Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Raivo Einula
Otsuse kuupäev
28.august 2020
Tsiviilasja number
2-20-109370
Tsiviilasi
V. F. vs J. S. kahju hüvitise 1113,60 eurot nõudes
Tsiviilasja hind
1113,60 eurot
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: V. F. (isikukood xxx) Hageja lepinguline esindaja: Roman Antonov (DEAX Õigusbüroo [email protected])
OÜ,
e-post:
Kostja: J. S. (isikukood xxx, elukoht xxx; e-post: xxx ) Menetluse liik
lihtmenetlus
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Ajaolud ja menetluse käik
2-20-109370 Hageja esitas 10.03.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 14.04.2020 Harju Maakohtule hagi kostja vastu kahju hüvitise summas 1113,60 eurot väljamõistmiseks. Kohus võttis hagi menetlusse 15.04.2020. Kostja esitas vastuse hagile 29.04.2020 ja 20.05.2020 täiendava seisukoha. Hageja esitas täiendava seisukoha 19.05.2020. TsMS § 486 lg 2 kohaselt, hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Kohus lahendab asja lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg 1. Hageja seisukohad Hagiavalduse kohaselt, 04.12.2019 sõlmisid hageja ja kostja müügilepingu, mille kohaselt müüs kostja hagejale sõiduki Chrysler Grand Voyager (registreerimismärk xxx). Vahetult peale lepingu sõlmimist ilmnesid sõidukil puudused. Hageja informeeris puuduste olemasolust kostjat ja pöördus puuduste tuvastamiseks X OÜ poole. Viimane tuvastas, et sõiduki käigukast vajab remonti ning selgitas, et rike ei saanud tekkida järsult, vaid tegemist on pikalt olnud rikkega. Hageja teatas kostjale X OÜ poolt tuvastatud puudustest telefoni teel ning tegi ettepaneku hüvitada remondikulud. Kostja vastas, et tegemist ei ole uue ning garantiilise sõidukiga ning seega puudub kostjal kahju hüvitamise kohustus. 04.02.2020 tegi hageja kostjale kompromissi sõlmimise ettepaneku. Kostja keeldus kompromissist ning selgitas, et tegemist ei ole uue sõidukiga. Hageja leiab, et antud juhul ei vastanud sõiduki seisukord vähemalt keskmisele kvaliteedile ning seega ei olnud ostetud sõidukil kokkulepitud omadusi. Hageja ei saanud ostetud sõidukit käigukasti defekti tõttu kasutada selleks, milleks sõidukit tavapäraselt kasutatakse, so sõitmiseks. Ka kasutatud sõiduk peab vastama tavapärastele kasutatud sõidukite nõuetele. Hageja nõudis sõiduki parandamist ja kuna kostja ei ole hageja nõuet rahuldanud, lasi hageja parandada sõiduki käigukasti X OÜ-l ning tasus parandustööde eest 1113,60 eurot. 19.05.2020 menetlusdokumendis esitab hageja seisukoha kostja vastuse osas. Hageja ei nõustu kostja väitega, et müügilepingu sõlmimise hetkel käigukast töötas korrapäraselt. Hagiavaldusega esitatud hinnapakkumisele on märgitud, et tegemist ei saa olla veaga, mis tekib lühikese aja jooksul. Eeltoodust on võimalik järeldada, et kostja oli sõiduki käigukastiga seotud probleemist teadlik, kuid ei teavitanud hagejat. Isegi siis, kui möönda, et kostja ei olnud probleemist teadlik, siis vaatamata eeltoodule vastutab müüja müüdud asjal varjatud puuduste ilmnemise eest ka juhul, kui ta neist teadlik ei olnud. Kostja on selgitanud, et auto oli enne müügilepingu sõlmimist kontrollitud X OÜ esinduses, mille käigus tuvastati puuduseks kulunud mootoripadjad, mille tõttu oli hind alandatud. Hageja kinnitab, et mootoripatjadega seonduv ei olnud välja toodud ning isegi kui oleks, ei ole see seotud praeguse vaidlusega. Kostja poolt esitatud teave mootori käivitusprobleemide kohta ei puutu asjasse, sest pretensioon on seotud sõiduki käigukastiga. Kostja seisukohad 29.04.2020 vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Auto