A.P., isikukood: xxxxxxxxxxx xxx Tel: xxxxxxx; e-post: xxx Makse saaja: A.P. Konto nr: EExxx Selgitus: X Nomura Capital OÜ, registrikood: 14312751 Aadress: Tondi 51, Tallinn Tel: 6001209, e-post: xxx Makse saaja rekvisiite ei ole edastatud
KOKKU NÕUDED
26 300
7,44%
26 300
126 150
35,69%
126 150
100% 353 488,60
Võlgnik ühelegi nõudele vastuväiteid esitanud ei ole. I järgu ja III järgu nõudeid ei ole.
3.Vabastada Andrus Õnnik X pankrotihalduri kohustustest.
4.Määrata X pankrotihalduri Andrus Õnniku töötasu suuruseks x eurot (millele lisandub käibemaks 20% summas x eurot).
5.Jätta pankrotimenetluse kulud võlgniku X kanda.
6.Rahuldada X menetlusabi taotlus ja TsMS § 183 lg 2 alusel anda talle pankrotihalduri tasu ja kulude kandmiseks riigipoolset menetlusabi x euro ja sellele lisanduva käibemaksu x euro ulatuses (kokku menetlusabi x eurot), ilma kohustuseta saadud menetlusabi riigile hüvitada.
7.Pankrotihalduri tasu koos käibemaksuga summas x eurot maksta menetlusabi korras välja Eesti Vabariigi vahenditest OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo (arvelduskonto nr EE891010902008467005, SEB Pank AS), mille kaudu pankrotihaldur Andrus Õnnik tegutseb.
8.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja Rahandusministeeriumile. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
9.Algatada menetlus X vabastamiseks tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Pärast võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest kolme aasta möödumist otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. (PankrS § 175 lg 1 koosmõjus PankrS § 1933 lg-ga 2).
9.1.Usaldusisiku kohustused menetluse kestel PankrS § 172 ja 173 järgi: Usaldusisiku ülesannetes on võlgnikul õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu. Saadud tulust ülejäänud 75% peab usaldusisiku ülesannetes võlgnik hoidma oma ülejäänud varast eraldi ja need vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.
9.2.Võlgniku kohustused menetluse kestel PankrS § 173 järgi: - Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. - Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus kohustab võlgnikku viivitamata kohtule teatama oma sissetulekute suuruse ja/või sissetulekut andva tegevusala, samuti elukoha muutumisest. - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Võlgnik peab sellest tasude maksmiseks 2 (7)
Tsiviilasi nr 2-20-11403 kohustatud isikutele teatama. Sissetulekust, mis loetakse loovutatuks usaldusisikule, võib võlgnik 25% kasutada enda huvides. - Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma (s.t praegusel juhul võlgnik ei pea võlausaldajatele välja maksmiseks oma muust varast eraldi hoiustama) tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud võlausaldajate jaoks hoiustama poole. Tulu, millele sissenõuet pöörata ei saa, on loetletud täitemenetluse seadustiku (TMS) § -des 131 ja 132.
9.3.Enda usaldusisiku ülesannetes võlgnik on kohustatud võlausaldajate jaoks hoiustatud rahast tegema võlausaldajatele üks kord aastas väljamakseid. Maksed tuleb teha määruse resolutsioonis märgitud võlausaldaja andmeid ja makserekivisiite kasutades.
10.Kohus kohustab X esitama kohtule võlgniku kohustuste ja usaldusisiku ülesannete täitmise kohta üks kord aastas, iga aasta 15. jaanuariks, aruande (sh andmed saadud sissetulekute, varalise seisundi muutuste kohta aruandeperioodil, mõistlikult tulutoova tegevuse otsimise kohta, võlausaldajate jaoks hoiustatud ja väljamakstud summade jms kohta). Võlgnik peab aruande esitama ilma täiendava meeldetuletuseta. Esimene aruanne esitada 15. jaanuariks 2024.
11.Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetlusabi andmise osas võib määruskaebuse samas korras esitada Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK, PANKROTIHALDURI ARUANNE
1.Pärnu Maakohus 26.08.2020 määrusega kuulutas välja X pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Andrus Õnniku. Pankrotihaldur kohtule esitatud aruandes palub lõpetada pankrotimenetluse pärast pankroti välja kuulutamist raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur teeb ettepaneku jätta X suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus perspektiivituse tõttu algatamata või, alternatiivselt, kui kohus leiab, et puudub alus kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, algatada X kohustustest vabastamise menetlus ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2.Kohus 02.12.2022 määrusega kutsus isikuid üles tasuma 15. detsembriks 2022 kohtudeposiiti pankrotimenetluse raugemise vältimiseks 2000 eurot. Keegi siiani kohtudeposiiti midagi maksnud ei ole.
