.Käendajad kohustuvad täitma Põhivõlgniku poolt Võlausaldaja kasuks täitmata rahalised kohustused 10 päeva jooksul arvates Võlausaldaja sellekohase kirjaliku teate saamisest
1.11.Kompromiss jõustub seda kinnitava kohtumääruse jõustumisega.
Lõpetada poolte taotlusel menetlus tsiviilasjas nr 2-20-4153.
Jätta jõusse 06. aprill 2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-4153 kohaldatud hagi tagamise abinõu, millisega kohus seadis kinnistusraamatus osaühingule Xxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxxx) kuuluvale kinniasjale esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteek asukohaga XXX (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx, suurus 3303 m2), XX (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx, suurus 4395 m2), XXX (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx, suurus 3534 m2), XXX (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx, suurus 4677 m2), XXX (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx, suurus 3589 m2), XXX // XXX
Tsiviilasi nr 2-20-4153 (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx, suurus 5490 m2), XXX (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx, suurus 62 m2), XXX (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx, suurus 62 m2), XXX (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx, suurus 2414 m2) osaühingu ETC KINNISVARA (registrikood 12646598) kasuks hüpoteegisummaga 103 185,42 eurot.
Menetluskulud jätta poolte kokkuleppel nende endi kanda.
Rahuldada hageja taotlus ja määruse jõustumise järel tagastada hagejale hagi esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 750,00 eurot, mis kanda osaühing ETC KINNISVARA arvelduskontole nr EE771010220270603227 SEB Pank AS-s.
Rahuldada hageja taotlus ja määruse jõustumise järel tagastada hagejale menetluses tasutud tagatis, s.o 5159,27 eurot, mis kanda osaühing ETC KINNISVARA arvelduskontole nr EE771010220270603227 SEB Pank AS-s.
Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa poolte kokkuleppel määruskaebust esitada (alus: TsMS § 661 lg 4)
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing ETC KINNISVARA (hageja) esitas 16.03.2020 kohtule hagiavalduse osaühingu Xxxxxxxxxx (kostja) vastu võlgnevuse tasumise nõudes koos hagi tagamise taotlusega. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 103 185,42 eurot, millest 77 726,16 eurot on üüri- ja kõrvalkulude võla nõue (põhinõue) ja 25 459,25 eurot on hagi esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viiviste nõue. Samuti palub hageja alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni nõuda kostjalt viivist arvestatuna 0,15% põhinõudel päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja äriruumide üürilepingu, millega hageja andis ja kostja sai üürile äriruumid asukohaga XXX, Pärnu linnas. 2017 aastal tekkis kostjal oluline võlg seoses üüri- ja kõrvalkulude kohta esitatud arvete tasumisega. Tartu Maakohtu 15.05.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-2018 on kinnitatud OÜ Xxxxxxxxxx saneerimiskava, mille kohaselt pidi kostja oma enne saneerimismenetluse alustamist (enne 23.01.2018) tekkinud üüri ja kõrvalkulude võla kokku summas 71 712,35 eurot tasuma selliselt, et 35 867,18 eurot tasub ta hiljemalt 02.05.2019 ja 35 867,18 eurot tasub ta hiljemalt 02.05.2020. Saneerimisel olevast võlast on kostja tasunud esimese osamakse 35 867,18 eurot. Peale saneerimismenetluse alustamist on kostjal tekkinud täiendav võlg üüri ja kõrvalkulude eest. Kostjal on tasumata üür ja kõrvalkulud perioodi jaanuar 2019 kuni veebruar 2020 eest kokku summas 77 726,16 eurot.
2.Kohus võttis hagi menetlusse ja tagas hagi 06.04.2020 määrusega. Hagi tagamiseks kohus seadis kostjale kuuluvale kinnisasjale (registriosa number 17868101) esimesele vabale järjekohale hageja kasuks kohtuliku hüpoteegi hüpoteegisummaga 103 185,42 eurot. Kanne tehti kinnistusraamatus 09.04.2020. Hagi tagamise määrus jõustus 06.06.2020.
3.Kostja 25.06.2020 vastuses hagile tunnistab hageja väidet, et on sõlminud hagejaga äriruumide üürilepingu aadressil XXX, Pärnu ja, et enne 23.01.2018 tekkinud üüri ja kõrvalkulude nõuded on hõlmatud saneerimiskavas. Hageja poolt välja toodud arvete loetelus olev arve nr 19008 on saneerimiskava maksete koosseisus ja seega ei saa põhivõlgnevus olla suurem kui 73692,77 eurot. Lähtuvalt eeltoodust ei saa arvestada ka käesolevas asjas nimetatud arvelt viiviseid summas 2240,85 eurot. Kostja tunnistab, et esineb siiski võlgnevus hagejale üürimaksete osas. Pooled on olnud pidevalt dialoogis ja kostja on üritanud olukorda lahendada kohtuväliselt. Hageja on jätnud mainimata, et hageja valduses on kostja poolt 05.04.2007. a tasutud tagatisraha kokku summas 5084,83 eurot (ühe kuu rent 4309,18 + käibemaks 18% (2007 aasta määr)). Vastavalt VÕS § 308 lg 2 peab üürileandja tagatisraha hoiustama krediidiasutuses oma varast eraldi vähemalt kohaliku keskmise intressiga. Intress kuulub üürnikule ja suurendab tagatisraha.
