Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku maksejõuetuse. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara, seega on võlgniku maksejõuetus kinnitust leidnud. Kohus leiab, et pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise ajaks 2017.a lõppu. Ajutine haldur peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks juhatuse juhtimisvigu, kuid möönab, et põhjuseid ei ole üheselt võimalik selgeks teha, kuivõrd võlgniku endine juhatuse liige ei ole esitanud dokumente ega vastanud teabenõudele. PankrS § 28 lg 2 sätestab: „Kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu.“ Kohus asub olemasoleva teabe pinnalt esialgsele seisukohale, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga. Võlgniku suurim võlausaldaja on Maksu- ja Tolliamet. Perioodil veebruar-september 2016.a deklareeris võlgnik sisendkäibemaksu summas 46 712,56 eurot, kuid ei esitanud deklareeritud sisendkäibemaksu arvestamise aluseks olevaid dokumente vaatamata Maksu- ja Tolliameti korduvatele nõudmistele. Sellest tulenevalt koostas Maksu- ja Tolliamet võlgniku suhtes 09.10.2017 maksuotsuse, millega nõudis tagasi võlgniku ettemaksukontole täidetud ja muude nõuetega tasaarveldatud enammaksed kokku summas 435,27 eurot ning kohustas tasuma maksusumma 46 227,29 eurot (summa on tasumata). Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega (äriseadustiku § 187). Hoolsuskohustuse rikkumiseks võib pidada mh ka juriidilise isiku kohustuste põhjendamatut suurendamist. Kohus ei pea korraliku ettevõtja hoolsusega kooskõlas olevaks seda, et juhatuse liige ei anna teavet maksumenetluses, millega oleks võib-olla võimalik vältida maksuotsuse tegemist; samuti ei deklareeri korralik ettevõtja alusetult sisendkäibemaksu ega tekita sellega võlgnikule kohustust. Korrektse raamatupidamise olemasolul ei oleks kohtu hinnangul Maksu- ja Tolliameti poolt nõutud teabe esitamine eriliselt keeruline; kuna aga seda ei tehtud, võib see viidata ka raamatupidamise korraldamise kohustuse (ÄS § 183) rikkumisele. Juhatuse liikme kohustuste rikkumist saab pidada vähemalt raskelt hooletuks. C S ei olnud võlgniku juhatuse liikmeks asumise ajal äritegevuses kogenematu. C Sl on olnud seoseid 16 äriühinguga (käesoleval ajal kehtivaid seoseid 6 äriühinguga), juhatuse liige on olnud 13 ettevõttes. C S on tegutsenud juhatuse liikmena mittetulundusühingus juba aastast 1998 ning osaühingutes perioodil 2000-2005 ja 2010 kuni käesoleva ajani: Alates Kuni xxx OÜ (xxx) 06.04.2010 12.09.2013 Kustutatud 12.09.2013 xxx OÜ (xxx) 15.09.2011 Praeguseni OÜ xxx (xxx) 05.02.2018 Praeguseni OÜ xxx (xxx) 04.08.2014 06.12.2019 Kustutatud 06.12.2019 xxx OÜ (xxx) 13.10.2015 Praeguseni xxx OÜ (xxx) 14.10.2015 21.05.2020 xxx OÜ (xxx) 05.02.2016 13.07.2020 Kustutatud 13.07.2020 xxx OÜ (xxx) 17.08.2016 Praeguseni xxx OÜ (xxx) 29.06.2017 Praeguseni xxx (xxx) 15.06.1998 25.05.2004 OÜ xxx (xxx) 20.12.2000 06.05.2005

Kustutatud 19.11.2009 OÜ xxx (xxx) 04.08.2014 05.09.2019 Kustutatud 05.09.2019 xxx OÜ (xxx) 15.06.2017 Praeguseni Pikaaegset kogemust arvestades ei ole usutav, et C S ei olnud kursis juhatuse liikme kohustustega, mistõttu on kohus seisukohal, et C S tekitas võlgnikule suure kohustuse vähemalt raske hooletusega. Seetõttu peab kohus käesoleval ajal maksejõuetuse tekkimise põhjuseks rasket juhtimisviga. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Indrek Lepsoo ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 22.09.2020.a kell 13.00 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja saalis 3004. PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt PankrS § 39 lg 1 alusel edastab kohus käesoleva määruse registriosakonnale. PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks – kuna võlgnikul kinnisvara puudub, ei ole vajadust edastada määrust kinnistusosakonnale. PankrS § 85 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 87 lg 1 sätestab, et võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel. PankrS § 89 lg 1 p 1-3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust, ei täida pankrotimenetlusest osavõtu kohustust või ei täida vande andmise kohustust. PankrS § 90 ja § 19 lg 3 järgi kohaldatakse juriidilisest isikust võlgniku puhul § 85-89 sätestatut mh juhtorgani liikme suhtes, kui ta on vabastatud oma kohustustest ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Vastavalt halduri taotlusele kohustab kohus võlgniku endist juhatuse liiget C St andma kohtus vande vara ja võlgade õigsuse kohta. Samuti kohustab kohus C St andma haldurile üle kogu võlgniku varasem raamatupidamise dokumentatsioon, sh vara ja võlgade nimekiri pankroti väljakuulutamise päeva seisuga – tähtaeg selleks on 10 päeva käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest. Kui C S nimetatud nõudeid ei täida, võib C St trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule

käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasuks määrata 1 036,80 eurot (sisaldab käibemaksu) ja kulutuste hüvitiseks 25 eurot (sisaldab käibemaksu). Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu osas vastuväiteid esitanud. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 9 tundi. Arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg kohtu hinnangul põhjendatud. Halduri tunnitasu 96 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kulutused seisnevad büroo-, transpordi- ja sidekuludes. Kohus peab taotletavat tasu ja kulutuste hüvitist põhjendatuks ning määrab halduri tasuks pankrotivara arvelt 1 036,80 eurot (sisaldab käibemaksu) ja kulutuste hüvitiseks 25 eurot (sisaldab käibemaksu). PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis pankrotivarast. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.