Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 31.08.2020, Rapla Tsiviilasja number 2-19-18801 Tsiviilasi K L ja K E hagi V E vastu kaasomandi lõpetamiseks Hagihind 7000 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja I K L (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxx xx-xx, xxxxxxx, e-post:); hageja II K E (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx xxx-xx, xxxxxxx, e-post:); hagejate esindaja vandeadvokaat Henrik Kirsimäe (Advokaadibüroo Legalia, Narva mnt 13, Tallinn, e-post: [email protected]), kostja V E (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx x, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 18.08.2020 Resolutsioon 1.Lõpetada K L (isikukood xxxxxxxxxxx), K E (isikukood xxxxxxxxxxx) (7/8 kaasomandist) ja V E (isikukood xxxxxxxxxxx) (1/8 kaasomandist) kaasomand kinnistule, registriosa nr xxxxxxx, asukohaga xxx xx x, xxxxx. 2.Jätta kinnistu registriosa nr xxxxxxx K L (isikukood xxxxxxxxxxx) ja K E (isikukood xxxxxxxxxxx) ühisomandisse. 3.Kohustada V E (isikukood xxxxxxxxxxx) andma nõusolek kinnistu, registriosa nr xxxxxxx, asukohaga xxx xx x, xxxxx, omanikukande parandamiseks selliselt, et V E (isikukood xxxxxxxxxxx) kohta tehtud kanne tühistatakse ning kinnistu ühisomanikena kantakse kinnistusraamatusse K L (isikukood xxxxxxxxxxx) ja K E (isikukood xxxxxxxxxxx) ning asendada V E (isikukood xxxxxxxxxxx) nõusolek omanikukande parandamiseks kohtulahendiga TsÜS § 68 lg 5 alusel. 4.Kohustada K L maksma V E hüvitist 1700 eurot. 5.Kohustada K E maksma V E hüvitist 1700 eurot.
6.Kohustada K L maksma V E hüvitist 1700 eurot, kandes selle Pärnu Maakohtu deposiitkontole SWEDBANK AS-is nr EE062200221059223099 või LUMINOR BANK ASis nr EE221700017003510302 või SEB PANK AS-is nr EE571010220229377229, selgituseks tuleb märkida kohtuotsus tsiviilasjas 2-19-18801, hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneval päeval. 7.Kohustada K E maksma V E hüvitist 1700 eurot, kandes selle Pärnu Maakohtu deposiitkontole SWEDBANK AS-is nr EE062200221059223099 või LUMINOR BANK ASis nr EE221700017003510302 või SEB PANK AS-is nr EE571010220229377229, selgituseks tuleb märkida kohtuotsus tsiviilasjas 2-19-18801, hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneval päeval. 8.Edastada Pärnu Maakohtul pärast K L ja K E poolt kohtu deposiiti hüvitise maksmist käesolev kohtuotsus kinnistusametile. Peale seda, kui kohus on saanud kinnistusametilt teate kinnistusraamatusse kande tegemisest, koostada Pärnu Maakohtul kohtumäärus deposiiti kantud raha 3400 euro väljamaksmiseks V E kuuluvale arvelduskontole. 9.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõue Hagejad paluvad: 1) lõpetada ühisomanike K L ja K E (7/8) ja V E (1/8) vahel kaasomand kinnistule reg nr xxxxxxx (xxx xx x, xxxxx), määrates kostja kaasomandisse kuuluv 1/8 mõttelist osa kinnistust hagejate ühisomandisse; 2) kohustada kostjat tegema tahteavaldus andmaks nõusolek kinnistusraamatus kinnistu reg nr xxxxxxx 1/8 suuruse mõttelise osa omandiõiguse üleandmiseks hagejate ühisomandisse ja kinnistusraamatus vastava kande tegemiseks; asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega; 3) kohustada hagejaid tasuma võrdsetes osades kostjale kinnistu kaasomandiosa omandikaotuse eest turuhinnale vastavat hüvitis, s.o 3400 eurot; 4) saata kohtulahend täitmiseks kinnistusregistrile; 5) jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja seisukoht Tsiviilasja materjalid edastati kostjale Rapla kohtutäitur Õnne Pajuri vahendusel. Kohtutäitur edastas kohtule teabe, mille kohaselt naabrite sõnul elab kostja aadressil xxxxx xxxx x, xxxxx xxxx, kuid ei ava kellelegi ust. Kohtutäitur jättis teisel katsel 15.06.2020 dokumendid postkasti. Kohus loeb kostjale dokumendid kätte antuks TsMS § 326 alusel. Kohtukutse edastati kostjale 06.07.2020 lihtkirjaga koos teatega, et kohtukutse loetakse kättetoimetatuks 3 tööpäeva möödumisel TsMS § 3141 alusel. Kohus loeb, et kostja sai kohtukutse kätte 10.07.2020. Kostja
