Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Määruse tegemise aeg ja koht
04. september 2020. a Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-4755
Tsiviilasi
J A N pankrotimenetlus
Menetlustoiming
Kohustustest vabastamise menetlus
Menetlusosalised ja nende
VÕLGNIK/usaldusisik J A N /pankrotis/, ik xxxx Võlausaldajad: Eesti Vabariik Maksu ja Tolliameti kaudu, rk 70000349 Eesti Energia AS, rk 10421629 Viru-Nigula vald, Kunda linn, Aia tn 2 korteriühistu, rk 80137500 Telia Eesti AS, rk 10234957 Aktiva Finants OÜ, rk 10746479
esindajad
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates samale maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.
Asjaolud ja menetluse käik Maakohtu 31.01.2018 määrusega on pankrotimenetlus lõpetatud raugemnaljisega ning algatatud võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisikuks on määratud J A N. Määruse kohaselt on võlgnikule selgitatud PankrS § 173 sättest tulenevaid kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel, eelkõige kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, kohustusest teavitada kohut ja usaldusisikut igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, kohustustest mitte varjata saadud tulusid ja vara ning kohustusest anda kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikule selgitati kohustust anda usaldusisikule üle töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu. Võlgnik ei ole kogu menetluse kestel olnud normaalsel viisil kohtule kättesaadav. Reageerib kohtu nõuetele ja korraldustele kas viivitusega või üldse mitte. 04.02.2019 on esitatud esimene ja ainuke aruanne, milles märgitud tööandjate loetelu järgi on töösuhted kestnud 1,5 kuud, 4 päeva, 2,5 kuud, 10 päeva ehk tegemist ei ole töösuutliku isikuga. Aruandele lisatud konto väljavõttest nähtuvad arvukad maksed eraisikutele, kes ei ole võlausaldajad. Kohtu 18.02.2019 nõudekirjas on selgitatud, millise summa pidanuks võlgnik oma sissetulekuid arvestades võlausaldajatele väljamakseteks reserveerima ehk 1624.50 eurot. Aruandest nähtuvalt on väljamakseid tehtud vaid summas 273.46 eurot. Kohus on ka selgitanud, et lubamatu on teha väljamakseid vaid ühele võlausaldajale ja et sel kujul on tegemist kohustuste rikkumisega. Kohus andis tähtaja esitada maksedokument, millest nähtuks maksete tegemine eelnimetatud summa ulatuses vastavalt jaotistele. Kohus kordas nõudekirja 07.03.2019. Võlgnik ei ole vastanud ega kohtunõuet täitnud. 15.04.2029 istungil antud selgituse kohaselt võlgnik kinnitas, et eraisikutele tehtud maksed ei ole seotud pankrotivõlausaldajatega ja ei vastanud, miks ta kohtu nõudekirjadele reageerinud ei ole. 12.02.2020 kohtu teatele järjekordse esitamata aruande osas ei ole võlgnik reageerinud ja asja arutamiseks määratud istungitele ei ilmunud. Õiguslik põhjendus ja kohtu seisukoht PankrS § 175 lõike 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos;
2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 3 kohaselt kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. PankrS § 175 lg 4 kohaselt võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Samuti ei tohi võlgnik varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule ja usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (PankrS § 173 lg 3). Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohus ei näe põhjust, miks peaks kohus sedavõrd intensiivselt tegelema võlgniku tagaotsimisega menetluses ja sellises etapis, kus eeldatakse ja kohustatakse eelkõige võlgnikku ennast aktiivseks tegevuseks, sh tulutoova tegevuse leidmiseks. Ilmselgelt ei huvitu võlgnik menetlusest ja seeläbi ka võlgade tasumisest, ei formaalselt ega sisuliselt. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik täitnud oma esmase kohustusena teabe andmise kohustust. Kohtul pole olnud ka võimalik välja selgitada võlgniku tegevust tulutoova tegevuse otsimise kohta. Kohtul on hagita menetluse raames küll võimalik omapoolsete päringutega fikseerida, et vastavate registrite andmetel (MTA andmebaas, rahvastikuregistri andmebaas, Sotsiaalkindlustusameti info) võlgnikul püsiv ja pidev töine sissetulek on puudunud ja et võlgnik pole ka väga seaduskuulekas teavitamaks riiki oma tegelikust asukohast, kuid selliselt registrite andmetele tuginemine ei võta võlgnikult endalt kohustust anda kohtule igale hetkel informatsiooni selles osas, mida ta teeb oma kohustuste võimalikult suures ulatuses täitmiseks. Kohus leiab, et antud võlgniku puhul kohustustest vabastamise menetluse edasine nn üleval hoidmine ei ole jätkusuutlik. Võlgnikule on selgitatud nii suuliselt kui kirjalikult aruannete esitamise kohustust ning võlgniku ülesandeid kohustusest vabastamise menetluse raames. Tulutoova tegevuse tegeliku otsimise kohta puuduvad igasugused eluliselt usutavad ja realistlikud andmed, misõttu on võlgniku käitumine, mitte reageerida kohtu päringutele ja oma tegevusest aru andmata jätmine, ja minimaalses ulatuses maksete valikuline tegemine, käsitletav süülise käitumisena võlausaldajate nõuete täitmise oluliseks takistamiseks. KIS andmetel on võlgnikule pankrotimenetluse ajal määratud väärteo asjades rahatrahvid, st võlgniku eluviis ei viita seaduskuulekale käitumisele ja kuna ka neid trahve pole nõuetekohases ulatuses tasutud, siis on käesolevalt kohtumenetluses esitatud taotlused need karistused asendada.
Võlgnik ei ole teatanud määratud istungitele mitteilmumise seaduslikust või üldse mingistki takistusest. Kohus peab süüliseks võlgniku käitumist, kui võlgnik teab, et tal on kohustused ja ei leia aastate jooksul võimalust asuda legaalselt tööle. Kohus on võlausaldajatele esitanud kohtunõude seisukoha saamiseks menetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise/vabastamata jätmise osas. Eesti Vabariik Maksu- ja tolliameti kaudu ei ole nõus võlgniku kohustusest vabastamisega. 528,91 euro suuruse algse nõude jääk on 290,46 eurot. Tegemist on kriminaalasjast tuleneva tasumata menetluskulude hüvitamisega. Pärast kohustusest vabastamise menetluse algatamist tekkisid võlgnikul uued nõuded uuest kriminaalasjast, lisaks muutub alates 01.01.2020 sissenõutavaks oportuniteedi tasu veel ühes kriminaalasjas. Viru-Nigula vald, Kunda linn, Aia tn 2 korteriühistu ei ole kohtunõudele vastanud. Telia Eesti AS ja AS Eesti Energia teatavad, et neil nõuded võlgniku vastu puuduvad. Aktiva Finants OÜ kinnitab, et võlgnik ei ole midagi tasunud, mistõttu võlausaldaja ei nõustu kohustustest vabastamisega. Viiest võlausaldajast kaks väiksemate nõuetega on saanud nõude täitmise ilmselgelt teiste võlausaldajate arvel, kuna juba esimesest aruanadest oli näha, et võlgnik rikub väljamaksete jaotamise korda. Kaks võlausaldajat ei ole vabastamisega nõus ja suurima nõudega võlausaldaja ei ole kohtule vastanud. Võlgniku kohustused suurenevad tema käitumismustri ja eluviisi tõttu kohustustest vabastamise menetluse ajal. Ei toimu võlausaldajate nõuete täitmist ettenähtud korras ja ulatuses. Võlgniku arusaam kestlike töösuhete leidmise kohustusest ja nende töösuhete legaalselt vormistamise vajalikkusest (sõprade juures lepinguta töötamise asemel) ei ole aktsepteeritav. Suurima nõudega võlausaldaja KÜ ei ole küll kohtunõudele vastanud, kuid ka KÜ on võlgniku vastu pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist pidanud esitama järjekordse maksekäsu menetluse avalduse võla nõudmiseks, mille kohta menetluses nr 2-19108516 on tehtud maksekäsk summas 629.25 eurot. Ehk et võlgnik tekitab endal kohustusi juurde, mistõttu kohus ei näe võlgniku käitumises sellist indikatsiooni, et ta vääriks kohustustest vabastamise võimalust. PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale millega kohus on võlgniku kohustutest vabastamisest keelunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. PankrS § 175 lg 7 kohaselt kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.