Avaldaja/võlgnik: M.P. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht XXX; e-post: xxx) Ajutine pankrotihaldur: Andrus Õnnik (OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo, asukoht Lai 10, Pärnu 80010; e-post: [email protected])
Kohtuistung
25.08.2020 osalesid M.P. ja Andrus Õnnik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada M.P.’i pankrotiavaldus.
2.Kuulutada välja M.P.’i (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot 26. augustil 2020 kell 15:45.
3.Nimetada M.P.’i pankrotihalduriks Andrus Õnnik (OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo, asukoht Lai 10, Pärnu 80010; e-post: [email protected]; tel 44 313 13).
4.M.P.’i võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 15. septembril 2020 algusega kell 16.00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (Rüütli tn 19, II korrus, saal nr 3).
Võlgnik M.P. on kohustatud enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama andmeid oma vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta. Vande andmiseks peab M.P. ilmuma kohtusse 15. septembril 2020 kell 16.00.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
7.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
Tsiviilasi nr 2-20-11403
8.Määrata M.P.’i ajutise pankrotihalduri Andrus Õnniku töötasu suuruseks x eurot (sisaldab kõiki seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks; koos käibemaksuga on tasu suurus x eurot).
9.Menetluskulud jäävad M.P.’i kanda.
10.M.P.’i ajutise pankrotihalduri tasu katteks maksta x eurot (s.h tasu x eurot ja käibemaks 20% summas x eurot) välja riigieelarve vahenditest Andrus Õnniku Õigusbüroo OÜ-le (arvelduskonto nr EE861010902001530007 SEB Pank AS-is), mille kaudu ajutine haldur Andrus Õnnik tegutseb.
11.Ajutise halduri tasust ülejäänud osa, x eurot (sisaldab 20% käibemaksu summas x eurot), mõista Andrus Õnniku Õigusbüroo OÜ kasuks välja võlgniku M.P.’i pankrotivara arvelt.
12.Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ avaldamisest alates.
AVALDUSE ASJAOLUD
06.08.2020 saabus Pärnu Maakohtule võlgniku pankrotiavaldus. Avalduse kohaselt võlgnik põhjendab oma püsivat maksejõuetust alljärgnevalt: - A.P.-l on rahaline nõue võlgniku vastu summas 48 000 eurot, mis tuleneb laenulepingust ja nende lisadest. - H.T.-l on rahaline nõue võlgniku vastu summas 2850 eurot, mis tuleneb laenulepingust ja nende lisadest. - P.J.-l on rahaline nõue võlgniku vastu summas 152 800 eurot, mis tuleneb laenulepingust ja nende lisadest. - O.L.-il on rahaline nõue võlgniku vastu summas 32 600 eurot, mis tuleneb laenulepingust ja nende lisadest. - Martin Krupp 700 eurot, mis tuleneb tsiviilasjast 2-20-5983. Võlgnikul puudub vara nõuete rahuldamiseks. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid, et võlausaldajaga kohtuvaidlusi pidada, samuti on võlgniku võimalused esitada kohtuvaidluses tõendeid piiratud. Eeltoodust tulenevalt tuleb võlgniku suhtes alustada pankrotimenetlust ning kuulutada välja võlgniku maksejõuetus. Maksejõuetuse põhjus on muu asjaolu, st üldine majanduslangus ja ebaõnnestunud äritehingud. Võlgnik käendas kolmanda isiku (xxxxxxxxxxxx OÜ (kustutatud) rk xxxxxxxx) kohustusi ja kuna kolmas isik võlgu tagasi ei maksnud, on võlausaldajatel nõuded võlgniku vastu. Võlgnik on ühelt võlausaldajalt saadud vahenditest katnud teiste võlausaldajate intressi, viiviste ja laenu põhiosa maksete nõudeid. Võlgnikul vara puudub. Seega ületavad võlgniku kohustused võlgniku vara 236 950 euro võrra. Võlgnik palub kuulutada välja tema pankrot ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik kinnitab, et kohustub täitma PankrS § 173 toodud kohustusi.
