Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik

Hagejad taotlesid kirjalikult menetluskulude kindlaksmääramist järgmiselt: 23.03.2018 maakohtus esindajatasu 12 139,20 eurot ja riigilõiv 2 050 eurot (kokku 14 189,20 eurot); 07.11.2018 ringkonnakohtus 2 448 eurot; 20.05.2019 Riigikohtus 1 584 eurot; 06.09.2019 ringkonnakohtus 1 584 eurot (kokku 19 805,20 eurot). Lisaks eelnevale taotlesid hagejad menetluskulude kindlaksmääramist suuliselt kohtuistungitel kohtuistungi kestuse ulatuses võttes aluseks tunnihinna 120 eurot (käibemaksuga 144 eurot) järgmiselt: Harju Maakohtu 23.03.2018 kohtuistung (1 tund ja 36 minutit); Tallinna Ringkonnakohtu 07.11.2018 kohtuistung (1 tund 9 minutit) ja Tallinna Ringkonnakohtu 06.09.2019 kohtuistung (1 tund 47 minutit), mis tegi kokku 4 tundi 32 minutit (652,80 eurot = 4 tundi 32 minutit x 144 eurot tunnis). Kokku taotlesid hagejad 20 458 euro väljamõistmist (652,80 eurot + 19 805,20). Maakohus ei tuvastanud nõuetekohaselt, millises summas olid hagejad menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud. Sellega rikkus maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 463 lg 2 ja TsMS § 442 lg 8 nõudeid. Eelnev tõi kaasa olukorra, kus maakohus määras menetluskulu kindlaks taotletust suuremas ulatuses. Kohtumäärus oli ka vastuoluline ja nõuetekohaselt põhjendamata. Maakohus pidas hagejate taotletud menetluskulusid õigusabi osas ebamõistlikult suureks, millest lähtuvalt oli kohus pidanud põhjendatuks õigusabikulu vähendamist. Teisest küljest kohus ei vähendanud kulusid, vaid hoopis suurendas neid. Selline määrus oli vastuoluline ja rikkus TsMS § 463 lg-ga 2 koostoimes TsMS § 436 lg-t 1, mille kohaselt peab kohtumäärus olema seaduslik ja põhjendatud. Kostjast sõltumatult kujunes menetlus ebamõistlikult pikaks ja seetõttu tuli nimetatud alusel kostjalt väljamõistetavat menetluskulu vähendada. Menetluses arutati asja ringkonnakohtus kolmel erineval korral, mis kasvatas menetlusosaliste kulud ebamõistlikult suureks. Seda asjaolu tuli menetluskulu suuruse kindlaksmääramisel arvestada ja väljamõistetavat hüvitist võlaõigusseaduse (VÕS) § 140 lg 1 alusel vähendada, sest selline olukord oli kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Põhjendatuks õigusabi väljamõistetavaks suuruseks tuli lugeda 10 000 eurot. Sellele lisandub hagejate poolt tasutud riigilõiv kokku 2 050 eurot. Maakohus ei põhjendanud kaevatavas määruses, milliseid hagejate esindaja toiminguid ja millises mahus pidas ta põhjendatuks. Seega oli määrus nõuetekohaselt põhjendamata, millest lähtuvalt ei olnud võimalik kontrollida maakohtu poolset diskretsioonipiiridest kinnipidamist. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt pole hüvitatavad järgmised kulud: menetlusse võtmata kassatsioonkaebuste analüüs, Riigikohtu poolt menetlusse mittevõtmise määrustega tutvumine, hagejate apellatsioonkaebust rahuldava kohtuotsuse analüüs, kompromissläbirääkimiste pidamine jms (hagejate 23.03.2018 taotluse p-d nr 26, 29, 30, 31). Mõistlikuks ei saanud pidada ka järgmisi toiminguid:  hagejate 13.12.2017 menetlusdokumendi koostamisele kulunud ajakulu 13 tundi. Nimetatud menetlusdokument sisaldas sisulist teksti 7 lehekülge ja kordab enamuses varasemalt väljatoodud seisukohti. Nimetatud dokumendi koostamise mõistlikuks ajakuluks sai pidada 7 tundi (1 tund = 1 lehekülg).  hagejate esindaja poolset maakohtu otsuse analüüsi ja apellatsiooni vastuse koostamise ajakulu 13 tundi (hagejate 07.11.2018 taotlus). Nimetatud menetlusdokument kordas enamuses osas varasemalt väljatoodud seisukohti. Dokumendi koostamise mõistlikuks ajakuluks sai pidada koos kohtuotsuse analüüsiga 7 tundi.  hagejate esindaja kohtuistungite ettevalmistamise aega, mis oli pikem kui 2 tundi. See tähendas, et kohtuistungi ettevalmistamise mõistlikuks ajakuluks on kuni 2 tundi. Hagejate esindaja märkis selleks rohkem aega 23.03.2018 taotluse p-s nr 24 (3 tundi), p-s nr 35 (3 tundi) ja p-s nr 38 (3 tundi) ning 07.11.208 taotluse p-s nr 3 (4 tundi).

