MetKon Projekt OÜ hagi A. A.i ja M. A.e vastu põhivõla, hüvitise ja viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
5 365,48 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: MetKon Projekt OÜ (registrikood 14084934, asukoht Kasemetsa tee 2a-2, Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa 75312, e-post [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kelli Ristal
(RISTAL
KEBA
PARTNERID
Advokaadibüroo OÜ, e-post [email protected]); Kostja I: A. A. (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx); Kostja II: M. A. (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Rahuldada MetKon Projekt OÜ hagi A. A.i ja M. A.e vastu põhivõla, hüvitise ja viiviste nõudes.
2.Välja mõista A. A.ilt ja M. A.elt solidaarselt põhivõlgnevus 3640 eurot MetKon Projekt OÜ kasuks.
3.Välja mõista A. A.ilt ja M. A.elt solidaarselt 16.07.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 555,46 eurot MetKon Projekt OÜ kasuks.
4.Välja mõista A. A.ilt ja M. A.elt solidaarselt viivised 0,07% päevas põhinõudelt 3640 eurot alates 17.07.2019 kuni kohustuse kohase täitmiseni MetKon Projekt OÜ kasuks.
5.Välja mõista A. A.ilt ja M. A.elt solidaarselt kahju hüvitis 240 eurot MetKon Projekt OÜ kasuks. Menetluskulud
6.Jätta menetluskulud solidaarselt A. A.i ja M. A.e kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
7.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja ja OÜ M vahel sõlmiti 23.11.2018 laenuleping nr 23112018. Samal kuupäeval, s.t 23.11.2018 on MetKon Projekt OÜ sõlminud nii M. A.e kui ka A. A.iga käenduslepingud OÜ-le M antud laenu käendamiseks. Laenulepingu kohaselt andis hageja OÜ-le M laenu 8000 eurot intressiga 8%. OÜ M kohustus laenu koos intressiga, mis kokku on 8640 eurot, täies ulatuses tagasi maksma hiljemalt 10.12.2018. OÜ M on laenust tähtaegselt tagasi maksnud ainult 5000 eurot. Seega ei ole OÜ M laenu MetKon Projekt OÜ-le täies ulatuses tagastanud ning laenulepingust tulenev põhivõlgnevus MetKon Projekt OÜ ees on 3640 eurot.
2.Antud juhul on põhivõlgniku kaks juhatuse liiget (kostja I ja kostja II) võtnud käenduslepinguga kohustuse vastutada OÜ M (põhivõlgnik) kohustuste täitmise eest MetKon Projekt OÜ (võlausaldaja) ees piirmääraga kuni 15 000 eurot. Seega vastutavad kostja I ja kostja II solidaarselt hageja ees. Võttes aluseks eeltoodud asjaolud ja VÕS § 108 lg-st 1 ja VÕS § 145 lg 2, milledest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ka käendajatelt. Hageja nõuabki käesolevaga kostjatelt solidaarselt põhivõla summas 3640 eurot tasumist.
3.Laenulepingu punkt 1.4 kohaselt kohustus OÜ M tasuma 0,07% viivist tasumata makselt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hagiavalduse esitamise seisuga on võlgnevuselt viivist kogunenud 555,46 eurot. Hageja ja kostjate vahel sõlmitud käenduslepingute punkt 1 kohaselt kohustusid kostja I ja II muuhulgas vastutama laenulepingust tulenevate nõuete sissenõudmisega seoses tekkivate kulude eest. Nii laenulepingu ja käenduslepingute sõlmimise ajal kui ka käesoleva hagiavalduse esitamise ajal on kostja I ja kostja II OÜ M (võlgniku) seaduslikeks esindajateks ehk juhatuse liikmeteks. Võttes aluseks eeltoodud asjaolud nõuab hageja, et kohus mõistaks kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt hageja kasuks välja viivise 0,07 % päevas kuni tekkinud võlgnevuse summas 3640 eurot täieliku tasumiseni kostja I või kostja II poolt.
4.MetKon Projekt OÜ proovis esmalt olukorda lahendada kohtuväliselt ning pöördus selleks lepingulise esindaja vahendusel kostja I ja kostja II poole ning kandis seoses sellega kahju hüvitamiseks seotud nõude esitamisega kulu summas 240 eurot. Võttes aluseks eeltoodud asjaolud, palub hageja kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt välja mõista hageja kasuks hüvitis summas 240 eurot kohtueelsete kulude katteks.