oli müües korras, käigukast töötas tõrgeteta. Auto läbis ostja poolt valitud kohas X OÜ põhjaliku kontrolli, mille käigus tuvastati puuduseks kulunud mootoripadjad, mille tulemusena sai auto müügihinnast 500 eurot allahindlust. Ostjat sai teavitatud auto juures tehtud remonttöödest ning kaasa antud ka sellekohased dokumendid. Rohkem kaebusi ostja ei esitanud ja oli antud müügihinnaga rahul. Kuidas edasi autot ekspluateeriti, on kostjale teadmata. Kostja esitab OÜ S 27.04.2020 kirja, mille kohaselt 14.11.2019 sõiduauto Chrysler Gr Voyager (reg.märk xxx) toodi ettevõttesse S. OÜ mittekäivitumisprobleemiga. Sõidukil teostati mootori diagnostika ja juhtmestiku remont. Töökaojast sõitis sõiduk minema omal jõul. Märkusi muude tehniliste probleemide kohta tehtud pole. 20.05.2020 menetlusdokumendis kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja pidi olema teadlik
käigukasti probleemist. Automaatkäigukast kas töötab või ei tööta; et kuidas pidi kostja sellest teadlik olema, kui auto sõitis ja käigukast vahetas käike. Kui käigukasti probleemid ei teki lühikese aja jooksul, siis mis aja jooksul nad tekivad; et tekib küsimus, kuidas on võimalik, et auto sõitis ja miks sellisel juhul hageja ostis auto kui väidetavalt auto oli ostes käigukasti probleemiga. Autoga tehti ka müügieelne sõit erinevate kiirustega, kus ei ilmnenud käigukastis vigasid. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 235 kohaselt tuleb väidet kohtule põhistada selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda selle väite usutavaks. VÕS § 208 lg 1 kohaselt, asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 3 p 1 on sätestatud, et võlasuhe võib tekkida lepingust ja § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist VÕS 103 lg 1 kohaselt, võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 115 lg 2 kohaselt, kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud, mille üle ei ole pooltel vaidlust: -hageja ja kostja sõlmisid 04.12.2019 kasutatud sõiduauto Chrysler Grand Voyager (reg.märk xxx) müügilepingu; -hageja poolt tehtud proovisõidu ajal ei auto käigukastiga probleeme ei olnud, so autol käigud vahetusid ja ei ilmnenud sarnaseid puudusi, mis oleksid takistanud pooli müügilepingut sõlmimast; -hageja on 22.01.2020 esitanud kostjale kirjaliku nõude auto käigukasti parandamiseks; -hageja on 04.02.2020 esitanud kostjale kirjaliku teate selle kohta, et kuna kostja keeldus auto remondikulude hüvitamisest, siis hageja teeb auto korda ja nõuab kulude hüvitamist; -hageja on tellinud auto remonditeenuse X OÜ-lt ja on 12.02.2020 tasunud auto käigukasti remondi eest 1113,60 eurot. VÕS § 217 lg 1 kohaselt, ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 kohaselt, asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) asjal ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. VÕS § 214 lg
2-20-109370 2 kohaselt, asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb ostjale üle asja üleandmisega. VÕS § 218 lg 1 esimese lause kohaselt, müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 222 lg 5 kohaselt, kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Müügilepingu p 4 kohaselt on pooled kokku leppinud, et omandiõigus sõidukile läheb müüjalt ostjale üle vahetult pärast müügilepingu allkirjastamist. Pooled ei ole üksmeelel selles, kas asja lepingutingimustele mittevastavus oli olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, so kas sõiduauto käigukastis ilmnenud rike oli olemas ka asja üleandmise ajal. 04.12.2019 müügilepingust nähtuvalt ei ole pooled kokku leppinud sõiduauto