 Riigikohtu otsusega tutvumist ja 06.09.2019 kohtuistungiks ettevalmistamise aega kogumahus 11 tundi. Vastavaks mõistlikuks ajakuluks ei saanud olla enam kui 5 tundi. Kaevatavast määrusest ei nähtu, kas kohus on eelnimetatud osas pidanud hagejate esindaja ajakulu põhjendatuks või mitte. Edasine menetluse käik

ringkonnakohtus

 06.09.2019 Tallinna Ringkonnakohtu kohtuistungil suuliselt 1 tunni ja 47 minuti eest tunnihinnaga 144 eurot, st 256,80 eurot (VII kd lk 49).

Kokku taotlesid hagejad 20 515,60 euro väljamõistmist (riigilõiv 2 050 eurot ja esindajakulud 18 465,60 eurot 128 tunni ja 14 minuti eest). Ringkonnakohus märgib selguse huvides, et 23.03.2018 istungil nõudis hagejate esindaja esinduskulusid 2 tunni eest, mitte istungi kestuse ulatuses nagu märkis kostja. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus määruskaebuse väitega, et maakohus määras menetluskulud suuremas ulatuses kui hagejad seda kokku taotlesid. Sellega ületas kohus hagejate menetluskulude hüvitamise nõude piire. TsMS § 439 sätestab, et kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Nõude piiride ületamine on oluline menetlusõiguse normi rikkumine, mis on aluseks lahendi tühistamisele. Maakohtu määrus kuulub seetõttu tühistamisele osas, milles maakohus ületas nõude piire, st 1 550,40 euro ulatuses (139 tundi – 128 tundi ja 14 minutit =10 tundi ja 46 minutit; 10 tundi ja 46 minutit x 144 eurot tunnis).

oli määrus nõuetekohaselt põhjendamata, millest lähtuvalt ei ole võimalik kontrollida diskretsioonipiiridest kinnipidamist. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11, 18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega ei saa ringkonnakohus ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus menetlusdokumendi koostamiseks vähem aega või oli menetlusosalise hinnangul põhjendatud õigusabi osutaja tunnitasu väiksem. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Riigikohus on leidnud, et menetluskulu väljamõistmise määruses tuleks selguse huvides alati tuua välja väljamõistetava menetluskulu koosseis, st näidata ära, kui suur on väljamõistetav riigilõiv, lepingulise esindaja kulu või muu menetluskulu. See lihtsustaks lahendist arusaamist ja edasikaebe ulatuse mõistmist ning võimaldaks kõrgema astme kohtul lahendis tehtud arvutusi paremini kontrollida (Riigikohtu 10.12.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-14, p 16). Kohtulahendi selguse ja ülevaatlikkuse huvides nii poolte kui ka kõrgema astme kohtute jaoks oleks kohtulahendis otstarbekas näidata ka kohtukulude jaotamise ja kindlaksmääramise otsustuse aluseks olev arvutamiskäik (Riigikohtu 27.05.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-47-08, p 15). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb käesoleval juhul asuda seisukohale, et maakohus ületas diskretsiooni piire. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel teeb kohus kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas (Riigikohtu 08.12.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-15, p 14). Maakohtu põhjendustest nähtub, et tegemist ei olnud eriliselt keeruka õigusliku vaidlusega. Samas järeldas maakohus, et asjaolud annavad aluse lugeda tsiviilasi keerukaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Maakohtu seisukoht asja keerukuse hindamisel oli vastuoluline. Maakohus kontrollis toimiku materjalide ja kulude spetsifikatsiooni alusel hagejate esindajakulude põhjendatust selliselt, et kohus ei laskunud ajakulu põhjendatuse hindamisel üksiktoimingute sisusse ega toonud välja analüüsi eraldi iga menetlustoimingu kohta. Sellise hindamise tulemusena jõudis maakohus vastuolulise hinnanguni, mis puudutab asja keerukust. Maakohus ei toonud menetluskulude kindlaksmääramisel selgelt välja, millises osas jäi hagejate avaldus rahuldamata ja rahuldas hagejate avalduse suuremas ulatuses kui hagejad menetluskulu hüvitamist nõudsid. Maakohtu põhjendused kulude vähendamise osas ei olnud ka jälgitavad. Need ei võimaldanud aru saada, kuidas jõudis maakohus oma järeldusteni kulude suuruse osas. Ringkonnakohtu hinnangul teenib menetlusökonoomia põhimõte (TsMS § 2) eelkõige menetlusosaliste huve, mitte kohtu huve. Kiire kohtumenetluse korraldamise eesmärki ei saa eelistada õige ja õiglase, sh põhjendatud kohtulahendi tegemise eesmärgile (Riigikohtu 26.05.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-14, p 12). Eeltoodu alusel tuleb asuda seisukohale, et maakohus ületas menetluskulude hüvitise suuruse kindlaksmääramisel diskretsiooni piire.