Tsiviilasi nr 2-20-4153
4.Pooled esitasid 23.09.2020 kinnitamiseks kompromissilepingu, millise tingimused nähtuvad käesoleva määruse resolutsiooni punktist 1. Pooled paluvad kinnitada kompromissleping koos kõigi selle tingimuste ära näitamisega, tagastada hagejale pool makstud riigilõivust ja tagatis ning lõpetada tsiviilasja menetlus kohtuistungit pidamata. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud seadusega sätestatud tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas sellest, et: 1) Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alusel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel; 2) Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning Kompromissist saab taganeda või Kompromissi üles öelda üksnes Kompromissi kinnitava kohtumääruse, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et Kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles Kompromiss sõlmiti, jätkub; 3) Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Pooled leppisid kokku selles, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning välistasid kokkuleppel kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et poolte kompromiss (tingimused nähtuvad resolutsiooni punktis 1) on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 4 lg 3, § 206 lg 2 ja § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (TsMS § 432). Kohus lõpetab menetluse määrusega (TsMs § 431 lg 1).
6.Kohus selgitab, et käesoleva määruse resolutsiooni punktis 1 kinnitatud kompromissi numeratsioon erineb kohtule esitatud kompromissi numeratsioonist, tulenevalt kompromissi kinnitava määruse ja poolte poolt 23.09.2020 kohtule esitatud menetlusdokumendi erinevast ülesehitusest (kinnitatavate kompromissi tingimuste paiknemine dokumendis). Kompromissisisesed viited kompromissi punktidele on kohus kohandanud kinnitatava kompromissi numeratsiooniga.
7.Kohtule esitatud kompromissi tingimuste punktides 10-12 (resolutsiooni punktid 1.7.-1.10.) leppisid pooled ja menetlusvälised osalised kokku käenduse VÕS § 142 lg 1 mõistes. Kohus selgitab käendajatele, et TsMS § 430 lg 5 kohaselt kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (TsMS § 430 lg 6).
8.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid punktis 7 (resolutsiooni punkt 1.5.) kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
9.TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Pooled on punktis 8 (resolutsiooni punkt 1.6) kokku leppinud, et Pärnu Maakohtu 06.04.2010 määrusega kohaldatud hagi tagamist ei tühistata vaid see jääb tagama kostja käesolevast kompromisslepingu p. 3.1. (resolutsiooni punkt 1.1.1.) tulenevate kohustuste kohast täitmist, sealhulgas võimalike viiviste ja sissenõude kulude tasumise kohustustust juhuks, kui kostja jätab kompromissi summa tähtaegselt tasumata. TsMS § 442 lg-st 5 tuleneb, et otsuse
Tsiviilasi nr 2-20-4153 resolutsiooniga tuleb lahendada rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus jätab määruse resolutsiooniga kohaldatud hagi tagamise tulenevalt poolte kokkuleppest jõusse.
10.Hageja taotleb seoses kompromissi sõlmimisega poole tasutud riigilõivu tagastamist hageja arvelduskontole. TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel hageja 16.03.2020 tasus hagilt riigilõivu 1500 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle, tuleb hagejatele tagastada hagiavalduselt tasutud riigilõivust pool, so 750 eurot ja kanda hageja poolt taotletud pangakontole.
11.Hageja taotleb ka 16.03.2020 tasutud hagi tagamise tagatise summas 5159,27 eurot tagastamist. TsMS § 195 lg 1 esimese lause kohaselt kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. TsMS § 195 lg 2 kohaselt enne määruse tegemist saadab kohus tagatise tagastamise avalduse seisukoha võtmiseks poolele, kelle kasuks on tagatis antud. TsMS § 391 lg 1 p 1 kohaselt hagi tagamist taotlenud pool peab hüvitama hagi tagamisega teisele poolele ja kolmandale isikule tekitatud kahju, kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega. Käesoleval juhul lõpetatakse asi kompromissi kinnitamisega ja kostja on nõusoleku tagatise tagastamiseks andnud, mistõttu tuleb sama summa hagejale tagastada.
12.TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või kaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled välistasid punktis 15 kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.