Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

2-20-9810 Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Avalduse asjaolud, nõue Puudutud isik on avaldajast korteriühistu liige ja eriomandi asukohaga xxx, omanik alates 06.06.2016 (lisa 1). Elamus, asukohaga Kase tn 12, Tabasalu alevik, 76901 Harku vald, Harju maakond kus asub ülalnimetatud korteriomand, on asutatud 27.08.1999.a Harku vald, Tabasalu alevik, Kase tn 12 korteriühistu. Avaldaja osutab elamu haldamise-, hooldamise- ja majandamise teenuseid. Osutatud teenuste eest esitab avaldaja igakuiselt korteriomanikele, sj puudutud isikule arveid, lähtudes puudutatud isikule kuuluvate korteriomandi ruutmeetritest, mis on kantud kinnistusraamatusse. Korteriomanikuna on puudutatud isik kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus korteriühistu kaasomanike üldkoosoleku poolt kinnitatud majanduskava alusel vastavaid makseid. Arved on kooskõlas majanduskavaga ja vastavalt ühistu põhikirjale p. 4 on need korteriühistu poolt kindlaks määratud. Puudutatud isik ei ole alates 24.05.2019.a kuni avalduse esitamiseni nõuetekohaselt täies ulatuses tasunud kõiki esitatud arvetel osutatud haldus- ja kommunaalteenuste eest. Puudutatud isik Nordwine OÜ on 2019 ja 2020 aastatel saanud avaldajalt haldus- ja kommunaalteenuseid, neid pidevalt tarbinud – vesi (soe ja külm), soojus, haldus ja hooldus teenus, prügivedu jne ning avaldaja on esitanud selle kohta ka arved. Puudutatud isikule on esitatud järgmised arved, mis on käesoleva ajani tasumata: Arve nr Tasumise Arve summa Tasumise Tasutud Võla summa tähtaeg € kuupäev summa kujunemine €

24.05.2019 110,45 110,45

21.06.2019 111,21 221,66

25.07.19 109,41 331,04

25.08.19 109,41 440,45

22.09.2019 110,59 551,04

21.10.2019 109,76 660,80

23.11.2019 110,59 771,39

22.12.2019 109,78 881,17

19.01.2020 109,76 990,93

21.02.2020 110,72 1101,65

25.03.2020 109,87 1211,52

25.04.2020 62,75 1274,27

25.05.2020 63,60 1337,87

19.06.2020 62,86 1400,73

16.07.2020 185,98 1586,71 Põhivõlgnevusele 1586,71 eurot lisandub viivis ajavahemiku 25.05.2019 – 06.07.2020 eest 70,33 eurot. Viivist on arvestatud alates arve sissenõutavaks muutumise päevast kuni 06.07.2020.a. Viivise arvestamisel lähtub avaldaja Harku vald, Tabasalu alevik, Kase tn 12 korteriühistu 26.04.2007.a. kinnitatud põhikirja p. 4.2.8. Kuna üldkoosoleku otsusega eraldi viivise % kindlaks määratud ei ole, siis on viivist arvestatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suurusest. VÕS §113 lg 1 lause 2 ja 3 on viivise määr käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS §94 lg 1 kohaselt ja Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel

2-20-9810 avaldatud intressimäärad perioodil alates 01.01.2018.a. kuni käesoleva ajani on 0,0%, seega 0,0218% päevas ja 8% aastas. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult põhivõlga 1586,71 €, viivist perioodi 25.05.2019 – 06.07.2020.a eest 70,33 eurot, edasiulatuvat viivist põhinõudelt (1586,71 eurot) alates 07.07.2020.a kuni põhinõude täitmiseni 0,0218% päevas, 8,00% aastas, riigilõivu 50 eurot, esindaja menetluskulud 630,00 eurot ja menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses ehk 0,00+8% on 0,0218% päevas, 8,00% aastas. Avaldaja esitas tõenditena kinnistusraamatu väljavõtte, avalduses märgitud arve, ühistu põhikirja, majanduskava 2019 ja 2020.a. kohta. Puudutatud isiku vastus Puudutatud isikule on menetlusdokumendid kätte toimetatud. Puudutatud isik käesolevas asjas seisukohta ei ole esitanud. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 2 vaatab kohus hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. Kooskõlas TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 476 lg 1 kohaselt hagita menetluse algatab kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Kohus loeb puudutatud isiku ära kuulatuks tema poolt kohtule esitatud kirjaliku avalduse alusel kooskõlas TsMS § 474 lg 4 III lause järgi. TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt on hagita asjad korteriomandi ja kaasomandi asjad. AÕS § 75 järgi kannavad kaasomanikud vastavalt nende kaasomandi suurusele asjal lasuvaid koormatisi ja kulusid. Alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 40 lg 1 alusel teevad korteriomandi omanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele, mis võib olla lg 2 alusel põhikirjas ka teisiti sätestatud. KrtS § 41 lg 1 p 2 järgi on sätestatakse majanduskavas korteriomanike kohustuste jaotus selle kohta, kuidas nad peavad kandma majandamiskulusid. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, 2 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 järgi juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, siis tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Vastavalt VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja viivist.

