2.Välja mõista kostjalt R. G.-lt hageja Bondora AS kasuks 10 467 (kümme tuhat nelisada kuuskümmend seitse) eurot ja 87 senti (sh põhinõue lepingu XXX osas summas 1 914.29 eurot ning põhinõue lepingu XXX osas summas 8 553.58 eurot).
3.Jätta hagi rahuldamata XXX, XXX ja XXX teenuste summas 82.93 eurot, intressi kogusummas 1 473.34 eurot, haldustasu kogusummas 146 eurot, viivise kogusummas 9 884.62 eurot ja alates hagiavalduse esitamisest viivise laenulepingu XXX põhivõlgnevuselt 36,5% aastas kuni kohustuse kohase täitmiseni ja laenulepingu nr XXX põhivõlgnevuselt 32,18 %kuni kohustuse kohase täitmiseni nõuete osas.
4.Jätta menetluskulud 41% ulatuses kostja ja 59% ulatuses hageja kanda ning välja mõista kostjalt R. G.-lt hageja Bondora AS kasuks menetluskulud kokku summas 574 (viissada seitsekümmend neli) eurot (so 41% riigilõivust 1 400 eurost). 1 (9)
2-25-6271
5.Välja mõista kostjalt R. G.-lt hageja Bondora AS kasuks viivis menetluskuludelt (574 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, riigilõiv summas 910 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Bondora AS esitas 24.04.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse R. G. vastu võlgnevuse (so tagastamata krediidisumma, intress, haldustasu, XXX, XXX ja XXX teenuste tasud) 12 170.14 eurot, viivise 9 884.62 eurot ning edaspidise viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja) ja kostja on sõlminud (i) 05.08.2021 tarbijakrediidilepingu nr XXX ja (ii) 18.10.2021 tarbijakrediidilepingu nr XXX (edaspidi ühiselt nimetatud lepingud). Vastavalt lepingute põhitingimuste p-le nr 1.12 olid laenusummad vastavalt 2 020 eurot ja 8 931 eurot. Lepingute alusel on hageja väljastanud kostjale (i) 05.08.2021 krediidisumma 1 900 eurot ja 120 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks (vt lepingu põhitingimused p 1.22 ja laenulepingu üldtingimused p 4.1) ning (ii) 18.10.2021 krediidisumma 8 400 eurot (vt lisa 4) ja 531 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks (vt lepingu põhitingimused p 1.22 ja laenulepingu üldtingimused p 4.1). Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustustega tagastama lepingutes määratud maksegraafikute alusel annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Hageja edastas tekkinud võlgnevuse likvideerimiseks korduvalt meeldetuletusi, sh lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles selgitas, et (i) annab võlgnikule viimase tähtaja (30 päeva) võlgnevuse likvideerimiseks ja (ii) täiendava tähtaja jooksul võla tasumata jätmisel on hagejal õigus leping erakorraliselt üles öelda ning seejärel muutub kogu nõue terves ulatuses sissenõutavaks. Paraku kostja võlgnevust ei täitnud ega pidanud ka läbirääkimisi võlgnevuse kõrvaldamiseks, mistõttu oli hageja sunnitud lepingu 28.06.2022 erakorraliselt üles ütlema.
2.VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Seega tuleb kostjal tagastada nii krediit, kui sellelt arvestatav intress, mis vastavalt lepingu nr XXX eritingimuste punktile nr 1.20 on 36,5% aastas ja lepingu nr XXX eritingimuste punktile nr 1.20 on 32,18% aastas. Lisaks kohustus kostja tasuma vastavalt lepingute eritingimuste punktile 1.21. ka haldustasu 4% laenusummast aastas. 2 (9)
2-25-6271
3.Vastavalt lepingu üldtingimuste p 6.1, p 6.2, p 8.1 ja 8.2 kohustus kostja tagastama krediidi, sellelt arvestatav intressi ja haldustasu annuiteetmaksetena laenusumma kuumaksetena. Kostja on jätnud tasumata järgmised (i) Laenulepingu nr XXX maksegraafikus nimetatud maksed: 23.03.2022 osamakse summas 80,37 eurot, 25.04.2022 osamakse 80,37 eurot, 23.05.2022 osamakse 80,37 eurot ja 27.06.2022 80,37 eurot; (ii) laenulepingu nr XXX maksegraafikus nimetatud maksed: 23.03.2022 osamakse summas 330,79 eurot, 25.04.2022 osamakse 330,79 eurot, 23.05.2022 osamakse 330,79 eurot ja 27.06.2022 330,79 eurot. Lisaks pidi kostja täiendavalt tasuma XXX, XXX ja XXX teenuse eest väljastatud arved. Täiendavalt oli hageja väljastanud kostjale arved sissenõudmiskulude ja maksehäirete avaldamise kulu eest. Kostjal oli tasumata arveid kokku 82,93 eurot.
