Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

AS Taisto Transport esitas 10.07.2020. a kohtule avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnikul on võlausaldajate ees kohustusi kokku vähemalt 1 370 529,20 euro ulatuses ja vara 329 301,20 euro ulatuses. Võlgnik on esitanud maksejõuetuse põhjenduse: võlgniku tegevusvaldkonnaks on linnadevaheliste reisiliinide teenindamine, millise tegevuse kasutoov ajavahemik on märtsseptember. Märtsis alanud tervishoiukriisi ajal oli ettevõttel möödas kahjumiperiood, mida pidi katma järgnev kasumiperiood. Tulenevalt ettevõtte spetsiifikast pidi ettevõte ka pärast kriisi algust edasi töötama vaatamata saadavale kahjumile. Selle tõttu tekkisid ulatuslikud võlgnevused kütusemüüjatele, mille tõttu ei ole ettevõttel enam võimalik busse tankida ega liine teenindada. Eelnenud kahjumiperioodi tõttu puuduvad võlgnikul ka igasugused vahendid töötamiseks tulevikus võimaliku tulu teenimise eesmärgil. Neil asjaoludel leiab võlgnik, et ta on püsivalt maksejõuetu.

Võlgnik on lisanud seletuse maksejõuetuse põhjuste kohta ja võlanimekirja. Võlgniku kohustused ületavad kordades võlgniku vara, võlgniku majandustegevus on seiskunud ja püüdvad vahendid majandustegevuse jätkamiseks. Võlgnik palub välja kuulutada tema pankroti. Lisatud seletust maksejõuetuse põhjuste kohta kohus refereeris eespool. Võlgniku varanimekirjas on vara 329 301,20 euro väärtuses, mille hulgas peamise varana Taisto AS aktsiad ja kolm bussi liisingulepingu alusel, arvel olevad rahalised vahendid ja debitoorne nõue. Võlgniku võlgadena on kirjas rahalisi nõudeid 1 370 529,20 euro ulatuses, millest peamised laenulepingutest tulenev nõue AS Taisto ees, leppetrahvinõuded ostu-müügi lepingutest taganemise eest (võlausaldaja AS Taisto Bussid), võlgnevus Lamitex Grupp OÜ ees tasumata arvete eest ja kütusemüüjate nõuded tarbitud kütuse eest. Kohus kontrollis äriregistrist, et käesoleval ajal kannab võlgnik registrikoodiga 10414949 ärinime VBV Trans AS. Aktsiaselts Taisto Transport on kehtetu nimi. Määrusega 13.08.2020 võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutise pankrotihalduri, määras kohtuistungi aja. Ajutine pankrotihaldur esitas 27.08.2020 aruande. Võlgniku üldiseloomustusena on esitatud info, et kõigile võlgniku nimele avatud pangakontodele on seatud arestid tsiviilasjas nr . 2-20-8608 AS Olerex hagi tagamiseks. Käesoleval ajal toimubki võlgniku suhtes üks aktiivne täitemenetlus, mille sisuks on nimetatud tsiviilasjas hagi tagamine. Ajutine haldur on esitanud liiklusregistri andmete alusel tabeli kujul andmed võlgnikule kuulunud ja kuuluvate sõidukite kohta ja võlgniku seoste kohta nende sõidukitega. Võlgniku kinnitusel ei ole ükski liiklusregistris tema omandina registreeritud sõiduk säilinud. Võlgnik on alates asutamisest kuni tegevuse lõpetamiseni seotud bussidega reisijateveo teenuse pakkumisega. Teenus seisnes (viimastel aastatel) juhiga busside rendileandmises, bussijuhtimise teenust on sisse ostetud Sõmeru Grupp OÜ-lt (nüüdseks pankrotis). Võlgnik on varasemalt koostanud ja äriregistrile korrektselt esitanud majandusaasta aruandeid. Käesoleval ajal on majandustegevust kajastavatest raamatupidamisandmetest ülevaate saamine keerukas, kuna majandustegevust ühtselt ja ammendavalt kajastavat pearaamatu faili ei näi võlgnikul olevat. Võlgniku vara. Varana on võlgnikul raha pangakontodel kokku summas 2747,42 eurot. Põhivarana on bilansis kajastatud liisinguandjale kuuluvad sõidukid nende bilansilises jääkväärtuses ja kaks Taisto AS lihtaktsiat, mis on omandatud aprillis 2020. Omandatud lihtaktsiate eest andis võlgniku Taisto AS aktsiakapitali mitterahalise sissemaksena üle kõik oma olemasolevad sõidukid (15 bussi), mille väärtuseks hinnati 269 500 eurot. Omandatud aktsiad arestiti tsiviilasjas nr . 2-20-8608 hagi tagamiseks. Potentsiaalne (aktsiate) ostja taganes koostöölepingust ja aktsiate müügilepingust ja esitas leppetrahvinõude 56000 euro ulatuses. Põhivara väärtusena bilansi järgi 499 216,75 eurot. Kokku vara väärtuses 501 964,17 eurot. Sellistel asjaoludel on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku vara harilik väärtus on oluliselt väiksem tema raamatupidamisbilansis näidatust. Ajutine haldur esitab ülevaate võlgniku vara koosseisust ja väärtusest viimastel tegevusaastatel, näiteks seisuga 31.12.2019 oli võlgnikul vara väärtuses 1 098 468 eurot, millest põhivara 898 259 eurot, nõudeid ja ettemakseid 131 447 euro väärtuses. Võlgniku võlad.

