Tartu Ringkonnakohus Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest
Määruse tegemise koht ja aeg
3. september 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-10977
Tsiviilasi
Ahto Luige (Luik) ja Anu Luige (Luik) avaldus Tartu linna, Marja tn 16 korteriühistu 24. mai 2019. a üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks või tühisuse tuvastamiseks või üldkoosoleku otsuse puudumise tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 27. jaanuari 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ahto Luige ja Anu Luige määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldajad (määruskaebuse esitajad): Anu Luik (isikukood xxx) ja Ahto Luik (isikukood xxx), esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik Puudutatud isik: Tartu linn, Marja tn 16 korteriühistu (registrikood 80426641), seaduslikud esindajad juhatuse liikmed Nele Nutt ja Raimond Hendrik Nutt
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 27. mai 2020. a määrus osas, millega jäeti menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 3). Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud puudutatud isiku Tartu linna, Marja tn 16 korteriühistu kanda. Muus osas on maakohtu määrus jõustunud.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Lugeda Tartu Maakohtu 27. mai 2020. a määruse resolutsiooni kehtivaks terviklikuks sõnastuseks: 1) Rahuldada avaldus osaliselt. 2) Tuvastada Tartu linna, Marja tn 16 korteriühistu 24. mai 2019. a üldkoosoleku otsuse tühisus. 3) Jätta menetluskulud puudutatud isiku Tartu linna, Marja tn 16 korteriühistu kanda.
4.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud puudutatud isiku Tartu linna, Marja tn 16 korteriühistu kanda.
5.Menetluskulude rahalise suuruse, sh määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulude suuruse, määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates.
ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK
1.Anu Luik ja Ahto Luik (avaldajad) esitasid 23. juulil 2019 Tartu Maakohtule avalduse ning 27. aprillil 2020 selle täpsustuse, milles palusid tunnistada Tartu linn, Marja tn 16 korteriühistu (korteriühistu) üldkoosoleku 24. mai 2019. a otsuse kehtetuks. Alternatiivselt palusid avaldajad tuvastada korteriühistu üldkoosoleku 24. mai 2019. a otsuse tühisus või lugeda tuvastatuks, et korteriühistu 24. mai 2019. a kirjalikul üldkoosoleku protokollis nimetatud otsus avariifondi moodustamise ja selle vahendite kasutamise kohta ei ole korteriühistu üldkoosoleku otsus. Menetluskulud palusid avaldajad jätta korteriühistu kanda.
2.Korteriühistu vaidles avaldusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud avaldajate kanda.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Tartu Maakohus rahuldas 27. mai 2020. a määrusega avalduse osaliselt ning tuvastas korteriühistu 24. mai 2019. a otsuse tühisuse. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda. Maakohus leidis, et korteriühistu 24. mai 2019. a üldkoosoleku otsus on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 2 ja korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 29 lg 1 järgi tühine, kuna korteriomanike Anu Luige ja Tarvo Tõlli suhtes rikuti oluliselt koosoleku läbiviimise korda. Eelnimetatud korteriomanikud ei ole 24. mai 2019. a otsust heaks kiitnud.
Maakohus, arvestades käesolevas asjas esitatud avalduse aluseks olevaid asjaolusid, asja põhisisu ning avalduse rahuldamise ulatust, leidis, et TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt on õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Avaldajad esitasid 9. juunil 2020 määruskaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning korteriühistult avaldajate kasuks menetluskulud välja mõistmata. Avaldajad paluvad teha tühistatud osas uue määruse, millega jätta avaldajate menetluskulud täies ulatuses, s.o 1870 eurot, korteriühistu kanda ning mõista see korteriühistult avaldajate kasuks välja. Avaldajate hinnangul ei ole praegusel juhul TsMS § 172 lg 1 teise lause mõistes õiglane jätta menetluskulusid menetlusosaliste endi kanda. Kuna käesolev hagita menetlus oli oma olemuselt sisuline vaidlus, peab menetluskulud kandma see menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Avaldajate avaldus rahuldati küll osaliselt, kuid seda vaid formaalses mõttes. Avaldajad esitasid mitu alternatiivset samale õiguslikule tagajärjele suunatud nõuet, millest saigi korraga rahuldada vaid ühe. Kuivõrd kohus rahuldas avaldajate sisulise nõude, oli avaldajate kohtusse pöördumine põhjendatud. Avaldajad saavutasid enda eesmärgi täies ulatuses ning rahuldamata jäi üksnes menetluskulude jaotuse nõue. Kohus ei ole ka heitnud avaldajatele ette ebaõigete taotluste, väidete või tõendite esitamist, mis annaks alust jätta avaldajate menetluskulud nende endi kanda.