4.Kuivõrd kostja ei tasunud ka lepingu ülesütlemise hoiatusega antud täiendava tähtaja jooksul ühtegi makset, ütles hageja 28.06.2022 avaldusega lepingu erakorraliselt üles, mistõttu muutus VÕS § 399 lg 1 ja § 401 lg 3 kohaselt nõue terves ulatuses sissenõutavaks, VÕS § 416 lg 3 sätestatud piiranguga, mille kohaselt kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete tasumata kogusummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Seega saab hageja nõuda kogu krediidisumma, kuni lepingu kehtivuseni sissenõutavaks muutunud intressi ja viivise tasumist. Lepingu ülesütlemisel oli kostja võlgnevus hageja ees järgmine: laenulepingu nr XXX (i) põhinõue summas 1926,41 eurot; (ii) intress kasutatud krediidilt kuni lepingu ülesütlemiseni 296,11 eurot; (iii) haldustasu 26,92 eurot. 19.10.2022 laekus laenulepingu katteks makse 12,12 eurot, mille hageja luges põhiosa katteks. Seega oli kostja põhiosa võlgnevus 1914,29 eurot. laenulepingu nr XXX: (i) põhinõue summas 8606,46 eurot; (ii) intress kasutatud krediidilt kuni lepingu ülesütlemiseni 1177,23 eurot; (iii) haldustasu 119,08 eurot. 19.10.2022 laekus kostjalt hagejale makse laenulepingu katteks 52,88 eurot, mille hageja luges põhikostuse katteks. Seega on kostja tasumata krediidisumma (põhinõue) 8553,58 eurot.
5.Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 ja lepingu üldtingimuste punktidele nr 9.1 ning 1.20 on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmisega viivitamiselt viivist tasumata võlasummalt kuni kohustuse täitmiseni. Käesolevaga on hageja viivisenõue arvestatud seega lepingujärgses määras ja hageja viivisenõue on laenulepingu nr XXX osas 7 883.23 eurot ja laenulepingu nr XXX osas 2 001.39 eurot. Hageja on viivist arvestanud alates laenulepingu ülesütlemisest (põhinõudelt ja haldustasult). Samuti palub hageja kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingu nr XXX põhivõlgnevuselt (1 941.21 eurolt) viisis 36,5% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni ja laenulepingu nr XXX põhivõlgnevuselt (8 672.66 eurolt) viivis 32,18 %.
6.Antud juhul on hageja lepingueelselt kostja laenuvõimet analüüsinud ja selle tulemusena veendunud, et tarbija on laenuvõimeline. KavS § 50 lg 1 kohaselt saab krediidiandja või -vahendaja tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet tarbijalt, asjakohastest siseallikatest ja andmekogudest. Siseallikad on krediidiandja või -vahendaja enda kasutuses olevad teabe saamise allikad. KavS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades KavS-is ja VÕS-is sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KavS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes 3 (9)
2-25-6271 võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kostja täitis krediidiküsimustiku, milles on hageja palunud analüüsi teostamiseks mh järgmisi andmeid: (i) elukoha tüüp, (ii) perekonnaseis, (iii) ülalpeetavate arv, (iv) haridus, (v) tööandja ja (vi) tööstaaž tööandja juures; (vii) sissetuleku suurus, (viii) kohustused; (ix) elamiskulude suurus, (x) kulutused hasartmängudele. Lisaks on kostja edastanud hagejale oma pangakontoväljavõtted ja hageja kontrollis (nii enda kui kolmandate isikute andmebaasist), kas kostja suhtes on avaldatud maksehäireid. Kostja pangakontolt kontrollis hageja, et kostjal on regulaarne sissetulek (laenu taotlemisel) 1262,35 eurot laenu nr XXX taotlemisel ja 1512,87 eurot laenu nr XXX taotlemisel (neto). Kostja pangakontolt nähtusid (i) laenu nr XXX taotlemisel, et regulaarsed kohustused igakuiselt puudusid ja analüüsis on hageja aluseks võtnud elamiskuludena 378 eurot, mis on suurem, kui Statistikaameti poolt avaldatud 2021 aasta arvestuslik elatusmiinimum summas 233,57 eurot; (ii) laenu nr XXX taotlemisel regulaarsed kohustused igakuiselt puudusid, kuid oli hageja ees kohustus igakuise kuumaksega 80 