1.Lõpetada M. L. pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks.
2.M. L. (pankrotis) võlausaldajatel on tunnustatud nõuete eest jäänud saamata raha alljärgnevalt: Võlausaldaja AS Kiviõli Soojus OÜ Kiviõli Vesi Lüganuse vald (vallavalitsuse kaudu) Intrum Debt Finance AG Eesti Vabariik (RTK kaudu) Telia Eesti AS
Välja maksmata nõude Järk suurus EUR 2300,38 II 1543,72 II 876,46 II
Jaotis % 35,65 23,93 13,58
523,11 1208,64
II II
8,11 18,73
395,31
III
Kokku välja maksmata nõudeid II järgus summas 6 452, 31 eurot ja III järgus summas 395, 31 eurot.
3.Kinnitada pankrotimenetluse kulud kokku summas 714 eurot (sealhulgas käibemaks), millest pankrotihalduri tasu 570 eurot ja pankrotimenetluses tehtud vajalikud kulud 144 eurot. 3.1 Halduri tasu ja kulud kokku 714 (seitsesada neliteist) eurot jätta M. L. (pankrotis) kanda. 3.2 Anda M. L.le menetlusabi pankrotihalduri tasu ja kulude kandmiseks, sealhulgas: 3.2.1 hüvitada riigi vahenditest 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79, 40 eurot – koos käibemaksuga 476 (nelisada seitsekümmend kuus) eurot 40 senti, mida ei mõisteta riigituludesse välja (TsMS § 183 lg 2 alusel); 3.2.2 ülejäänud 147 (ükssada nelikümmend seitse) eurot 88 senti (koos käibemaksuga) menetlusabina kohustusega M. L.l hüvitada riigile väljamakstud halduritasu ja kulud 1 (ühe) aasta jooksul pärast kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise määruse jõustumist (TsMS § 180, § 183, § 179 lg 5); 3.3 Pankrotihalduri tasu ja kulud (p 3.2.1, 3.2.2) kanda Riigi Tugiteenuste Keskusel riigi vahenditest menetlusabina JeweLex Advokaadibüroo OÜ-le (RK 12412334) arvelduskontole nr xxxxxx Swedbank
4.Vabastada Hillar Villers M. L. (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
5.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta Ametlikes Teadaannetes.
6.Algatada M. L. kohustustest vabastamise menetlus.
7.Jätta usaldusisik määramata ja kohustada M. L. ennast täitma usaldusisiku ülesandeid tema kohustustest vabastamise menetluses ja esitama üks kord aastas kohtule aruande usaldusisiku kohustuste täitmise kohta.
8.M. L. on kohustatud esitama kohtule aruande usaldusisiku kohustuste täitmise kohta 01.09.2021
9.Saata määrus teadmiseks menetlusosalistele ja peale jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele (TsMS § 187 lg 2, § 179 lg 4).
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohtu 05. novembri 2019.a määrusega kuulutati välja M. L. pankrot, pankrotihalduriks nimetas kohus Hillar Villersi. Esimene võlausaldajate üldkoosolek toimus 27.11.2019.a. Ükski võlausaldaja koosolekule ei ilmunud. PankrS § 143 lg 4 alusel jaotusettepanek kinnitati 18.05.2020. a kohtumäärusega.