Võlgnik kajastab bilansis oma kohustusi järgmiselt: Võlad tarnijatele 125 866,94 euro väärtuses. Maksuvõlad 957,06 euro väärtuses. Muud viitvõlad 602 058,14 euro väärtuses. Muud lühiajalised kohustused 41 869,01 euro väärtuses. Kapitalirendi kohustused 189 325,65 euro väärtuses. Kokku kohustusi 960 076,80 euro väärtuses. Raamatupidamises ei ole kajastatud erinevaid kõrvalkohustusi. Samuti ei ole kajastatud võlausaldajaid, kellel on võlgniku vastu üksnes leppetrahvinõue (AS Taisto Bussid, OÜ Racifil). Tehtud ettemaksete tagasisaamine on ebatõenäoline. Hinnang võlgniku varalisele seisundile ajutise halduri poolt on, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik on bussidega reisijateveo korraldamise lõpetanud ja kõik tema tegevuse baasiks olnud sõidukid võõrandanud. Käesoleval ajal on ühistransporditeenuse perspektiiv ebaselge, võlgniku juhataja ei usu võlgniku võimesse teenida tulevikus tulu, mis võimaldaks kohustused täies ulatuses täita. Arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta: koroonapandeemia ja seoses sellega kehtestatud piirang liikumisele vähendas drastiliselt võlgniku pakutava teenuse tarbijaid, samas ei saanud sellele reageerida kulude järsu vähendamisega. Kuna oluline muutus majanduskeskkonnas langes perioodile, mil pidanuks algama tulutoov hooaeg aastas, ei näinud võlgnik tegevuse jätkamisel perspektiivi. Võlgnik teenis kahjumist aastast 2017. Kahjumi põhjuseks olid aastal 2015 jõustunud seadusemuudatused, mis lubasid konkureerivatel teenusepakkujatel saata busse liinile ühel ja samal kellaajal Sellises konkurentsis jäid võlgniku bussid alla suuremate ettevõtjate poolt pakutavale. Veel mõjutas kahjumit asjaolu, et 2018.aastal hakkas maakondade piires toimuma tasuta transport. Tasuta vedude korraldajana ei leidnud võlgnik enam endises mahus reisijaid. Ajutine haldur on seisukohal, et püsivalt maksejõuetuks muutus võlgnik aastal 2020. Ajutine haldur teeb ettepaneku kuulutada väljavõlgniku pankrot, pankrotiavaldus rahuldada. Ajutine pankrotihaldur esitas koos aruandega tasu ja kuluhüvitise taotluse. Kohus pidas kohtuistungi 28.08.2020. Võlgniku seaduslik esindaja Txxxxx-Txxxx Kxxxxxxx jääb pankroti väljakuulutamise taotluse juurde. Vara realiseerida, saadav raha võlausaldajate vahel jagada, äriühing likvideerida. Äriühingul ei ole palgalisi töötajaid. Kasutati renditööjõudu, seaduslik esindaja võlgnikettevõttest tasu ei saanud. Viiruspandeemia tekkimisel reisijatevedu lõppes, kuna reisijate arv lähenes nullile. Kuid liinid pidid- tulenevalt Ühistranspordiseaduse nõudestsõitmist jätkama, kulud ja arved kuhjusid. Seaduslik esindaja pidi oma teistest ettevõtetest raha juurde laenama. Investor oli nõus investeerima aktsiate vastu kui võlgnik omandab AS Taisto aktsiaid, sissemakseks olid bussid. Nüüdseks on võlgnik nende busside kasutaja. Võlgniku seaduslik esindaja andis seletuse kohustuste kohta tema endaga seotud äriühingute ees. Muude viitvõlgadena kajastatud võlg Taisto AS ees on aastate jooksul Taisto Transpordile Taisto AS-lt laenatud raha. Võlgniku seaduslik esindaja on kokkuvõtlikult seisukohal, et ainult kommertsliinidele üles ehitatud ärimudel ei võimaldanud tekkinud koroonakriisis vee peale jääda. Ajutine pankrotihaldur toob võlgniku varaga seonduvalt esile, et liisinglepingute alusel kasutatavaid busse ei ole ilmselt väga tulus realiseerida Praegu turul busside puudust ei ole, seetõttu nõudlus neile ja järelikult ka hind on pigem madal, kasumlikult realiseerida ei õnnestu..