kohtuistungile 18.08.2020 ei ilmunud ega kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohus arutab asja ilma kostja osavõtuta. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Väljavõttega kinnistusraamatust loeb kohus tuvastatuks, et kostja omab 1/8 mõttelist osa, hagejad 7/8 mõttelist osa kinnistust asukohaga xxx xx x, xxxxx, registriosa nr xxxxxxx. Avalduse kohaselt alates 17.04.2019 kuulub kinnistu registriosaga nr-ga xxxxxxx, aadressiga xxx xxxxx x, xxxxx xxxx, hagejate ja kostja kaasomandisse. Kinnistusraamatu andmete kohaselt kuulub kostjale 1/8 ja hagejate ühisomandisse 7/8 xxx xxxxx x kinnistu kaasomandit. Hagejad on jõudnud konsensusele, et soovivad kaasomandi jagamist ja nendevahelise ühisomandi lõpetamist. 11.10.2019 edastas hagejate esindaja kostja rahvastikuregistri järgsele aadressile tähitud kirjaga kirjaliku ettepaneku, mida kostja vastu ei võtnud. Kostja elukoha sissekirjutuseks oleva vaidlusalusel kinnistul asuv elamu ei ole elamiskõlbulik ning on mahajäetud. Kostja puhul on tegemist hagejate onuga. Hageja I on suhelnud ka kostja elukohajärgse kohaliku omavalitsusega kostja tegeliku elukoha osas, kuid seda ei ole hagejatele avaldatud. Käesoleva seisuga ei ole õnnestunud kostja nõusolekut kaasomandi lõpetamiseks saada. Hagejad eelistavad ja taotlevad kohtult jagamise esemeks oleva kaasomandi lõpetamist viisil, mille kohaselt hagejad jäävad võrdsetes osades omanikuks ja kostjale tasutakse turutingimustel hüvitist. Hagejad põhjendavad kaasomandi lõpetamist vastavalt eeltoodule sellega, et neile kuulub juba 7/8 kinnistust ja ilmselt puudub kostjal võimalus hagejaid välja osta või tahe kinnistut kasutada. Seega on igati mõistlik ja põhjendatud, et kaasomand lõpetatakse viisil, mis vabastab kostja kaasomandist ning talle makstakse välja raha summa vastavalt tema kaasomandi osa suurusele jagatava vara turuväärtusest. Hagejad hindavad jagamise esemeks oleva kinnistu väärtus summale 27 000 eurot, milline hind nähtub hindamisaktist. Kuivõrd kohtuotsus ei saa vara jagamise korras olla hagejate ainuomandi tekkimise aluseks, sest viimased saavad ainuomanikuks sellekohase kinnistusraamatu kande tegemisel ning TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi peab kohtuotsuse resolutsioonist selguma, milliseid tahteavaldusi kohtuotsus asendab, siis paluvad hagejad kohtul tuvastada soovitud õigusmuudatuse tegemiseks vajalik tahteavaldus, mida on võimalik kohtuotsusega asendada, s.o. kostja tahteavaldus kinnisasja omandiosa üleandmiseks ja omanikukande muutmiseks vajaliku kinnistusraamatus sellekohaste kande tegemiseks. Kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks on vajalik tahteavaldus, mille võib vastaspool anda vabatahtlikult, kuid selle asendamist saab nõuda ka hagiavaldusega. Hagejad nõuavad tahteavalduse asendamist kohtuotsusega. AÕS § 70 lg 3 sätestab, et ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. AÕS § 70 lg 4 kohaselt ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Sama paragrahvi lgd 5 ja 6 sätestavad, et ühine omand on kaasomand, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning et ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 71 lg 1 kohaselt kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 kohaselt kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas,
