Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisele järgnevast päevast, Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu.

ASJAOLUD

Meremõisa MTÜ esitas 12.05.2020 Tartu Maakohtule hagi xxxxxxxxxxxxxxxxxxx vastu võlgnevuse, viiviste ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõudes. Hageja esitas 14.05.2020 kohtule tsiviilasjas 2-20-6923 TsMS § 429 lg 1 alusel avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks arvestades asjaolu, et kostja on hageja nõude pärast hagiavalduse esitamist tasunud. Kuna kohus ei ole hagi menetlusse võtnud, siis taotleb hageja tagastada hagilt tasutud riigilõiv 350 eurot Advokaadibüroo Sirel &Partnerid OÜ arvelduskontole EE911010220250118224 SEB Pank AS-is.

KOHTU PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED

Käesolevas tsiviilasjas on hageja esitanud avalduse hagist loobumiseks olukorras, kus kohus ei ole hagi veel menetlusse võtnud. Hageja on kohtule teatanud, et hagejal puudub huvi tsiviilasja edasiseks menetlemiseks, kuna kostja on oma võlgnevuse hageja ees tasunud ja ta soovib hagi menetlemisest loobuda. TsMS üldpõhimõtete kohaselt määravad pooled hagimenetluse vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise (TsMS § 4 lg 2). Kohtu hinnangul ei võimalda TsMS loobuda hagist, mis ei ole kohtu menetluses ning kui hageja on avaldanud enne hagimenetlusse võtmist soovi hagist loobuda tuleks jätta hagi menetlusse võtmata. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Olukorras, mil hageja on enne hagi menetlusse võtmise otsustamist sisuliselt saavutanud hagiga taotletud eesmärgi, kaotades sellest tulenevalt huvi edasise menetlemise vastu, ei ole hagiga enam võimalik saavutada sellega taotletud eesmärki. Seega keeldub kohus hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Hageja taotleb menetluses tasutud riigilõivu 350 euro tagastamist Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ arvelduskontole nr EE911010220250118224 SEB Pank AS-is selgitusega: riigilõivu tagastus tsiviilasjas 2-20-6923. Tsiviilasja materjalide kohaselt on Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ tasunud hagiavalduse esitamisel 12.05.2020 riigilõivu 350 eurot ( tl 350). TsMS § 150 lg 1 p 2, lg 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohus ei võta hagi menetlusse, hageja on esitanud avalduse menetluses tasutud riigilõivu 350 euro tagastamiseks, tuleb kohtumääruse jõustumisel hagejale tagastada hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 350 eurot hageja taotlusel Advokaadibüroo Sirel& Partnerid OÜ arveldusarvele.

2 (3)

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Hageja on esitanud taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja taotleb TsMS § 168 lg 5 alusel jätta hageja menetluskulud kostja kanda arvestades asjaolu, et hageja on loobunud hagiavaldusest, sest kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Riigikohtu praktikast tulenevalt võib öelda, et kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus, siis saab lugeda, et kostja on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-182-15, p 13 ja selles viidatud lahendi nr 3-2-1-55-13, p 13). Käesolevas asjas on hageja avaldanud, et kostja on pärast hagiavalduse esitamist hageja nõude rahuldanud. Kostja ei ole vastuväiteid hageja menetluskuludele esitanud ning on nõustunud kandma hageja menetluskulud ( tl 81). Seega saab eeltoodud asjaoludel lugeda, et kostja rahuldas hageja nõude, mistõttu jätab kohus menetluskulud TsMS § 168 lg 5 järgi kostja kanda. Käesolevas tsiviilasjas esindas hagejat v.adv Kalle-Kaspar Sepper, olles hageja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 1 mõttes. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks on 980 eurot (ilma käibemaksuta) seoses hagiavalduse koostamisega ja kohtule hagist loobumise avalduse, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamisega. Hageja esindaja on osutanud õigusabi 7 h ulatuses tunnihinnaga 140 eurot. Kohus kontrollides hageja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust, leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud arvestades kohtule esitatud menetlusdokumendi mahtu ja sisu. Hageja esindaja tasumäär 140 eurot on käesoleva tsiviilasja asjaolusid silmas pidades mõistlik ja põhjendatud, arvestades ka Riigikohtu praktikat. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud menetluskulude suurusele. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna lepingulise esindaja kulu 980 eurot. Hageja taotlusel tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel xxxxxxxxxxxxxxxxxxx-l tasuda tasumata menetluskuludelt viivis alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.