2.Pankrotihaldur teatas 02.09.2020.a tulenevalt PankrS § 158 lg 1 kohtule, et M. L. (pankrotis) pankrotimenetluses ei jätku pankrotivarast vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ja tegi PankrS § 157 p 2, § 158 alusel ettepaneku lõpetada M. L. (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu. 2.1 Pankroti väljakuulutamise aja seisuga oli võlgnikul teadaolevaid rahalisi vahendeid 0,16 eurot, pankrotivara müügist on laekunud 90 eurot. Pankrotivara arvelt on kantud korteriomandi enampakkumisega seotud tagatisraha tagastamise kulud summas 0,28 eurot. Raha jääk pankrotivara koosseisus on 89,88 eurot. 2.1.1 Masskohustusi ei ole käesolevas pankrotimenetluses. 2.1.2 Pankrotimenetluse väljamaksmata (sh prognoositavate halduri tasu ja halduri kulude) kulude suurus PankrS § 146 lg 1p 4 ja § 150 alusel on kokku 714,16 eurot, sh: Ajutise pankrotihalduri tasu/kulud summas 476,40 eurot (hüvitatud riigi vahenditest) pankrotihalduri tasu 475,00 eurot (5 tundi x 95 eur); käibemaks pankrotihalduri tasult 95,00 eurot; bürookulud (paber, printer, postikulu, koopiate valmistamine, telefon, kütus, ruumide kulu ) alates 05.11.2019.a. kuni 05.05.2020.a. kokku summas 144,00 eurot (6 kuud x 20,00 eurot kuus x käibemaks 20%), halduri kulude (osaliselt) ülekandetasu summas 0,16 eurot. 2.1.3 Rahalisi vahendeid on pankrotivara koosseisus kokku 0,00 eurot. Seega rahaliste vahendite puudumise tõttu ei ole PankrS § 146 lg 1 sätestatud väljamakseid võimalik teha. Tulenevalt PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab kohus pankroti raugemisel pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Pankrotihaldur teeb kohtule tuginedes PankrS § 146 lg 1 p 3 ja 4 ettepaneku jaotada ja kinnitada võlgniku M.L. (pankrotis) pankrotimenetluses väljamaksmata/välja makstud kulud alljärgnevalt: pankrotimenetluse kuluna pankrotihalduri tasu 475 eurot (5 tundi x 95 eurot), mis jääb pankrotivara arvelt välja maksmata rahaliste vahendite puudumise tõttu; käibemaks pankrotihalduri tasult 95 eurot, mis jääb pankrotivara arvelt välja maksmata rahaliste vahendite puudumise tõttu. Bürookulud (paber, printer, postikulu, koopiate valmistamine, telefon, kütus, ruumide kulu ) alates 05.11.2019.a. kuni 05.05.2020.a. kokku summas 144,00 eurot (6 kuud * 20,00 eurot kuus * käibemaks 20% ), mis jäävad pankrotivara arvelt osaliselt välja maksmata rahaliste vahendite puudumise tõttu. Väljamakse saaks teha summas 89,72 eurot. . Kokku jääb välja maksmata pankrotimenetluse kulusid summas 624,28 eurot rahaliste vahendite puudumise tõttu. 2.2 Pankrotihalduri esitatud lõpparuande (PankrS § 158 lg 3) kohaselt: 2.2.1 Nõuete kaitsmise koosolek toimus 23.03.2020.a. ning nimetatud koosolekul kaitsti kokku nõudeid summas 6847,62 eurot. Jaotusettepanek kinnitati 23.03.2020.a kohtumäärusega. 2.2.2 Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta
Pankrotivara puudub ja seega selle müügist raha laekunud ei ole. 2.2.3 Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta Taotlusi vara välistamiseks ei ole esitatud ning seetõttu vara välistamise tagajärgedest (PankrS § 146 lg 1 p 1) tulenevaid väljamakseid tehtud ei ole. Samuti ei ole tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid. PankrS § 146 lg 1 p 2 alusel võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist makstud ei ole. Massikohustusi PankrS § 146 lg 1 p 3 alusel ei ole. Pankrotimenetluse kulud (so halduri kulu ja tasu) PankrS § 146 lg 1 p 4 alusel on kokku 714 eurot ja nimetatud summa jääb pankrotimenetluse kuludena välja maksmata rahaliste vahendite puudumise tõttu. 2.2.4 Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotise alusel väljamakseid teha ei saa rahaliste vahendite puudumise tõttu. 2.2.5 Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiesemed pankrotivara koosseisus puudusid. 2.2.6 Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistele isikutelt saadaoleva vara kohta Pensioni registri pidaja andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr xxxxx, konto saldo on 14.10.2019.a. seisuga 6,924 SEB Progressiivne Pensionifond osakut. Kogumispensionide seadusest tulenevalt saab kohustuslikust pensionifondist teha väljamakseid isiku vanaduspensioni ikka jõudmisel või kanda osakud üle pärijatele peale isiku surma. Seega ei saa pensionifondi osakuid arvestada pankrotivara hulka. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Äriregistri andmetel võlgnik ei oma osalust juriidilistes isikutes. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele, sõidukeid, väikekelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Võlgniku abikaasa M. B. (IK xxxxxxxxxxx) Äriregistri andmetel ei oma osalust juriidilistes isikutes. Kinnistusraamatu andmetel ei ole võlgniku abikaasa nimele kinnisasju registreeritud. Seega puudub müümata ja/või teistelt isikutelt saadav pankrotivara. 2.2.7 Andmed halduri tegevuse kohta vara valitsemisel Haldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud võlausaldajate huvidest.