või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. AÕS kommenteeritud väljaande § 76 kohaselt võib kaasomanik igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, välja arvatud siis, kui see on kokkuleppega välistatud või see oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Nimetatud reegel viitab asjaolule, et kaasomand on üldjuhul ajutise iseloomuga, mille lõpetamist võib reeglina alati nõuda, erandiks on selles suhtes korteriomand. Seega on nõude eelduseks vaid kaasomandi olemasolu ning välistamise kokkulepete puudumine, kaasomanik ei pea põhjendama, miks ta kaasomandit lõpetada soovib ning juhul, kui lõpetamise otsustab kohus, ei pea ka kohus üldjuhul tuvastama põhjusi kaasomandi lõpetamiseks. Kaasomanikule § 76 lg 1 alusel kuuluv õigus nõuda kaasomandi lõpetamist ei ole kujundusõigus, vaid see on kohtu poolt maksma pandav nõue. See tähendab, et kaasomanikevahelist suhet kui kestvusvõlasuhtele sarnanevat suhet ei saa üles öelda, vaid kaasomanik võib nõuda teistelt kokkuleppe sõlmimist kaasomandi lõpetamiseks ning kaasomandis oleva asja jagamist. Kui aga teised kaasomanikud sellega nõus ei ole, võib ta pöörduda kaasomandi lõpetamise nõudega kohtusse ning sel juhul otsustab kohus kaasomandi lõpetamise § 77 lg 2 kohaselt. Kuigi kaasomandi lõpetamist võib kaasomanik alati nõuda, võib kohus siiski jätta kaasomandi erandlikult ka lõpetamata, kui lõpetamine või taotletav lõpetamise viis oleks vastuolus hea usu põhimõttega ega oleks õiglane. Hagejad on põhjendanud kaasomandi lõpetamist asjaoludega, et kinnistut kaasomanikud ei kasuta ega hoolda. Kohus ei tuvastanud kaasomanikevahelise kokkuleppe, mis välistaks kaasomandi lõpetamise, olemasolu. Kostja ei ela kinnistul, asukohaga xxx xx x, xxxxx. Kostja elukoht on xxxxx xxxx x, xxxxx xxxxx. Kostja on küll eakas inimene, aga ta ei ela alaliselt kinnistul ja ei hoolda ega kasuta kinnistut, mille suhtes tahetakse kaasomand lõpetada. Kinnistut, asukohaga xxx xx x, xxxxx, ei hoolda ega kasuta ka hagejad. Seega leiab kohus, et kaasomandi lõpetamine antud asjas ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Hagejad taotlevad kaasomandi lõpetamist selliselt, et kinnistu ühisomand jääb hagejatele ja kostjale tasutakse tema osa rahas. Kuna tuvastamist leidis, et kostja kinnistut ei kasuta, hoolda ega ela seal, siis leiab kohus, et hagejate valitud kaasomandi lõpetamise viis on kostja huve arvestav ja tema suhtes õiglane. Siis samuti ei ole kaasomandi lõpetamise viis antud asjas vastuolus hea usu põhimõttega. Eeltoodu alusel kohus leiab, et antud asjas on AÕS § 76 lg 1 eeldused täidetud. Kohus leiab, et hagejate taotletud kaasomandi lõpetamise viis on reaalselt võimalik. Eksperthinnanguga 04.12.2019 loeb kohus tuvastatuks, et kinnistu, asukohaga xxx xx x, xxxxx, turuväärtus on 27 000 eurot. Seega lõpetab kohus hagejate ja kostja kaasomandisse kuuluva kinnistu kaasomandi selliselt, et kinnistu jääb hagejate ühisomandisse ning hagejad kohustuvad tasuma kostjale tema osa rahas, s.o kokku 3400 eurot. Kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kohus leiab, et põhjendatud on hagejate taotlused kostja kohustamiseks anda nõusolek kinnistu omanikukande parandamiseks selliselt, et kostja kohta tehtud kanne tühistatakse ning kinnistu
ühisomanikena kantakse kinnistusraamatusse hagejad ning asendada kostja nõusolek omanikukande parandamiseks kohtulahendiga TsÜS § 68 lg 5 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagejad nõustuvad, et pooled kannavad menetluskulud ise. Kohus leiab, et antud asjas on mõistlik ja õiglane jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.