eurot; analüüsis on hageja aluseks võtnud elamiskuludena 453 eurot. Arvestades uue laenu kuumakset (vastavalt esimese lepingu puhul 80 eurot ja teise lepingu puhul 330,79 eurot eurot) ning elamiskulusid ja muid puuduvaid kohustusi, jäi kostjal kummagi laenu võtmisel igal kuul ka vaba raha, esimese lepingu puhul 803,98 eurot ja teise lepingu puhul 649,08 eurot ehk enam, kui Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sellises olukorras oli hageja õigustatud tegema kostja suhtes positiivse krediidiotsuse mõlema laenulepingu osas, kuivõrd kostja oli objektiivselt võimeline teenindama laenu, tagama enda põhivajaduste täitmise (elamiskulud) ning kostjale jäi seejärel veel piisav vaba raha. Hageja on seega järginud hoolsuskohustust ning analüüsi raames hinnanud, et kostja on lepingu sõlmimisel olnud krediidivõimeline (olles eelnevalt välja selgitanud asjakohase teabe), mistõttu on hageja täitnud ka vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust ning krediidileping pole tühine ka sellel võimalikul alusel.
7.Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108, 113 lg 1 kostjalt välja mõista 12 170.14 eurot, viivis hagiavalduse esitamiseni summas 9 884.62 eurot ja alates hagiavalduse esitamisest viivis laenulepingu nr XXX põhivõlgnevuselt (1 941.21 eurolt) 36,5% aastas kuni kohustuse kohase täitmiseni ja laenulepingu nr XXX põhivõlgnevuselt (8 672.66 eurolt) 32,18% kuni kohustuse kohase täitmiseni. Lisaks palub hageja välja mõista menetluskulud ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras..
8.Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega.
MENETLUSE KÄIK
9.Viru Maakohus jättis 28.04.2025 kohtumäärusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, so: 1) hagiavalduse punktis 2.1.8. nimetatud kostja pangakontode väljavõtete esitamiseks; 2) hagi esitamise seisuga menetluskulude nimekirja esitamiseks, 7 päeva määruse kättesaamisest.
10.Hageja esindaja sai kohtunõude 14.05.2025 AET-i kaudu kätte, kuid ei esitanud kohtule kostja pangakonto väljavõtteid ega hageja menetluskulude nimekirja.
11.Viru Maakohus võttis 22.05.2025 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva 4 (9)
2-25-6271 jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kohtudokumendid on kostjale isiklikult kätte toimetatud 30.06.2025. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega, kuid seda osaliselt.
13.TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
14.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
15.Kostja poolt tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel seega omaksvõetuks lugeda järgmised faktilised asjaolud: 1) Bondora AS ja kostja sõlmisid 05.08.2021 ja 18.10.2021 krediidilepingud nr XXX ja XXX. Krediidilepingu XXX summa 2 020 eurot, intressimäär 36.5% aastas, krediidi kulukuse määr 55.80%, tagasimakse iga kuu 23. kuupäevaks, esimene makse 50.83 eurot ja ülejäänud maksed 80.37 eurot, 60 osamakset, lepingutasu 120 eurot; krediidilepingu XXX summa 8 931 eurot, intressimääraga 32.18% aastas, krediidi kulukuse määr 49.64%, makse iga kuu 23. kuupäevaks, esimene makse 106.4 eurot ja ülejäänud maksed vaheldumisi 330.79 eurot ja 330.8 eurot eurot, 60 osamakset, lepingutasu 531 eurot; 2) Füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t. et vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. 3) Lepingute alusel kasutas kostja krediiti kokku 10 300 eurot. 4) Kostja on krediidilepingute katteks teinud põhiosa tagasimakseid kokku summas 1 962.61 eurot; 5) Kostja jäi lepingute suhtes tasumisega viivituses alates märtsist 2022. a, seda vähemalt kolme, osamakse tasumisega. 6) Kostjale saadeti 24.05.2022 lepingute ülesütlemise hoiatus, milles anti täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 7) Krediidiandjal oli õigus tarbijakrediidilepingud üles öelda ning et see lõppes 28.06.2022.