5.Kostja I ei ole kunagi omandanud M OÜ-s 40 %-list osalust. Osaluse omandas B OÜ, kes on iseseisev juriidiline isik ega ole samastatav kostjaga I, kes sõlmis käenduslepingu M OÜ võlgnevuse tagamiseks hageja ees. Seega hageja ja kostja I vahel käenduslepingu punktis 1 toodud klausel, et käendaja vastutab solidaarselt vastavalt osakute suurusele ei ole antud juhul kohaldatav, sest A. A.ile ei ole kunagi kuulunud M OÜ osakuid. Käendajatena on mõlemad M OÜ juhatuse liikmed sõlminud käenduslepingud, mille rahaline piirmäär on 15 000 eurot. Kui kostjal I oleks olnud väiksem kohustus, siis oleks olnud loogiline, et ka tema vastutuse piirmäär oleks olnud väiksem. Võttes aluseks eeltoodud asjaolud, leiab hageja, et kostja I vastutab solidaarselt kostjaga II M OÜ võlgnevuse ning sellega kaasnevate muude nõuete tasumise eest.
6.Väär on kostja I seisukoht, et hageja I on arvestanud viivised ka intressilt. Hageja on oma hagiavalduses välja toonud, et laenulepingu alusel andis ta M OÜ-le laenu 8000 eurot intressiga 8 %, millest M OÜ tagastas tähtaegselt 5000 eurot. Laenulepingu punkt 1.2 kohaselt oli intress
8% laenusummast ehk konkreetse kindla suurusega summa, mis ajas ei kasva ega muutu. Seega kohustus M OÜ tagastama põhivõlgnevuse summas 8000 eurot ja intressi summas 640 eurot. Seega hageja saades M OÜ-lt tagasi 5000 eurot, millest ei jätkunud kogu rahalise kohustuse täitmiseks, luges tasutuks intressi summas 640 eurot ja põhivõlgnevuse summas 4360 eurot. M OÜ-l jäi hageja ees üles põhivõlgnevus summas 3640 eurot, millelt hageja on õiguspäraselt vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingutele arvestanud viivist.
7.Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks põhivõlgnevus summas 3640 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga põhinõudelt summas 3640 eurot sissenõutavaks muutunud viivis summas 555,46 eurot, põhinõudelt 3640 eurot viivis 0,07% päevas alates
17.juulist 2019 kuni kohustuse kohase täitmiseni, 240 eurot kohtueelsete õigusabikulude katteks. Jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Alternatiivselt palub hageja mõista kostjatelt välja hageja kasuks põhivõlgnevus summas 3640 eurot, jättes 40% põhivõlgnevusest kostja I kanda ja 60% kostja II kanda. Mõista kostjatelt välja hageja kasuks hagiavalduse esitamise seisuga viivis põhinõudelt summas 555,46 eurot viisil, et sellest 222,18 eurot jääb kostja I kanda ja 333,27 eurot kostja II kanda. Mõista kostjatelt välja hageja kasuks viivis 0,07% päevas alates 17. juulist 2019 kuni kohustuse kohase täitmiseni, viisil, et 40% jääb kostja I kanda ja 60% kostja II kanda. Mõista kostjatelt välja hageja kasuks 240 eurot kohtueelsete õigusabikulude katteks, millest 96 eurot jääb kostja I kanda ja 144 eurot kostja II kanda. Jätta hageja menetluskulud 60 % ulatuses kostja I ja 40 % ulatuses kostja II kanda.