AJUTISE HALDURI ARUANNE
17.08.2020 kohtumäärusega kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnniku. Ajutise halduri 24.08.2020 kirjaliku aruande kohaselt võlgniku kohustused ja võlad kokku 365 236,10 eurot: 1) SEB Pank AS (riiklik õppelaenuleping nr S020002013, sõlmitud 14.09.2002, tähtaeg 16.11.2022, sh võlgnevus 62,63 eurot) 1741,06 eurot; 2) pankrotihaldur Martin Krupp (tsiviilasjas nr 2-20-5983 halduri tasu ja kulutused) 1059,04 eurot; 3) Kohtutäitur Rocki Albert (menetluse algatamise tasu) 36,00 eurot;
2 (6)
Tsiviilasi nr 2-20-11403 4) Nomura Capital OÜ (tsiviilasjas 2-17-13603, nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, kuna kohtuotsuse osas on esitatud apellatsioonikaebus) 126 150,00 eurot; 5) A.P. (võlgniku sõnul laenuleping, tingimused ei ole teada) 48 000,00 eurot; 6) H.T. (võlgniku sõnul laenuleping, tingimused ei ole teada) 2850,00 eurot; 7) P.J. (võlgniku sõnul laenuleping, tingimused ei ole teada) 152 800,00 eurot; 8) O.L. (võlgniku sõnul laenuleping, tingimused ei ole teada) 32 600,00 eurot. Pankrotiavalduses on võlgnik näidanud Martin Kruppi nõuet summas 700 eurot ja Nomura Capitali võimalikku nõuet 100 000 eurot, kuid tegelikkuses on mõlemad nõuded võlgniku poolt näidatust suuremad. M.P.’i võimalikud kohustused kokku on 365 236,10 eurot, millele võivad lisanduda kuni pankroti väljakuulutamiseni juurdearvestatud võimalikud viivised. On tõendatud, et kohustustest 1157,67 eurot (õppemaksu võlg 62,63 eurot, Martin Kruppi nõue 1059,04 eurot ja kohtutäituri nõue 36 eurot) on muutunud sissenõutavaks. 126 150 eurot on kohtulahendiga välja mõistetud, kuid lahend ei ole veel jõustunud. 236 250 euro osas puuduvad tõendid nende kohustuste olemasolu ja sissenõutavaks muutumise kohta. Teadaolevalt võlgnikul igasugune vara puudub. Sissetulekute olemasolu praegusel ajal ei ole tuvastatud. Eeltoodust lähtuvalt puudub võlgnikul vara ja sissetulek, millest saaks kohustusi tasuda. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on M.P.’i maksejõuetuse põhjuseks ebamõistlik äriühingu laenude käendamine ning ilma igasuguse mõistliku põhjenduseta laenude võtmine. Kuigi käesolevaks ajaks on tuvastatud kohustustest sissenõutavus vaid 1157,67 euro ulatuses, tuleb PankrS §31 lg 4 tuginedes asuda seisukohale, et võlgnik on muutunud maksejõuetuks. Maksejõuetuse tekkimise aega on keeruline tuvastada, kui võimalik, et maksejõuetus tekkis oktoobris 2018, kui xxxxxxxxxxxx (xxxxxxxx OÜ) kustutati registrist ja oli selge, et võlausaldajatel on äriühingu kohustuste täitmine võimalik vaid nende käendajalt sissenõudmise teel. M.P.’i maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Ajutise halduri tööperioodil võlgniku tegevuses pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuseid ei tuvastatud. Võlgnik on viimase 5 aasta jooksul võõrandanud kokku 12 sõidukit. Kuna käesolevaks ajaks ei ole ajutisele haldurile esitatud sõidukite võõrandamisega seotud asjaolusid, siis pole hetkel selge, kas tegemist võib olla tagasivõidetavate tehingutega pankrotiseaduse mõistes. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt ei kuulu võlgnikule kolmandate isikute valduses asuvat (PankrS § 108 lg 2 mõistes tagasinõutavat) vara. Tuginedes ajutise halduri käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis ajutine haldur seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga (PankrS § 1 lg 2- võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine). Ajutine haldur palub kuulutada välja M.P. ́i pankrot, nimetada pankrotihaldur, määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, kohustada võlgnikku vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Ajutine haldur on ülesannete täitmiseks kulutanud x tundi, tunnitasuga x eurot, ning palub kinnitada ajutise pankrotihalduri töötasuks x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot. Tasust x eurot ja lisanduva käibemaksu x eurot taotleb ajutine haldur mõista välja riigilt ning x eurot ja lisanduv käibemaks x eurot mõista välja pankrotivara arvelt OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo kasuks.
