Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

täieliku tasumiseni; võla sissenõudmiskulu summas 40 eurot; viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võla sissenõudmiskulult alates 25.01.2020 kuni võla sissenõudmiskulu täieliku tasumiseni; avaldaja menetluskulu ning avaldaja menetluskulult viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Avalduse kohaselt on avaldaja kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil xxx Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr 819652429. Kindlustusvõtjaks on S. k.. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 200 eurot. 26.09.2019 sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate. Kahjuteate kohaselt toimus 26.09.2019 Keemikute tn 20x korteris kahjujuhtum. Veekahju toimus sellel ajal, kui hoone valitseja X OÜ lülitas sisse hoone küttesüsteemi. Küttesüsteemi väljalülitamisel vee sissevool korterisse esmalt aeglustus ja mõne aja möödudes peatus. Korteris nr x said R. K.’i selgituse kohaselt kahjustada koridori põrand, sein, lagi, lae peal asuv soojustusmaterjal ning ühes toas elektrikaabel. OÜ X akti kohaselt oli 26.09.2019 toimunud veekahju põhjuseks kütte sisse lülitamisel toimunud õhutamise ventiili rike. Korteri nr x remondiks tegi hinnapakkumise R. OÜ summas 5 071,38 eurot. Avaldaja hinnangul oli korteri parandamiseks pakutud hind mõistlik. Avaldaja ja kindlustusvõtja pidasid kahju hüvitamise osas läbirääkimisi ning jõudsid kokkuleppele, et avaldaja hüvitab kahju summas 3 189 eurot Re. K. arvelduskontole. Avaldaja hüvitas kahju summas 3189 eurot. Põhjusel, et veekahju sai alguse korteriomanike kaasomandisse kuuluvast küttesüsteemist, esitas avaldaja 08.01.2020 asjast puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Asjast puudutatud isik sai kahjunõude kätte, kuid ei ole avaldajale kahju hüvitanud. Avaldajal on puudutatud isiku vastu kahju hüvitamise nõue summas 3189 eurot, viiviste nõue ja võla sissenõudmiskulu hüvitamise nõue summas 40 eurot. Puudutatud isiku seisukoht Puudutatud isik Maardu linn, Keemikute tn 20 korteriühistu palub lõpetada menetluse, kuna on kahjunõude tasunud ning jätta avaldaja menetluskulu ja sissenõudmiskulu avaldaja kanda. Puudutatud isik tunnistas hüvitise tasumise kohustust ega hakanud avaldajale kirjalikult vastuväiteid esitama. Selle asemel helistas puudutatud isiku majahaldur 07.01.2020 avaldaja esindajale ning teatas, et hetkel puudutatud isikul rahalisi vahendeid hüvitise tasumiseks ei ole, aga puudutatud isik on nõus kahju hüvitama ning hakkab selleks koheselt rahalisi vahendeid otsima. Lisaks palus majahaldur, et avaldaja ei pöörduks antud asjas kohtusse. Puudutatud isikul oli sõlmitud vastutuskindlustusleping kindlustusfirmaga G., selle kaudu oli võimalik tasuda avaldajale hüvitis. Kuna majahaldur ei teadnud, kui kaua kestab vastutuskindlustuse kahjuavalduse menetlus, siis ta hoiatas avaldajat, et võib olla ei õnnestu kahjunõude hüvitise tasumine ette antud kuupäevaks, s.o 22.01.2020. Avaldaja esindaja väitis, et pole probleemi, maksetähtaega võib pikendada. G. rahuldas puudutatud isiku poolt esitatud kahjuavalduse ning 28.01.2020 helistas majahaldur teist korda avaldajale ning teatas, et puudutatud isik tasub lähiajal nõutud hüvitise. Avaldaja esindaja ei öelnud, et ta on juba esitanud puudutatud isiku vastu kohtusse avalduse. 30.01.2020 tasus puudutatud isik avaldajale heas usus 3 189 eurot. Avaldusest osaline loobumine Avaldaja esitas 17.02.2020 kohtule avalduse nõudest osaliselt loobumiseks. Avalduse kohaselt laekus avaldajale 30.01.2020 põhinõue summas 3 189 eurot, mistõttu loobub avaldaja oma põhinõudest. Avalduse kohaselt jääb avaldaja jääb muude nõuete juurde ja nõuab puudutatud isikult viiviste, võla sissenõudmise kulu ja avaldaja menetluskulu hüvitamist. Kohtumääruse põhjendused Kohus vaatab esitatud kahju hüvitamise nõuet läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 17 ja 613 lg 1 p 1 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab

kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kuivõrd antud asjas seadus kohtuistungi pidamise kohustust ette ei näe, lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. Käesolevas vaidluses on kohus määranud 09.06.2020 kohtuistugi tulenevalt TsMS §- st 4 lg 4, et pooled saavutaksid menetluses kompromissi arvestades, et põhinõue oli tasutud. Kohtu pakutud kompromissiga avaldaja ei nõustunud. Avaldaja esitas 17.02.2020 kohtule avalduse nõudest osaliselt loobumiseks. Avalduse kohaselt laekus avaldajale 30.01.2020 põhinõue summas 3 189 eurot, mistõttu loobub avaldaja oma põhinõudest. Kohus leiab, et loobumine tuleb põhinõude osas vastu võtta ja menetlus 3 189 euro nõudes kuulub lõpetamisele. Avalduse kohaselt jääb avaldaja muude nõuete juurde ja nõuab puudutatud isikult viiviste, võla sissenõudmise kulu ja avaldaja menetluskulu hüvitamist. Puudutatud isik nõustus viivise ja sissenõudmiskulu 40 euro tasumisega. Seega ei pea kohus vajalikuks nimetatud summa osas põhjendatust hindama. Seega kuulub puudutatud isikult Maardu linn, Keemikute tn 20 korteriühistult välja mõistmisele avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks sissenõutavaks muutunud viivis summas 5,58 eurot ja võla sissenõudmiskulu summas 40 eurot. Avaldaja esitas 15.06.2020 oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt nõuab menetluskulude hüvitamist summas 550 eurot. Avaldaja menetluskulud koosnevad õigusabikuludest summas 500 eurot ja riigilõivust summas 50 eurot. Avaldaja esindaja tunnitasuks on märgitud 120 eurot ning õigusabi osutamiseks on menetluskulude nimekirja kohaselt kulunud 4 tundi ja 40 minutit. Puudutatud isik ei nõustunud avaldaja menetluskulude, sh riigilõivu, tasumisega. Avaldaja on kohtusse pöördunud 24.01.2020 tuginedes asjaolule, et esitas puudutatud isikule kohtuvälise nõude 08.01.2020, maksekohustusega hiljemalt 22.01.2020. Puudutatud isik on seisukohal, et 28.01.2020 helistas majahaldur teist korda avaldajale ning teatas, et puudutatud isik tasub lähiajal nõutud hüvitise. Avaldaja esindaja ei öelnud, et ta on juba esitanud puudutatud isiku vastu kohtusse avalduse. 30.01.2020 tasus puudutatud isik avaldajale 3 189 eurot. Seega on menetlusosalistel vaidlus asjaolu üle, kas menetluskulu kuulub hüvitamisele. Kohus asub seisukohale, et avaldaja menetluskulu kuulub väljamõistmisele osaliselt. Kuivõrd dokumentaalsed tõendid kinnitavad tasunõude päeva 22.01.2020 ning makse tasumist 30.01.2020, oli avaldaja õigustatud kohtusse pöörduma ning seega on riigilõiv põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole arvestades tehtud töö mahtu ja asja keerukust põhjendatud avaldaja õigusabikulu nõue summas 500 eurot. Tsiviilasja materjale hinnates leiab kohus, et avaldaja õigusabikulude suurus on ülepaisutatud ja põhjendatud avaldaja õigusabikulud ei saa olla suuremad kui 150 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja avaldaja põhjendatud menetluskulud summas 200 eurot (riigilõiv 50 eurot + põhjendatud õigusabikulud 150 eurot). /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.