Kostja I vastuväited
8.Kostja I vaidleb esitatud nõudele vastu. Kostja I sisenes M OÜ omanikeringi vahetult enne ettevõttele vaidlusaluse laenu võtmist. Kostja omandas M OÜ-s 40 %-lise osaluse ja asus paralleelselt ka olemasoleva juhatuse liikmega ettevõtte juhatusse. Vaidlusaluse laenu võtmise läbirääkimiste käigus lepiti kokku, et osanike isiklik vastutus lähtub osaluse suurusest – st et osanikud soovisid vastutus jagada vastavalt osalusele ehk 40% kostja A. A. ja 60% kostja M. A.. Eeltoodut arvestades tehti ka käenduslepingusse vastav täpsustus. Nimelt käenduslepingu punktis 1 on sätestatud, et LEPINGU alusel vastutab KÄENDAJA VÕLAUSALDAJA kõigi nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest, mis tulenevad VÕLAUSALDAJA ja M OÜ (xxx), (edaspidi VÕLGNIK), vahel 23.11.2018 sõlmitud laenulepingust nr 23112018. KÄENDAJA vastutab ka nimetatud laenulepingu rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise eest ning kahju hüvitamise eest ja kõikide laenulepingust tulenevate nõuete sissenõudmisega seoses tekkivate kulude eest solidaarselt vastavalt osakute suurusele.
9.Seega eeltoodut arvestades ei vastuta kostjad solidaarselt kogu võlgnevuse tasumise eest, vaid vastavalt osaluste suurusele ning kostja I vastutus saaks olla maksimaalselt 40% võlgnevusest. Hageja peaks eeltoodut arvestades oma nõuet täpsustama. Lisaks eeltoodule on hageja kostja hinnangul arvestanud ebaõigesti viiviseid. Nimelt on hageja arvestanud viiviseid ka intressi summalt. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et laenusumma oli 8000 eurot ning laenu perioodi eest kokkulepitud intress oli 8% ehk 640 eurot. Kokku on hageja märkinud laenulepingust tuleneva nõude suuruseks 8640 eurot. OÜ M on tasunud laenusummast 5000 eurot. Alles jääva nõude (summas 3640 eurot) sees on ka intressi summa. Hageja on arvestanud viiviseid summalt 3640 eurot ehk põhisummalt koos intressiga.
10.Kostja I ei nõustu hageja kahju hüvitamise nõudega. Väidetavalt on hageja kandnud kulu summas 240 eurot selle eest, et hageja esindaja saatis kostjatele ühe e-kirja nõudega võlgnevus tasuda. Kostja arvates oli selline väidetav kulu ebavajalik ja ühe e-kirja saatmise kohta ka ebamõistlikult suur. Nimelt olid osalised paralleelselt omavahel suhtluses ja asjaolu, et OÜ M oli võlgu ning pidi võla tasuma, ei olnud kellegi jaoks üllatus või asjaolu, mida peaks eraldi kulu eest meenutama. Hagejale selgitati M OÜ pankroti seisukorda. Muuhulgas pakkus kostja I välja võimaluse, et hüvitab hagejale enda poolt käendatud osa kohustusest, kuid hageja sellega ei nõustunud.
Kostja II vastuväited
11.Kostja II menetluses sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja I vastusega, menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
13.Asjas puudub vaidlus, et hageja ja OÜ M sõlmisid 23.11.2018 laenulepingu nr 23112018 (tlk 4). Samal kuupäeval, s.t 23.11.2018 sõlmis hageja kostjatega käenduslepingud OÜ-le M antud laenu käendamiseks (tlk 6-9). Laenulepingu kohaselt andis hageja OÜ-le M laenu 8000 eurot intressiga 8%. OÜ M kohustus laenu koos intressiga, mis kokku on 8640 eurot, täies ulatuses tagasi maksma hiljemalt 10.12.2018. OÜ M on laenust tähtaegselt tagasi maksnud 5000 eurot.
14.Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks põhivõlgnevus summas 3640 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga põhinõudelt 3640 eurot sissenõutavaks muutunud viivis summas 555,46 eurot, põhinõudelt 3640 eurot viivis 0,07% päevas alates
17.juulist 2019 kuni kohustuse kohase täitmiseni, 240 eurot kohtueelsete õigusabikulude katteks. Jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Alternatiivselt palub hageja mõista kostjatelt välja hageja kasuks põhivõlgnevus summas 3640 eurot, jättes 40% põhivõlgnevusest kostja I kanda ja 60% kostja II kanda. Mõista kostjatelt välja hageja kasuks hagiavalduse esitamise seisuga viivis põhinõudelt summas 555,46 eurot viisil, et sellest 222,18 eurot jääb kostja I kanda ja 333,27 eurot kostja II kanda. Mõista kostjatelt välja hageja kasuks viivis 0,07% päevas alates 17. juulist 2019 kuni kohustuse kohase täitmiseni, viisil, et 40% jääb kostja I kanda ja 60% kostja II kanda. Mõista kostjatelt välja hageja kasuks 240 eurot kohtueelsete õigusabikulude katteks, millest 96 eurot jääb kostja I kanda ja 144 eurot kostja II kanda. Jätta hageja menetluskulud 60 % ulatuses kostja I ja 40 % ulatuses kostja II kanda. Kostja I vaidleb hagile vastu. Kostja II hagile tähtaegselt vastanud ei ole.