KOHTUISTUNG
Pankrotiavalduse läbivaatamisel 25.08.2020 kohtuistungil võlgnik jäi oma avalduse juurde. Võlgnik selgitas, et laenud on erinevatel aegadel võetud umbes 5a tagasi, mõni võlg on vanem.
3 (6)
Tsiviilasi nr 2-20-11403 Mingeid laene uue laenuga katnud ei ole. Võlgnikul oli plaanis investeerida ja leida võimalus teenida raha juurde. Võlgnik arvas, et ju oli usaldusväärne laenuvõtja nende võlausaldajate jaoks. Kõik summad, mis on kirjas, on võlas. Väike osa võetud laenudest on tagasi makstud. Võlgniku sõnul laenulepinguid ei ole tal kohe võtta, on ka suulisi lepinguid. Kontoväljavõttest on näha, et mingi aeg on kontol raha liikumist. Võlgnik kinnitas, et ta ei tööta. Sissetulekut saavat ettevõtlusest u 500 eurot kuus. Võlgnik selgitas, et tal on tutvusi ja kogemust, kontakte, tunneb mootorrattaid hästi - ta aitab infoga, vahendab. Kui on hooldust vaja, siis aitab võlgnik tsikli hoolduse ära teha. Seda tööks nimetada olevat palju. Võlgniku kinnitusel tal mingit vara ei ole. Elab vanemate juures, ülalpeetavaid tal ei ole. Kuus sissetulekuid tuleb 500 euro ringis, see ei ole regulaarne. Elab vanemate toel, vahest rohkem ja vahest vähem maksab vanematele elamise kuludeks. Võlgnik kinnitas, et kohustustest vabastamise menetluse algatamist välistavaid asjaolusid tema puhul ei ole. Halduri aruandega on võlgnik tutvunud, ta on nõus, et haldurina jätkab Andrus Õnnik. Vastuväiteid ajutise halduri tasu osas ei ole. Ajutine haldur A. Õnnik kohtuistungil jäi aruande juurde. Haldur selgitas, et makseraskuste tegelik põhjus ja tekkimise aeg ei ole selge. Eelmise ajutise halduri aruandest nähtuvalt võlgnikule on esitatud nõue esitada võlausaldajate arved ja lepingud, kuid seda ei ole tehtud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Tulenevalt sama paragrahvi lg-st 5 kohus kuulutab pankroti välja määrusega. Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise (PankrS § 31 lg 6). Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele (PankrS § 31 lg 7). PankrS § 171 lg 11 järgi kohus kuulutab pankroti välja ka siis, kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks ei ole kohus seni tuvastanud.