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 174 lg 8 näeb ette, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Ringkonnakohus kontrollis hagejate menetluskulude nimekirju ja istungil suuliselt esitatud taotlusi menetluskulude hüvitamiseks ning kostja vastuväiteid nendele. Ringkonnakohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu ja vaidlusaluste küsimuste vähekeerukust, menetluse käiku, esitatud tõendeid ja esindaja kvalifikatsiooni tuleb hagejate esindaja kulusid vähendada järgmiste toimingute osas: 1) kassatsioonkaebusega tutvumine 0,5 tundi ja kassatsiooni menetlusse võtmata määrusega tutvumine 0,1 tundi (23.03.2018 menetluskulude nimekirja p-d 30. ja 31) – kuivõrd kassatsioonkaebus jäi menetlusse võtmata, siis puudub kostjal kohustus hüvitada hagejatele sellega seonduvad menetluskulud. 2) 23.03.2018 kohtuistungi ajakulu 2 tunni ulatuses ei ole põhjendatud, kuivõrd istung kestis kella 10.00-11.36. Põhjendatud ajakulu saab seega olla 1 tund ja 36 minutit (istungil taotles hageja hüvitist 2 tunni ulatuses). Seega on hagejate menetluskulud põhjendamata kokku 1 tunni osas (0,5 tundi ehk 30 minutit + 0,1 tundi ehk 6 minutit + 24 minutit ehk 2 tundi – 1 tund ja 36 minutit). Muus osas ei pea ringkonnakohus põhjendatuks esindajakulusid vähendada. Vastuseks kostja määruskaebuses toodud vastuväidetele märgib ringkonnakohus, et poole tutvumist kohtuotsusega saab pidada põhjendatuks kuluks sõltumata sellest, kas otsus tehakse poole kasuks või kahjuks. Kohus määras 16.02.2017 kohtuistungil (VI kd lk 28) pooltele tähtaja kompromissiläbirääkimiste pidamiseks, seega puudub alus selles osas esindaja tasu vähendada. Kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu ei pea kohus vajalikuks vähendada, arvestades käesoleva vaidluse sisu ja menetluse käiku. Hagejate esindaja istungiteks ettevalmistumise aeg vastas vaidluse mahukusele ja teenis istungil eduka esindamise eesmärki. Samuti saab arvestada, et kostja esindaja ajakulu istungiks ettevalmistamisel ei olnud alati 2 tundi. Hagejate esindaja osaluse kestus kohtuistungitel vastas sellele kulunud ettevalmistusajale. Ringkonnakohus kontrollis 13.12.2017 ja 07.11.2018 menetlusdokumentide koostamisele kulunud aega ning ei toeta kostja sisukohta ajakulu vähendamiseks. Arvestades käesoleva vaidluse sisu (poolte toodud asjaolusid ja vastuväiteid), oli menetlusdokumentide koostamise ajakulu täies ulatuses vajalik ja põhjendatud. Tulenevalt eeltoodust rahuldab ringkonnakohus hagejate avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Ringkonnakohus määrab hagejate vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 20 371,60 eurot (2 050 eurot riigilõiv ja 18 321,60 eurot põhjendatud ning vajalik lepingulise esindaja tasu 127 tunni ja 14 minuti eest (128 tundi ja 14 minutit – 1 tund) tasumääraga 144 eurot tunnis koos käibemaksuga). Rahuldamata jääb hagejate taotlus 144 euro saamiseks (20 515,60-20 371,60).

(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.