Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

täies ulatuses tasumata. Võlgniku põhivõlg võlausaldaja ees on 1 875,35 eurot. Müügilepingu kohaselt kohustus võlgnik tasuma võlausaldajale tähtajaks tasumata summadelt viivist 0,2 % päevas. Võlgniku viiviste võlg seisuga 10.07.2020 on võlausaldaja ees 2 250,83 eurot. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole võlgnik võlausaldaja ees oma võlgnevust kahe ja poole aasta jooksul likvideerinud, mis viitab üheselt tema maksejõuetusele, mis ei ole ajutine. Võlausaldaja esitas võlgnikule pankrotihoiatuse ning võlgnik ei täitnud nõuet ka pärast seda. Võlausaldaja leidis, et võlgnik on maksejõuetu ja välja tuleb kuulutada tema pankrot. Kohus võttis avalduse 21.07.2020.a määrusega menetlusse ning andis avaldajale tähtaja deposiidi tasumiseks. Võlausaldaja tasus deposiidi ja täpsustas, et edastas pankrotihoiatuse 15.02.2020.a võlgniku äriregistri järgsele elektronposti aadressile [email protected]. Võlgnik on pärast hoiatuse saatmist võtnud ka võlausaldajaga ühendust ja pole kunagi eitanud hoiatuse kättesaamist. Võlgniku esindaja esitas 27.08.2020 kirjaliku vastuväite pankrotiavaldusele ja palus jätta ajutine haldur nimetamata ning avaldus läbi vaatamata. Võlgnik nõuet ei tunnistanud ning leidis, et avaldaja on pahatahtlikult esitanud võlgniku kahjustamiseks pankrotiavalduse olukorras, kus avaldaja võlgneb Lahe Teenused OÜ-le 08.02.2019.a arve nr 1253 alusel 3723,60 eurot ning on selle tasumisega selgelt viivitanud rohkem kui 6 kuud. Võlgnik selgitas, et poolte vahel on juba aastaid kestnud partnerlus. Kirjalikku lepingut poolte vahel sõlmitud ei ole, kuid poolte vahel oli koostöö ja alltöövõtu lepingulise suhe olemas. Nii on asi toiminud terve 2018 aasta jooksul ja nii on avaldaja aktsepteerinud ja tasunud või tasaarveldanud rida arveid. Varasemalt on võlausaldaja aktsepteerinu aktid 1-5, mis kajastub ka arvetel. Võlausaldaja esindaja Kurmet Ossip on ebaseaduslikult keeldunud aktsepteerimast ehitustegevuse akti nr 6 (Tööstuse tn 3, Tartus) , mille alusel on võlgnik esitanud võlausaldajale arve nr 1253. Nimetatud arve nr 1253 on tasumata. Kuna avaldaja jäi tööde eest võlgu, peatas võlgnik tööd avaldaja objektil. Võlgnik teatas, et tasaarvestab Lahe Teenused OÜ enda arve nr 1253 järgse nõude Bestor Grupp AS-le summas 3723,60 eurot, Bestor Grupp AS-i arvete nr 30.11.2018 arve nr 2184607 ja nr 12.12.2018 arve nr 2184689 jäägiga summas 1 875,35 eurot seisuga 26.08.2020.a. Tasaarvestuse järel moodustab Avaldaja, Bestor Grupp AS-i võlg Lahe Teenused OÜ ees 1 848,28 eurot, mille tasumiseks annab võlgnik 2 pangapäeva alates käesoleva menetlusdokumendi avaldajale kätte toimetamisest. Võlgnik märkis ka, et avaldaja ei ole kunagi esitanud võlgnikule pankrotihoiatust Pankr § 10 lg 2 p 1 tähenduses, seda ka põhjusel, et tegelikkuses võlgneb avaldaja arve nr 1253 järgi võlgnikule 3723,60 eurot, mis on suurem avaldaja arvete põhinõude jäägist. Viiviseid võlgnik ei tunnista, kuna avaldaja tellitud tööd on avaldaja nõudmisel sooritatud ja on vaid avaldaja enda lohakus, et tööde osas on tasaarvestus tegemata. 28.08.2020 toimunud istungil teatas võlausaldaja, et võlausaldaja nõue on selge, selle aluseks on üks osaliselt tasumata ja üks täielikult tasumata arve. Võlausaldaja avaldas, et akti nr 6 alusel ei ole tehtud ühtegi tööd ja see on alusetu. Võlgnik pole üle poole aasta oma arve tasumist nõudnud. Võlgnik ise on võlgu novembrist 2018.a. Võlausaldaja esindaja võttis omaks, et poolte vahel on toimunud koostöö ja varaemalt on arveid tasaarvestatud, see oli toimiv praktika Võlgniku esindaja jäi kirjalikult esitatud vastuväidete juurde. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et AS Bestor Grupp pankrotiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. PankrS § 15 lg 3 p 1 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kohus märgib, et pankrotimenetluses esitatavad nõuded peavad olema üheselt selged, sissenõutavad ning ei tohi olla vaieldavad. Käeolevalt ei ole nimetatud eeldused täidetud, kuna poolte vahel on vaidlus omavaheliste nõuete üle ja seega ka võlgniku nõude olemasolu ja sissenõutavuse üle. Võlgnik küll möönis, et tal on võlausaldajale tasumata nõue, kuid kuna tal on omakorda nõue võlausaldaja vastu, mille ta tasaarvestab, siis saaks võlausaldaja põhinõue täidetud. Tasaarvestuse tegemiseks piisab ühe poole avaldusest teisele poolele- VÕS § 198 ja selle avalduse tulemusena lõppevad poolte nõuded kattuvas ulatuses VÕS § 197 lg 2. Seega ei saa kohus ega teine tehingu pool takistada võlgnikku sellist avaldust tegemast ja selle tegemisel automaatselt on võlausaldaja nõue rahuldatud, sest käesolevalt on võlgniku nõue võlausaldaja põhinõudest suurem. Viiviste suuruse üle tuleb pooltel vaielda (kas üldse, millises määras ja mis aja eest on õigus viivist nõuda). Avaldaja esindaja kinnitas istungil, et varasemalt toiminud praktika kohaselt on pidevalt vastastikuseid nõudeid tasaarvestatud. Seda kinnitab ka asjaolu, et avaldaja arve 2184607 täidetud osa summas 2637.60 eurot on täidetud samuti just tasaarvestuse teel võlgniku arvega nr 1248 (võlausaldaja tõend: 27.12.2018.a pöördumine, t lk 56). Kui võlausaldaja leiab, et võlgnikul nõue puudub, mistõttu ta ei saa ka nõuet tasaarvestada, siis tuleb selline vaidlus lahendada hagimenetluses. Kohus leiab, et võlgnik on põhjendatult pankrotiavaldusele vastu vaielnud ning võlausaldaja nõuet on võimalik menetleda ja nõudele saada lahendus väljaspool pankrotimenetlust, st hagimenetluses. Seega ei jää võlausaldaja õigused kaitseta, tal tuleb kasutada lihtsalt teist viisi oma nõue maksma panna. Eeltoodu alusel ei ole PankrS § 15 lg 3 p-st 1 tulenevalt võimalik ajutist pankrotihaldurit määrata. PankrS § 15 lg 7 sätestab, et kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Kuna võlausaldaja eesmärki (ajutise halduri nimetamine, pankrotimenetlusega jätkamine ja võlgniku pankroti väljakuulutamine) ei ole võimalik saavutada, tuleb võlausaldaja avaldus TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata. Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg 1 järgi loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulude jaotus TsMS § 478 lg 1 kohaselt on hagita menetluse lahend kohtumäärus ning kohtumäärusele kohaldatakse hagimenetluses tehtava kohtumääruse kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.

PankrS § 15 lg 6 sätestab, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Võlgnik esitas taotluse menetluskulude välja mõistmiseks ja kulude nimekirja. Nimekirja kohaselt on esindaja osutanud võlgnikule õigusabi teenust 6 tundi tunnihinnaga 110 eurot tund (käibemaksu ei lisandu), kokku seega 660 eurot. Kohus leiab, et esindaja tunnitasu vastab kohalikule turuhinnale ja on menetluse keerukusele vastav. Kohus leiab aga, et esindaja poolt avaldatud tööle kulunud aega ei vasta tegelikkusele. Eelkõige ei kestnud kohtuistung 1 tund, nagu on kirjas taotluses, vaid 20 minutit. Samuti pidi avalduse ja konsultatsioonile kulunud aeg 2 tundi katma ka tutvumise kohtumääruse ja kohtu kirjadega. Nimelt nimetatud dokumendid väga väikse infomahuga võlgniku jaoks ning pole ka juriidiliselt keerukas: kohtu 21.07.2020.a määrus on tavapärna menetluse algatamise määrus, kus korraldused olid antud pigem avaldajale ning võlgnikule suunatud kohtu korraldus (kiri) avalduse edastamisel sisaldas tegelikkuses vaid vastuväite esitamise tähtaja määramist. Kohus leiab, et kogenud juristil kulub nimetatud dokumentidega tutvumiseks 5 minutit. Seega tuleb võlgniku esindaja poolt osutatud teenuste ajamahtu vähendada 1 tunni ja 10 minuti võrra ja põhjendatud on ajakulu 4 tundi 50 minutit. Kohus leiab, et võlgniku kulud õigusabile on põhjendatud seega 531.66 eurot. Nimetatud summa tuleb avaldajalt võlgniku kasuks välja mõista. Kohus selgitab, et TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada vastav taotlus. /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.