2.Kohus leiab, et kohtule esitatud andmed kinnitavad, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnik on oma maksejõuetust pankrotiavalduses põhistanud. PankrS § 31 lg 4 järgi eeldatakse, et pankrotiavalduse esitanud võlgnik on maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur kontrollis võlgniku võlgade ja varade olemasolu ning tegi kindlaks, et võlgnikul on võimalikke kohustusi 365 236,10 eurot, millest sissenõutavaks on muutunud 1157,67 eurot. Vara ja kohustuste täitmist võimaldav sissetulek võlgnikul puudub. Võlgniku sissetulekuks on juhutööd. Sissetulekud ei võimalda kohustuste tasumist. Võlgniku sissetulekute olulist suurenemist ja maksevõime paranemist lähemas tulevikus oodata ei ole. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri hinnanguga võlgniku maksejõuetuse põhjusele – ebamõistlik äriühingute laenude käendamine ning mõistlike põhjendusteta laenude võtmine. Seega maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiseaduse § 22 lg-s 5 nimetatud muu asjaolu. Võlgnikul puudub vara kohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks. Täidetud on PankrS § 29 lg 1 eeldused menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest. Kuna aga võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb PankrS § 171 lg 11 kohaselt pankrot välja kuulutada, kui ei esine sama paragrahvi teises lõikes sätestatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Ajutine pankrotihaldur ega kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mille tõttu oleks alust jätta M.P.’i kohustustest vabastamise menetlus algatamata, võlgnik kinnitas, et selliseid asjaolusid ei esine. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus rahuldab avalduse ja kuulutab pankroti välja.
3.Vastavalt PankrS § 85 lõikele 1 on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga vara ja kohustuste nimekirja. PankrS § 86 lg 1 alusel kohus
4 (6)
Tsiviilasi nr 2-20-11403 kohustab M.P.’i vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut.
4.PankrS § 91 lg 1 järgi ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Menetluskulude jaotus
5.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Seega jäävad kulud võlgniku kanda. Ajutise halduri tasu
6.PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.
7.Ajutise halduri tasu taotluses märgitud tööaja arvestuse kohaselt on Andrus Õnnik kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku x tundi (andmete kogumine ja halduri toimiku koostamine x tundi ning ajutise halduri aruande koostamine x tundi). Arvestades tunnitasuks x eurot, on ajutise halduri tasu suurus kokku x eurot, millele lisandub käibemaks. Seoses võlgnikul vahendite puudumisega taotleb ajutine haldur ajutise halduri tasu hüvitamist seaduses sätestatud piirmäära x euro ja sellele lisanduva käibemaksu ulatuses riigi vahenditest ning jätta ülejäänud osas ajutise halduri tasu ning kulud võlgniku kanda pankrotivara arvelt.
8.Kohus, tutvunud ajutise halduri esitatud aruandega ja tasu taotlusega, leiab, et taotletud suuruses tasu x eurot (lisandub käibemaks) on põhjendatud. Arvestades võlgniku poolt pankrotiavaldusele lisatud dokumentide ja tõendite mahtu ning ajutise halduri tehtud toiminguid, on kohtu hinnangul ajutise halduri ülesannete täitmise ajakulu x tundi selles asjas põhjendatud ja vajalik. Ajutine haldur on teinud vajalikud päringud ja välja selgitanud võlgniku kohustused, kontrollinud vara olemasolu, analüüsinud saadud andmeid ja koostanud aruande. Arvestades ajutise halduri tunnitasu seaduses sätestatud piirmäära x eurot, on Andrus Õnniku taotletav tunnitasu x eurot mõistlik, tasu suurus (erineval tasemel kutseoskusi nõudvate ülesannete keskmisena) on kooskõlas täidetud ülesannete sisu ja mahuga ning halduri kutseoskustega. Ajutine haldur ülesannete täitmisel tehtud kulude hüvitamist ei taotle, seega kannab ajutine haldur kulud tasu arvelt.
9.PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui x eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Viidatud PankrS § 171 lg 11 käsitleb pankroti väljakuulutamist olukorras, kus esineb PankrS § 29 lg-s 1 sätestatud alus menetluse raugemiseks, kuid pankrot kuulutatakse välja, kuna võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise taotluse.
5 (6)
Tsiviilasi nr 2-20-11403
10.Kõike eeltoodut arvestades mõistab ajutise halduri tasu katteks x eurot koos lisanduva käibemaksuga x eurot välja riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu ülejäänud osa summas x eurot (x eurot tasu ja x eurot käibemaks) jääb pankrotivara arvelt võlgniku kanda. PankrS § 23 lg 6 ja ajutise halduri taotlusel kohus määrab ajutise halduri tasu väljamaksmise büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
(allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.