2-20-9810 Kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõttega on tõendatud, et puudutud isik on korteriomandi, registriosa nr xxx (xxx) omanik alates 22.05.17 kui ta on omanikuna kantud kinnistusraamatusse, mitte 06.06.16 nagu on väitnud avaldaja, kuid märgitu ei oma tähtsust, sest nõude aluseks olev perioodi pärineb 2019. ja 2020. aastast. Avaldaja on tõendanud põhikirjaga, et puudutud isikul on kohustus tasuda avaldajale põhikirja p 4.2.6 järgi igakuiselt elamu majandamise jooksevate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid koosoleku poolt kehtestatud korras ja suuruses. Avaldaja on tõendanud 2019.a. ja 2020.a. majanduskavaga, et ühistu on kehtestanud 2019a. ja 2020.a kava, mille alusel on arvestatud välja sihtotstarbeliste maksete suurused ja jaotus, mida tuleb korteriomanikul kanda. Avaldaja on esitanud kohtule võlgnetava perioodi arved, millest nähtub igakuiselt tasumisele kuuluvate kulude koosseis, nende summa ehk kohustuse ulatus aga ka tasumis tähtaeg, mis arves näidatud tasumise kuupäev. Viidatud arvetega ja majanduskavadega on tõendatud, et avalduses märgitud perioodil tuli puudutatud isikul tasuda avaldajale kokku vastavaid sihtotstarbelisi makseid kokku 1586,71 €. Puudutatud isik ei ole avaldusele esitanud mistahes vastuväited, taotlusi, tõendeid ega väitnud, et ta oleks märgitud nõutud summa avaldajale ära tasunud või et ta poleks tasumisega viivitanud. Kuna puudutatud isik ei ole arvetele, neis toodud summadele, oma kohustuse täitmata jätmisele ega ka viivisele vastu vaielnud, siis leiab kohus avaldaja esitatud tõendeid kogumis hinnates, et avaldus on tõendatud, põhjendatud. Nii on tõendatud, et avaldaja avalduses märgitud igakuised tasunõuded on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 1, 7 järgi ja et puudutatud isik on rikkunud avaldaja põhikirja p 4.2.6 ja KrtS § 40 lg 1, 41 lg 1 p 2 ja AÕS § 75 tulenevat korteriomaniku kohustust tasuda avaldajale igakuiselt elamu majandamise jooksevate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid. Kuna puudatud isik on kohustust rikkunud, siis on avaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, 108 lg 1, AÕS § 75, KrtS § 40 lg 1, 41 lg 1 p 2 järgi. Lisaks on avaldajal õigus nõuda kohustuse täitmisega viivitamise eest KrtS § 42 lg 1, VÕS § 113 lg 1, § 101 lg 1 p 6 järgi seadusejärgset viivist võlalt. Kuivõrd viivisele ei esitanud puudutatud isik vastuväiteid, leiab kohus, et perioodi 25.05.2019 – 06.07.2020 eest on iga arves näidatud summa tasumata jätmiselt ehk võlalt viivis kokku 70,33 eurot. Eeltoodu alusel kuulub avaldus rahuldamisele ja puudutatud isikult tuleb välja mõista avaldajale põhivõlga 1586,71 €,viivist perioodi eest 25.05.19-06.07.2020 kokku 70,33 84 eurot. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb puudutud isikult välja mõista avaldajale võlgnetavalt põhivõlalt viivist alates 07.07.2020 VÕS § 113 lg 1 II lause järgi kuni põhivõla tasumiseni. Menetlusosalised võivad menetluse kuni tsiviilasja kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga (TsMS § 430 lg 1). Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja on palunud puudutatud isikult menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu 50 eurot ning õigusabikulusid 630 eurot (sh käibemaks) 7,5 h eest. Esindaja tunnitasu on 70 €/h + käibemaks (kulude nimekiri, arve 0707-02 07.07.2020 lisatud avaldusele). Kooskõlas TsMS § 172 lg 1 II lausega jäävad avaldaja menetluskulud puudutatud isiku kanda, sest puudutud isik on põhjustanud selle, et avaldaja pidi oma õiguste kaitseks kohtuse pöörduma.

2-20-9810 Puudutud isiku menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 II lause järgi tema enda kanda. TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, 144 järgi on menetluskuludeks lõiv ja esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kookõlas TsM § 175.1 lg 1 kontrollib kohus esindaja kulude põhjendatust. Kohus leiab, et avaldaja esindaja tasumäära 70 €/h + käibemaks ja tehtud töö 7,5 h eest on kooskõlas asja materjalidega ning põhjendatud TsMS § 175 lg 1 järgi. Avaldaja on tasunud avalduselt lõivu 50 €. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista avaldaja kasuks menetluskulude katteks avaldaja poolt nõutud lõivu 50 € ja esindaja kulud 630 € (sh käibemaks). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja taotluses viivise väljamõistmist kuludelt, seega tuleb puudutatud isikult välja mõista menetluskuludega viivitamise korral viivis VÕS § 113 lg 1 II lause järgi alates lahendi jõustumisest kuni kulude tasumiseni. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.