Ajutine haldur ei kavanda liisingavara müümise kohustust enda kanda võtta, kuna realiseerimiskanalid ja hoiustamiseks vajalik taristu puudub. Võlgniku pankrot välja kuulutada.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud avalduse ja selle lisadega, uurinud ajutise halduri aruannet, võlgniku seadusliku esindaja ja ajutise halduri sõnavõttu kohtuistungil, on seisukohal, et avaldus VBV Trans AS pankroti väljakuulutamiseks on põhjendatud. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS 1 lg.3 sätestab: Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 näeb ette, et kohus kuulutab pankroti välja kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul võlgade kogusumma 1 370 529,20 eurot. Teadaolevat vara on võlgnikul tema avalduse kohaselt 329 301,20 euro ulatuses. Ajutise halduri aruande järgi on võlgnikul vara 501 964,17 euro väärtuses, kohustusi 960 076,80 euro väärtuses. Kahtlusteta on tegemist võimetusega võlgnikul olemasoleva vara arvel täita tema kohustusi. Võlgniku vara ei kata tema kohustusi. Võlgnik on käesoleval ajal 15 bussi kasutaja, mis varasemalt olid tema omandis. Seega on võlgnikul peamiselt olemas materiaalne baas, millel majandustegevust arendada või taastada. Võlgnikul endal on ka varasemalt töötajad puudunud ja ta on ostnud bussijuhtimise teenust teiselt äriühingult – Sõmeru Grupp OÜ-lt, mis käesolevaks ajaks on pankrotis. Seega bussijuhtimise teenuse sisseostmine seniselt lepingupartnerilt ei oleks võimalik ja võlgnikul tuleks bussijuhtide saamiseks kasutada teist mudelit või teenusepakkujat. Võlgniku hinnangul ei ole tal praeguses olukorras, kus tal on suured võlgnevused kütusemüüjatele, võimalik busse tankida ega liine edasi teenindada. Võlgniku majandustegevusele on olnud iseloomulik, et perioodil märts kuni september on tulutoov aeg, mil kogutakse ressurssi kahjumiperioodi katmiseks. Aastal 2020 on kahjumiperioodile (kuni märtsikuuni) järgnenud koroonapandeemiast tulenenud liikumispiirangu aeg, mil linnadevahelise reisiliikluse bussireisijate arv lähenes nullile. Sellises olukorras puuduvad võlgnikul vahendid, et jätkata töötamist tulevikus võimaliku tulu teenimise eesmärgil. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et arvestades jätkuvat epidemioloogilist situatsiooni, ei pruugi võlgnikul olla võimalik reisijate linnadevahelise liiniveoga teenida lähemas ettenähtavas tulevikus tulu, mis võimaldaks tekkinud kohustused kogu ulatuses täita. PankrS § 31 lg.3 järgi kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine või tulevikus tekkiv seisund, vaid võlgnik on juba püsivalt maksejõuetu. Võlgniku VBV Trans AS pankrot tuleb välja kuulutada, määrata pankrotihaldur ja võlausaldajate esimese üldkoosoleku aeg. PankrS § 22 lg.5 järgi esitab ajutine haldur kohtule aruande, milles esitab ka arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Arvamuses märgib ajutine haldur, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu.