15.Kohus märgib, et VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS 82 lõikest 1 tulenevalt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktist 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
16.Hageja ja OÜ M vahel sõlmitud laenulepingut laenusaaja tervikuna tähtaegselt täitnud ei. Kostjad ei ole laenusaaja poolt põhivõlgnevuse tervikuna tasumata jätmist ega põhivõlgnevuse suurust vaidlustanud. Seega on laenusaaja jätnud talle VÕS § 76 lg-st 1, §-st 82 tulenevad kohustused täitmata. Võlakohustuse täitmata jätmisega on OÜ M VÕS §-st 100 tulenevat kohustust rikkunud ning hagejal on VÕS § 101 lg 1 punkti 1 alusel õigus nõuda kohustuse täitmist.
17.Hageja nõuab põhivõlgnevuse summas 3640 eurot solidaarselt tasumist kostjatelt, kuna kostjad olid 23.11.2018 laenuleping nr 23112018 käendajad. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab käendaja kohustuse täitmise eest täies ulatuses. VÕS § 65 lg 1 kohaselt juhul, kui mitu isikut peavad
täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
18.Hageja on tõendanud, et kostjad võtsid käenduslepingutega (tlk 6-9) kohustuse vastutada 23.11.2018 laenulepingust nr 23112018 tuleneva kohustuse täitmise eest OÜ-ga M solidaarselt. Nimelt tuleneb hageja ja kostja I vahel sõlmitud käenduslepingu punktist 4, et laenusaaja ja kostja I on solidaarvõlgnikud (tlk 6). Samuti ilmneb hageja ja kostja II sõlmitud käenduslepingu punktist 4, et laenusaaja ja kostja II on solidaarvõlgnikud (tlk 9). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista põhivõlgnevus 3640 eurot, mis on laenusaaja poolt tähtaegselt tasumata.
19.Kostja I on esitanud vastuväite, et kostjad ei vastuta solidaarselt, vaid tulenevalt käenduslepingu punktist 1 vastavalt osakute suurusele. Kostja I hinnangul vastutab kostja I võlgnevuse tasumise eest üksnes 40% ulatuses, kuna kostja sisenes OÜ M osanike ringi vahetult enne laenukohustuse võtmist ning kostja I omandas 40%-lise osaluse.
20.Kohus märgib, et hageja ja kostja I vahel sõlmitud käenduslepingu punkti 1 kohaselt vastutab lepingu alusel käendaja võlausaldaja kõigi nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest, mis tulenevad võlausaldaja ja M OÜ (xxx) vahel 23.11.2018 sõlmitud laenulepingust nr 23112018. Käendaja vastutab ka nimetatud laenulepingu rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise eest ning kahju hüvitamise eest ja kõikide laenulepingust tulenevate nõuete sissenõudmisega seoses tekkivate kulude eest solidaarselt vastavalt osakute suurusele.
21.Kohus on seisukohal, et kostja I ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et kostja I on M OÜ osanik ning milline on tema osakute protsent. Nähtuvalt hageja esitatud äriregistri andmetest on M OÜ osanik B OÜ ning kostja I ei ole praegu M OÜ osanik ega ole kunagi osanik olnud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja I väide, mille kohaselt on tema üksnes osavõlgnik 40% ulatuses, ei ole põhjendatud.
22.Hageja nõuab kostjatelt põhivõlgnevuselt 3640 eurot sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist summas 555,46 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul on laenulepingu punktis 1.4 kokku lepitud viivise tasumise kohustus määraga 0,07% päevas (tlk 4). VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda viivist. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist alates 11.12.2018, kui laenusaaja võlgnevuse tasumisega viivitusse jäi, kuni 16.07.2020, kui hageja nõudega kohtusse pöördus (218 päeva). Võttes arvesse, et tuvastamist on leidnud, et laenusaaja ja kostjad on rikkunud võlgnevuse tähtaegse tagastamise kohustust, tuleb kostjatelt solidaarselt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel välja mõista viivised 16.07.2020 seisuga summas 555,46 eurot (3640 eurot x 0,07% x 218 päeva).
