2-20-8188/5 - Asjaõigus - Omandiasjad - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

8.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos lisadega ning kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjatele kätte aadressil Kxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond isiklikult allkirja vastu 25.07.2020. a (tl 40). Kostjale oli määratud tähtaeg hagile vastamiseks - 21 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse (tl 2-4) kohaselt kinnitas kohus 24.08.2016. a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-6631 poolte vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt Vxxxx Lxxxxxxx kohustus tasuma Vxxxx Rxxxxx nelja võrdse osamaksena 41 000 eurot hiljemalt 30.12.2016. a. Kostja nõue sai rahuldatud 08.05.2017. a. Hagejale kuuluvad Txxxxxxxxx kinnistu registriosa nr 822135 ja Lxxxxxxxxx kinnistu registriosa nr 829935. Mõlemale kinnistule on seatud kostja kasuks kohtulik hüpoteek vastavalt summades 25 000 eurot ja 35 000 eurot. Pooled leppisid kokku kohtumise notari juures kohtulike hüpoteekide kustutamiseks, kuid kostja kohale ei ilmunud. Väljavõttega kinnistusraamatust (tl 25-30) on tõendatud, et Lxxxxxxxxkinnistu registriosa nr 829935, asukohaga Lxxxxxxxx Pxxxxxxxxxküla, Pxxxxxxx vald, Jxxxxx maakond, kuulub hagejale VxxxxxLxxxxxxxxx. Nimetatud kinnistule on kinnistusraamatu IV jakku 21.10.2013. a kantud hüpoteek kostja kasuks hüpoteek summas 35 000 eurot. Tartu Maakohus kinnitas 24.08.2016. a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-6631 (tl 6-9) Vxxxx Rxxx ja Vxxxx Lxxxxxxx vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt kostja Vxxxx Lxxxxxxx kohustus hagejale Vxxxx Rxxxxe tasuma kompromissi summa 41 000 eurot nelja osamaksega, s.o hiljemalt 30.09, 30.10, 30.11 ja 30.12.2016. a igakordselt 10 250 eurot. Hagiavalduse lisade nr 2-7) kohaselt on Vxxxx Lxxxxxxx kogu võlgnevuse Vxxxx Rxxxxx

tasunud. Seega on ära langenud võimalik nõue asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning Lxxxxxxx kinnistu omandiõiguse üleandmiseks kostjale Vxxxx Rxxxxx. Lxxxxxxxxkinnistule seatud hüpoteegiga tagatud nõude maksmapanek on välistatud. See annab hagejale õiguse nõuda asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg 8 alusel kinnistule seatud hüpoteegi kustutamist. Kinnistusraamatuseaduse § 34 lg 1 kohaselt on kinnistamisavalduse esitamise õigus isikul, kelle õigusi kanne puudutab või kelle kasuks kanne tehakse. Antud juhul on hüpoteek seatud kostja kasuks. Seega on hüpoteegi kustutamiseks kinnistamisavalduse esitamise õigus kostjal. Hageja ei saa avaldust hüpoteegi kustutamiseks iseseisvalt esitada. Kostja ei ole vajalikku tahteavaldust teinud ega esitanud põhjendust hüpoteegi kustutamisest keeldumiseks. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kuna kostja ei ole nõustunud hüpoteegi kustutamiseks vajalikku toimingut tegema, ent hagejal on õigus nõuda hüpoteegi kustutamist, tuleb hüpoteegi kustutamiseks vajalik tahteavaldus asendada kohtuotsusega. TsMS § 407 lg1 järgi tagaseljaotsusega rahuldatakse hagi ... õiguslikult põhjendatud ulatuses. Laurimäe kinnistu osas on hagi õiguslikult põhjendatud. Puutuvalt hagiavalduses esitatud taotlusele lõpetada Txxxxxxxxx kinnistule registriosa nr 822135, asukohaga Txxxxxxxxa, xxxxxxxxx küla, Pxxxxxxx vald, xxxxxx maakond, seatud kohtulik hüpoteek, märgib kohus järgmist. Tartu Maakohtu 27.04.2016. a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-6631 kohus rahuldas Vxxxx Rxxx taotluse hagi tagamiseks ning seadis hagi tagamise abinõuna VxxxxxLxxxxxxxxx kuuluvale 1⁄2 mõttelisele osale Txxxxxxxxx kinnistust (registriosa nr 822135) kohtuliku hüpoteegi summas 25 000 eurot Vxxxx Rxxx kasuks. Vxxxx Lxxxxxxxxesitas kohtule määruskaebuse, mille kohus 09.06.2016. a määrusega rahuldas ning kohus tühistas Tartu Maakohtu 27.04.2016. a määruse, millega rahuldati Vxxxx Rxxx taotlus hagi tagamiseks ja seati hagi tagamise abinõuna Txxxxxxx kinnistule kohtulik hüpoteek. Kohus määras, et saata määrus täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Määrus on jõustunud 30.06.2016. a. Seega on olemas jõustunud kohtumäärus hagi tagamise abinõuna seatud kohtuliku hüpoteegi tühistamiseks, mistõttu selle nõude osas lõpetab kohus menetluse TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel otsust tegemata. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 300 eurot. Seega on hagejal tekkinud menetluskulu riigilõivu näol.