omadustes, seega pidi sõiduauto kõlbama otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse, so sõitmiseks. VÕS § 220 lg 1 esimese lause kohaselt, ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 222 lg 1 kohaselt, kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist. Pooltel ei ole vaidlust selles, et proovisõidul ja auto kostjalt hagejale üle andmisel oli autoga võimalik sõita ja et hageja poolt väidetud puudus, so viga auto käigukastis ilmnes pärast auto hagejale üle andmist. Hageja on vähemalt 22.01.2020 teavitanud kostjat käigukastiga seonduvast puudusest ja on esitanud kostjale kirjaliku nõude auto käigukasti parandamiseks. Kohus leiab, et hageja on kostjale teatanud käigukastiga seoses puudusest mõistliku aja jooksul. X OÜ 12.02.2020 arvega nr 2020030 on hageja tõendanud, et sõiduautol on remonditud käigukasti. Samal arvel on märgitud X OÜ hinnang, et turbiin on nendel kastidel tüüpviga ja ei saa tekkida kahe nädalaga. OÜ S. kirjaga on kostja tõendanud, et 14.11.2019 oli sõiduautol mittekäivitumise probleem ja sõidukil teostati mootori diagnostika ja juhtmestiku remont; et töökojast sõitis sõiduk minema omal jõul ja et märkusi muude tehniliste probleemide kohta tehtud pole. Seega 14.11.2019 seisuga oli sõiduautoga võimalik sõita ja muude tehniliste probleemide, sh käigukasti kohta, märkusi ei tehtud. Pooled ei ole esitanud kohtule taotlust ekspertiisi määramiseks, et teha kindlaks, kas sõiduautol ostjale üle andmise ajal esines viga käigukastis. Kohtu hinnangul ei ole menetluses esitatud tõenditega tõendatud, et käigukastiga seonduv puudus oli olemas auto kostjalt hagejale üle andmisel. X OÜ 12.02.2020 teabega on tõendatud, et sõiduautol remonditud käigukasti puudus turbiinis ei saanud tekkida kahe nädalaga, kuid ei ole tõendatud, et nimetatud viga auto käigukastis oli olemas auto kostjalt hagejale üle andmisel või et autoga ei olnud võimalik sõita. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et peale ostu sooritamist ilmnesid autol käigukastis vead, millest hageja (ostja) ei olnud teadlik ja et kostja (müüja) oli nendest vigadest teadlik. Samuti ei ole pooled väitnud, et sõiduauto ei ole kasutuskõlblik. Seega kostja andis hagejale üle tavapäraselt töötava käigukastiga auto, autol ei olnud üleandmise ajal käigukastiga seotud puudust ja kostja ei vastuta puuduse, mis on käigukastiga seotud, hilisema võimaliku ilmnemise pärast. VÕS § 77 lg 1 kohaselt, võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole oma 04.12.2019 müügilepingust tulenevat kohustust rikkunud ning seega ei ole hageja jäänud VÕS § 116 lg 2 kohaselt olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Kohus leiab, et sõiduauto sobis otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse ja vastas vähemalt eeldatavale keskmisele kvaliteedile. Kohtule esitatud lepingust nähtuvalt, kostja ei ole sõlminud sõiduauto müügilepingut majandus- ja kutsetegevuses
tegutseva müüjana, mistõttu ei saa temalt eeldada põhjalikke teadmisi või eriteadmisi auto käigukastiga seonduval teemal. Kuna kohus on tuvastanud, et kostja ei ole oma 04.12.2019 müügilepingust tulenevat kohustust rikkunud, siis ei ole kostja hagejale sõiduauto võimaliku remondivajaduse tekkimisega kahju tekitanud. Lähtudes eeltoodust ei ole hageja nõue põhjendatud ja tõendatud ning kohus jätab hagi rahuldamata. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja toimiku andmetel ei ole kostjal menetluskulusid. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /digitaalselt allkirjastatud/
Raivo Einula
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.