5.Korteriühistu vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Määruskaebuse menetlemisega seonduvad kohtukulud palub korteriühistu jätta avaldajate kanda. Hagita menetluses kannab TsMS § 172 lg 1 kohaselt menetluskulud isik, kelle huvides otsus tehakse. Hagita menetluse põhireeglist erineva menetluskulude otsustuse tegemist peab õigustama kohtuasja eripärane sisu või puudutatud isiku pahauskne käitumine kohtus. Käesolevas menetluses seesuguseid erandlikke asjaolusid ei esine. Korteriühistu on teinud sisuliselt õiguspärase otsuse, kus korteriomanike enamus on otsustanud ehitise avariiohtliku keldri remonditööde tasumise korra. Kahjuks ei osanud korteriühistu 2019. a-l koosolekuid nõuetekohaselt läbi viia ning otsuseid korrektselt vormistada. Vormivigade tõttu on avaldajad vaidlustanud järjest kõik korteriühistu otsused ning olnud kohtumenetlustes edukad. Kõikide avaldajate ning korteriühistu vaheliste kohtuasjade põhiliseks sisuks on avaldajate soovimatus kanda ehitise säilitamiseks vajalikke kulutusi. See ei muuda fakti, et enam kui sajandivanune maja vajab kiiret remonti. Avaldajad remondikulude kandmises osalenud ei ole. Avaldajad oleksid pidanud korteri soetamisel avariilisse majja seesuguste lisakuludega arvestama. Avaldajad on aastate vältel säästnud oma rahalisi vahendeid, jättes ühistu teiste liikmete poolt kinni makstud tööde eest tasumata. Korteriühistu hinnangul ei ole avaldajate lepingulise esindaja poolt kantud menetluskulude suurus põhjendatud.
Korteriühistu lisab, et kuivõrd korteriühistu hallatavas ehitises on 10 korterit, avaldajad on korteriühistu liikmed, siis 1/10 tasumisele kuuluvast menetluskulust tuleks kanda avaldajatel endil. Korteriühistul puuduvad rahalised vahendid avaldajate menetluskulude hüvitamiseks.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 675 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tühistada osas, millega jäeti menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (maakohtu määruse resolutsiooni p 3). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulud täies ulatuses korteriühistu kanda. Muus osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud ning see on TsMS § 466 lg 3 esimese lause järgi jõustunud. Määruskaebus rahuldatakse. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
8.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldajad on vaidlustanud maakohtu määruse üksnes osas, millega jäeti menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (maakohtu määruse resolutsiooni p 3).
9.Avaldajad ei nõustu määruskaebuses maakohtu seisukohaga, et arvestades asja olemust ja avalduse osaliselt rahuldamist, on õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Avaldajate arvates tuleb menetluskulud jätta korteriühistu kanda. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldajate etteheide põhjendatud. TsMS § 172 lg-st 1 tuleneb kohtule ulatuslik diskretsiooni- ehk kaalutlusõigus menetluskulude jaotamisel. Ringkonnakohtu arvates on maakohus praegusel juhul diskretsiooni piire ületanud. Kohus ei ole arvestanud menetluskulude jaotamisel piisaval määral avaldajate huve ning muid kulude jaotamise seisukohalt olulisi asjaolusid.
9.1.TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita asjas menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seejuures on TsMS § 172 lg 1 esimest lauset otstarbekas kohaldada juhul, mil hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole, nt registriasjad, lapsendamise menetlus vms (vt Riigikohtu 2. juuni 2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18).
9.2.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et menetluskulude jaotamisel tuleb praegusel juhul kohaldada TsMS § 172 lg 1 teist lauset. Sellest sättest tuleneb, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Samas on ringkonnakohtu arvates põhjendatud määruskaebuses toodud seisukoht, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Kui kohus leiab, et õiglane
on jaotada kulud muul viisil, tuleb seda põhjendada (vt ka Riigikohtu 2. juuni 2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18). Peamiseks lähtekohaks kulude jaotamisel peaks olema just õigluse põhimõte.
9.3.Ringkonnakohtu hinnangul ei sisalda maakohtu määrus piisavaid põhjendusi selle kohta, miks on õiglane jätta kulud menetlusosaliste endi kanda. Käesolevas asjas ei ole määravat tähtsust sellel, et avaldus rahuldati osaliselt. Kuigi avaldajad on esitanud kolm alternatiivset nõuet, siis maakohus rahuldas avaldajate teise alternatiivnõude ning tuvastas korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse. Seega on avaldajad määruskaebuses õigesti märkinud, et nad saavutasid alternatiivnõude rahuldamise tõttu kogu avaldusega taotletud eesmärgi. Kuivõrd maakohus tuvastas korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse, on ringkonnakohtu hinnangul kohtulahend tehtud korteriühistu kahjuks. Alternatiivnõuete esitamine ei toonud kokkuvõttes kaasa ka asja menetluse venimist või vaidluseseme laienemist viisil, mis tinginuks menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmist. Eelmärgitut arvestades on ringkonnakohtu hinnangul õiglane jätta maakohtu menetluses kantud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel korteriühistu kanda.
10.Kuivõrd määruskaebus rahuldatakse, jäävad ka määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1 teise lause alusel korteriühistu kanda.
11.Menetluskulude rahalise suuruse, sh määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulude suuruse, määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.