Käesoleval juhul on ajutine haldur põhjendanud maksejõuetuse tekkimist peamiselt kolme põhjusega: 1) alates 2017.aastast teenitud kahjum sai alguse 2015.aastal jõustunud seadusemuudatustest, mille järgi oli konkureerivatel teenusepakkujatel lubatud saata busse liinile samasse sihtkohta samal kellaajal; sellises olukorras ei suutnud võlgnik konkureerida suuremate pakkujatega; 2)tasuta transpordi algamine maapiirkondades aastal 2018, tasuliste vedude korraldajana ei leidnud võlgnik enam endises mahus reisijaid; 3)püsiv maksejõuetus saabus 2020.aastal koroonapandeemia mõjude tõttu. Seega on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Täpsemaid maksejõuetuse põhjusi tuleb analüüsida pankrotimenetluse käigus. PankrS § 171 lg.11, § 31 lg 6 järgi nimetab kohus võlgnikule pankrotihalduri ja määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha. PankrS § 31 lg 7 järgi kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Tulenevalt PankrS § 34 lg-st 1 peab haldur teavitama teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. Kohus selgitab, et PankrS § 35 lg 1 alusel pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 5) järgnevad muud Pankrotiseaduses ettenähtud tagajärjed. PankrS § 35 lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Ajutine haldur Einar Vallandi on nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina. Kohus leiab, et Einar Vallandi vastab PankrS § 56 nõuetele ja teda on võimalik määrata VBV Trans AS pankrotihalduriks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 150 lg 2 järgi kui pankrotiavaldus rahuldatakse,... tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kohus rahuldab pankrotiavalduse, mistõttu menetluskulud tuleb tasuda pankrotivarast. Ajutine pankrotihaldur esitas 27.08.2020. a kohtule koos aruandega taotluse ajutise halduri tasu ja kulude kindlaksmääramiseks. Ajutine haldur palus kohtul määrata temale tasu 10,5 töötunni eest summas 837,90 eurot (selle hulgas on maksud- sotsiaalmaks ja tulumaks) ning hüvitada ülesannete täitmisel tehtud kulud summas 122,45 eurot, lisandub käibemaks 20% (24,49 eurot).

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete senist mahtu, asja keerukust ja halduri kutseoskusi on tasu taotletud ulatuses põhjendatud. Ajutine pankrotihaldur on arvestanud tasu määraga 60 eurot ühe töötunni eest, mis jääb PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ajutise halduritasumäära piiresse. Kohtu hinnangul on asjaolusid arvestades tasu taotletud määras põhjendatud. Tasu arvestamise aluseks olev aeg – kokku 10,5 tundi on kohane ja proportsioonis menetluse mahu ja vajaliku tööhulgaga. Kuna ajutine haldur on taotlenud tasu määramist summas, mille hulka kuuluvad tavapäraselt töötasult tasutavad maksud- tulumaks ja sotsiaalmaks, kujuneb ajutise halduri tasu järgmiselt: tasu 10,5 töötunni eest tunnitasuga 60 eurot tund- on tasu 630 eurot. sellele lisandub sotsiaalmaks 33% ehk 207,90 eurot. Kokku tasu 837,90 eurot. sellelt tasult peetakse kinni tulumaks 126 eurot. Kohus on seisukohal, et kuna ajutise halduri tasu sisaldab kõiki makse (PankrS § 23 lg.3, § 65 lg.11), tuleb lähtuda taotletud tasu hindamisel ajutisele halduri tasu kogusummast, käesoleval juhul 837,90 eurost. Ajutise halduri töökulu 10.5 tundi tähendab, et ajutise halduri tunnitasumäär kujuneks 79,80 eurot tund. Kohus ei pea sellist tunnitasu liialdatuks ja ka see jääb PankrS § 23 lg.3 tasumäära piiresse. Eeltoodu alusel määrab kohus ajutisele haldurile tasu summas 837,90 eurot, mille hulgas nii tasu, sotsiaalmaks kui ka tulumaks. Kohus leiab, et põhjendatud on ka ajutisele haldurile kulude hüvitamine taotletud ulatuses. Haldur on selgitanud, et kulud summas 122,45 eurot moodustuvad fotokoopiate ja väljatrükkide tegemise kulust, büroo töökoha kasutamise kulust ja mootorikütuse hinnast (transpordikuluna).. Kohus leiab, et taotletud kulude hüvitise summa on mõistlik ja põhjendatud. Pankrotihaldur on kulutused teinud läbi OÜ Õigusbüroo Faktootum. Kohus kontrollis, et OÜ Õigusbüroo Faktootum on käibemaksukohuslane, seega on põhjendatud ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis büroole välja maksta koos käibemaksuga 24,49 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.