16.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 403 4 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida 5 (9)
2-25-6271 üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. KAVS § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
17.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt 31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014 lahend nr 3-2-1-169-13, p 21, 24.11.2023 lahend nr 2-21-13098, p 17, 25).
18.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
19.Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks kostja laenuvõimet kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. 6 (9)
2-25-6271 Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20106661, p 55). Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormist tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Hageja seda teinud ei ole, vähemalt kohtule ei ole see tõendatud. Kohus selgitab massihagejale, et üksnes hagiavalduses viidatu, justkui krediidiandja oleks kontrollinud krediidivõtja pangakonto väljavõtet, ei ole piisav. Kohtul on kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (Riigikohtu 17. detsembri 2009 lahend kohtuasjas nr 3-2-1-137-09, p 12). Ühtlasi peab kohus Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt omal algatusel kontrollima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja toimida vastavalt riigisiseses õiguses selle kohustuse rikkumise puhuks ettenähtule (05. märtsi 2020 otsus kohtuasjas nr C 679/18). 28.04.2025 määrusega on kohustatud hagejat esitama krediidivõtja pangakonto väljavõtteid, kuid hageja nõuet ei täitnud. Seega ei ole käesoleval juhul kohtul muud võimalust kui asuda seisukohale, et krediidiandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
20.Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. VÕS 4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu).
21.VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole on krediidilepingu kehtivuse perioodil intressimäär alates 05.08.2021 kuni 28.06.2022 0% aastas.
22.Lepingu XXX alusel kasutas kostja krediiti 2 020 eurot ja lepingu XXX alusel 8 931 eurot, millest peale lepingutasude kinnipidamist on kostjale kokku makstud 10 300 eurot. Tagasi on põhinõude katteks makstud kokku summa 1 962.61 eurot. Vastavalt hagiavaldusele on leping üles öeldud 28.06.2022 ning nimetatud ajast on muutunud lepingust tulenev kohustus sissenõutavaks. Kostjal on hagejale põhivõlgnevusest tasumata järelikult lepingu XXX osas 1 914.29 eurot ja lepingu XXX alusel 8 553.58 eurot, kokku 10 467.87 eurot. Seadusjärgne intress (alates 06.08.2021 ehk esimese väljamakse tegemisele järgmisest päevast) kuni lepingute ülesütlemiseni 28.06.2022 on mõlema lepingu osas 0 eurot. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista põhinõue lepingu XXX osas summas 1 914.29 eurot ning põhinõue lepingu XXX osas summas 8 553.58 eurot.
23.Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole andmeid, et kostjale oleks teatatud uus tagasimaksegraafik, mistõttu ei ole ta 7 (9)
2-25-6271 saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata. Kohus mõistab hageja kasuks välja põhinõude kahe lepingu osas kogusummas 10 467.87 eurot. Võlgnevus muutub selles osas sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal ei ole õigust taotleda sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist.
24.Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 10 eurot lähtudes VÕS 113 2 lg 1 ja lg 2 sätestatust, kokkulepitud lepingu haldustasu ja maksehäire edastamise teate tasusid. Vastavalt VÕS § 403 4 lg-le 7 ei võlgne kostja hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid. Kohtu hinnangul tuleb sellise muu tasuna võtta ka sissenõudekulud. VÕS § 4034 lg 7 alusel tuleb jätta rahuldamata hageja nõude muude tasude väljamõistmiseks.
25.Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue lepingu XXX osas summas 1 914.29 eurot ning põhinõue lepingu XXX osas summas 8 553.58 eurot, kokku 10 467.87 eurot. Ülejäänud nõuded tuleb jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades asjaolu, et kohus rahuldab haginõude protsentuaalselt 41% ulatuses, jätab kohus menetluskuludest 41% kostja ja 59% hageja kanda.
27.Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista menetluskulud, kuid kohtu nõuet menetluskulude nimekirja esitamiseks ei täitnud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosalise kohtukulud ja kohtuvälised kulud, lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Hageja on nimetanud kohtukuludena tasutud riigilõivu, asja läbivaatamise kulude nimekirja kohtule esitatud ei ole ja kohtuväliste kulude teke ei ole kohtule teada. Hageja on tasunud riigilõivu 24.04.2025 summas 1 400 eurot. Menetluskulud kokku on seega summas 1 400 eurot, s.h riigilõiv. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 41% 1 400 eurost, so 574 eurot.
28.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
29.Kohus rahuldab hagi osaliselt lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/
8 (9)
2-25-6271 Ifret Mamedguseinov Kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.