23.Kostja I väitel on hageja nõudnud viiviseid ka intressilt. Kohus kostja I vastuväitega ei nõustu. Nimelt ilmneb hageja selgitustest, et laenulepingu alusel andis hageja M OÜ-le laenu 8000 eurot intressiga 8 %, millest M OÜ tagastas tähtaegselt 5000 eurot. Laenulepingu punkt 1.2 kohaselt oli intress 8% laenusummast ehk konkreetse kindla suurusega summa. Seega kohustus M OÜ tagastama põhivõlgnevuse summas 8000 eurot ja intressi summas 640 eurot. VÕS § 88 lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt
kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Hageja, saades M OÜ-lt tagasi 5000 eurot, millest ei jätkunud kogu rahalise kohustuse täitmiseks, luges tasutuks intressi summas 640 eurot ja põhivõlgnevuse summas 4360 eurot. M OÜ-l jäi hageja ees üles põhivõlgnevus summas 3640 eurot, millelt hageja on õiguspäraselt vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingutele arvestanud viivist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja on nõudnud viiviseid üksnes põhivõlgnevuselt ning kostja I vastuväide on alusetu.
24.Hageja nõuab kostjatelt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele ning kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt summas 3640 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.07.2019 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
25.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista kahjuhüvitis 240 eurot seoses kohtueelselt tekkinud õigusabikuludega. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg-st 3 tulenevalt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-84-14 p-s 24 leidnud, et kohtueelsed õigusabikulud on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad.
26.Antud juhul on hageja 08.05.2019 kirjaga (tlk 11) ja 31.05.2019 arvega (tlk 15) tõendanud, et hageja on kohtueelse õigusabi saamiseks pöördunud Ristal Keba Partnerid Advokaadibüroo OÜ poole ning hagejale on osutatud 1 tunni ja 40 minuti ulatuses kohtueelset õigusabi maksumusega 240 eurot. Hagejale on õigusabiteenust osutatud tunnihinnaga 120 eurot + km, mis kohtu hinnangul on mõistlik tunnitasu. Samuti peab kohus põhjendatuks kohtueelselt tehtud õigusabitoimingute mahtu. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude kahju hüvitamiseks ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kohtueelse õigusabi osutamisega seotud kahju hüvitise summas 240 eurot.
27.Kostja I on esitanud vastuväite, et kohtueelsete õigusabikuludega seotud nõue ei ole põhjendatud, kuna asjaolu, et OÜ M oli jäänud hagejale võlgu, oli niigi teada ning poolte vahel toimus suhtlus ka ilma lepingulise esindaja vahenduseta. Kohus leiab, et kostja I vastuväited ei anna alust jätta kostjatelt kohtueelse õigusabiteenusega seotud kulud välja nõudmata, kuna hagejal oli õigus pöörduda kohtueelselt õigusabiteenuse osutaja poole, et saada asjatundja hinnang vaidluse asjaoludele ning samuti üritamaks võimaldada kostjatel võlgnevus tasuda kohtumenetluse väliselt.
28.Kohus on seisukohal, et eeltoodust lähtuvalt tuleb hagi rahuldada ja kostjatelt I ja II tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista põhivõlgnevus 3640 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga põhinõudelt summas 3640 eurot sissenõutavaks muutunud viivis summas 555,46
eurot, põhinõudelt 3640 eurot viivis 0,07% päevas alates 17. juulist 2019 kuni kohustuse kohase täitmiseni, 240 eurot kohtueelsete õigusabikulude katteks.
29.Tulenevalt TsMS § 124 lg-st 1 on hagi hind 5 365,48 eurot. Menetluskulud
30.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. VÕS § 165 lg-st 3 tulenevalt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi ja teeb otsuse kostjate kahjuks, tuleb tsiviilasja menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1, § 165 lg 3 alusel solidaarselt kostjate kanda.
31.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.