pankrotiseadusest
ning
kõigi
2.2.8 Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Võlausaldaja AS Kiviõli Soojus OÜ Kiviõli Vesi Lüganuse vald (vallavalitsuse kaudu) Intrum Debt Finance AG Eesti Vabariik (RTK kaudu) Telia Eesti AS
Välja maksmata nõude Järk suurus EUR 2300,38 II 1543,72 II 876,46 II
Jaotis % 35,65 23,93 13,58
523,11 1208,64
II II
8,11 18,73
395,31
III
Kokku välja maksmata nõudeid II järgus summas 6 452,31 eurot ja III järgus summas 395,31 eurot. 2.2.9 Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Pankrotimenetluses hagisid esitatud ei ole ning pankrotihaldur ei kavatse hagisid esitada. 2.2.10 Menetluskulud ning halduri tehtud vajalikud kulutused: Vastavad kulud on toodud punktis 2.1.3. 2.2.11 Maksejõuetuse põhjus ja muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Pankrotihaldur on seisukohal, et M.L. (pankrotis) kuuluvad vara ja õigused ei kata olemasolevaid kohustusi, mistõttu on välja kujunenud pankrotisituatsioon. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on ajutise halduri arvates asjaolu, et võlgnik ise oma tegudega on põhjustanud olukorra, kus ta ei suuda oma kohustusi täita (täitemenetluse registrist ja ka võlgniku pankrotiavaldusest nähtuvalt ei ole võlgnik eriti seaduskuulekas olnud). Samas käesoleval ajal ei ole võlgnik seoses piisavate alaliste sissetulekute ja vara puudumisega võimeline oma kohustusi täitma. Olemasoleva informatsiooni põhjal on haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgniku enda tegevus, võlgniku töötus ning võlgnikul selliste alaliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid võlgnikul täita oma kohustusi. Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa pankrotihaldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. 2.2.12 Võlgniku kohustustest vabastamise menetlusest Aruande koostamise ajaks ei ole tuvastatud PankrS § 171 lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. PankrS § 172 lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172 lg 6 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajad ei ole ei võlausaldajate I üldkoosolekul ega ka nõuete kaitsmise koosolekul teinud ettepanekuid usaldusisiku osas. Haldur on saatnud päringu usaldusisiku osas ka võlausaldajatele, kellest kõik on seisukoht, et võlgnik võiks ise täita usaldusisiku kohustusi. 2.3 Pankrotihaldur palub PankrS § 158 lg 4 ning § 150 lg 4 kohaselt: - Lõpetada M.L. (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu peale pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetlusega seotud kulude väljamaksmiseks. - Määrata pankrotihalduri tasu ja kinnitada M.L. (pankrotis) pankrotimenetluse kulud. - Vabastada pankrotihaldur Hillar Villers pankrotihalduri ülesannetest M.L. (pankrotis) pankrotimenetluses. - Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta Ametlikes Teadaannetes.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruande ja ettepanekuga, leiab, et taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud.
4.Vastavalt PankS § 158 lg 4 lõpetab kohus pärast halduri aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui tuvastab, et pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Võlgnikul ei jätku piisavalt vahendeid pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks. Kuna võlgniku olukorra paranemist oodata ei ole, võlausaldaja ei ole ilmutanud huvi pankrotimenetluse jätkamiseks, kuulub pankrotimenetlus lõpetamisele raugemise tõttu PankrS § 158 lg 4 alusel.
5.Pankrotihaldur taotleb tasu määramist, mille kohus rahuldab. 5.1 PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Vastavalt PankrS § 65 lg 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmistest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. 5.2 Pankrotihaldur palub kinnitada M. L. (pankrotis) pankrotihalduri tasu ja pankrotihalduri kulud summas 714 eurot (koos maksudega). Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Halduri tunnitasu ülemmäär on 98 eurot. Haldur on märkinud tunnitasu suuruseks 95 eurot, halduril kulus 5 tundi. Kohus leiab, et pankrotihalduri tasu ja kulud taotletud ulatuses on vajalikud ja põhjendatud. Kuna võlausaldajad ja võlgnik ei ole vastuväiteid tasu ja kulude osas esitanud, kinnitab kohus pankrotimenetluse kulud kokku summas 714 eurot sh käibemaks. Pankrotihalduri tasu ja kulud on kokku 714 eurot (sh käibemaks). Kulude katteks ei ole pankrotivara arvel võimalik teha väljamakseid. 5.3 Pankrotihaldur esitas taotluse menetlusabi andmiseks pankrotimenetluse kulude sh halduri tasu ja kulude katmiseks summas 476,40 eurot (koos maksudega) vastavalt PankrS § 65 lg 11. Menetlusabi andmisel palub pankrotihaldur arvestada seda, et võlgnik on esitanud pankrotiavalduse ja ta on ka taotlenud võlgadest vabastamise menetluse algatamist. Juhul kui kohus rahuldab võlgniku avalduse võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks, siis on võlgnik saavutanud taotletava eesmärgi ja menetlusabi andmisel võiks võlgnik hüvitada (sh osaliselt, perioodiliste maksetena, vms.) pankrotimenetluses antud menetlusabi, kui kohus seda otstarbekaks peab. Haldur palub kanda tasu ja kulud JeweLex Advokaadibüroo OÜ (RK 12412334) arvelduskontole nr xxxxxxSwedbank AS. 5.4 PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt (PankrS § 150 lg 4). TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri
valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku (pankrotis) pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi: - 397 eurot, millele lisandub käibemaks ja mida ei mõisteta riigi tuludesse välja; - ülejäänud osas so summas 237,60 eurot (koos käibemaksuga) jätta pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda PankrS § 150 lg 4 ja TsMS § 172 lg 4 alusel. Kuivõrd väljamakse saab teha 89, 72 eurot, siis jääb pankrotivõlgniku kanda halduri tasu ja kulu 237,60 -89, 72 eurot = 147, 88 eurot TsMS § 180 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus määrata, et menetlusabi saaja tasub muud kohtukulud osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Kuna kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, mille vältel peab võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega (kui seda ei ole, siis otsima), ei vabasta kohus võlgnikku (pankrotis) pankrotimenetluse kulude tasumisest, vaid kohustab võlgnikku hüvitama riigile väljamakstud halduritasu ja kulud 1 (ühe) aasta jooksul pärast kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise määruse jõustumist (TsMS § 180, § 183, § 179 lg 5);
6.PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus M.L. (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.
7.M.L. (pankrotis) on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Vastavalt PankrS § 172 lg 1 kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg 3 nimetatud makseid. Pankrotihaldur on aruandes märkinud, et võlausaldajate seisukohalt võiks usaldusisiku ülesandeid täita võignik M. L. ise. Tulenevalt PankrS § 172 lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.
Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus võlgnikku M. L. täitma usaldusisiku ülesandeid enda kohustustest vabastamise menetluses.
8.Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda PankrS § 173 sätestatust. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab PankrS § 172, muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab M.L. usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruanne usaldusisiku ülesannete täitmise kohta (sh maksete tegemise kohta võlausaldajatele).
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.