3.Pankrotihalduri aruande kohaselt pankrotimenetluses ei ole pankrotivarasse vahendeid laekunud. Vahendite puudumise tõttu ei ole menetluses väljamakseid tehtud. X pankrotimenetluses puudusid vahendid jaotiste alusel väljamaksete tegemiseks, seega väljamakseid ei ole teostatud. X pankrotimenetluses ei ole esitatud ega kaitstud pandiga tagatud nõudeid ja puudub pandieseme müügist saadud tulu. Pankrotimenetluses puudub müümata pankrotivara ja puudub info teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. X pankrotimenetluses jääb võlausaldajatel tunnustatud nõuete osas saamata kokku 353 458,60 eurot järgmiselt: M.K. 1008,60 eurot, P.J. 200 000 eurot, A.P. 26 000,00 eurot ja Nomura Capital OÜ 126 150,00 eurot. X pankrotimenetluses ei ole haldur esitanud hagisid, ega kavatse neid ka esitada. Menetlusega on seotud olnud järgmised hagimenetlused: - O.L. esitas 22.01.2021 Pärnu Maakohtule hagiavalduse oma nõude tunnustamiseks X pankrotimenetluses. 22.02.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-1163 keeldus Pärnu Maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisest. Määrus jõustus 13.04.2021. 3 (7)
Tsiviilasi nr 2-20-11403 - A.P. esitas 22.01.2021 Pärnu Maakohtule hagiavalduse nõude tunnustamiseks X pankrotimenetluses. 19.05.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-1160 keeldus Pärnu Maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisest. Määrus jõustus 18.06.2021. - Tallinna Ringkonnakohtu menetluses oli X poolt enne pankrotimenetluse algatamist esitatud apellatsioonikaebus Harju Maakohtu 30.03.2020 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-17-13603, millega maakohus rahuldas osaliselt Nomura Capital OÜ hagi X vastu. Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2021 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-13603 jäeti X apellatsioonikaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 30.03.2020 otsus muutmata. Seega mõisteti kohtuotsusega Xlt Nomura Capital OÜ kasuks välja kokku 126 150 eurot. Kohtuotsus jõustus 12.03.2022.
4.X pankroti väljakuulutamisel puudusid võlgnikul vara ja vahendid pankrotimenetluse kulude katteks, ning pankrot kuulutati välja PankrS § 171 lg 11 alusel, kuna võlgnik oli esitanud kohustustest vabastamise avalduse. 23.12.2020 üldkoosolekul otsustati teha Pärnu Maakohtule ettepanek jätta X pankrotimenetluses usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Halduri hinnangul ei ole X puhul kohustustest vabastamise menetluse alustamine perspektiivne. 25 kuud kestnud pankrotimenetluse ajal ei ole võlgnik ametlikult töötanud ja/või mingit sissetulekut saanud, samuti puuduvad andmed võlgniku poolt töö otsimise kohta. Vastuseks halduri korduvatele päringutele on võlgnik haldurile 17.05.2022 vastanud, et: „Enamusajast paiknen xxxxxx vanemate juures aidates neid majapidamises. Elatun juhutöödest” Samas pole X puhul teada PankrS § 171 lg 2 sätestatud asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Eeltoodust lähtuvalt teeb haldur ettepaneku jätta X suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus perspektiivituse tõttu algatamata või alternatiivselt, kui kohus leiab, et puudub alus kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, algatada X kohustustest vabastamise menetlus ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
5.Maksejõuetuse põhjusteks on halduri hinnangul ebamõistlik äriühingu laenude käendamine ning ilma igasuguse mõistliku põhjenduseta laenude võtmine. Maksejõuetuse tekkimise aega on keeruline tuvastada, kuid võimalik, et maksejõuetus tekkis oktoobris 2018, kui xxxxxxxxxxxx (x-xxxxxxx xx) kustutati registrist ja oli selge, et võlausaldajatel on äriühingu kohustuste täitmine võimalik vaid nende käendajalt sissenõudmise teel. X maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on muu asjaolu.
6.Halduril on oma ülesannete täitmiseks kulunud X pankrotimenetluses x tundi. Juhul, kui arvestada halduri tasuks x eurot/tunnis (lubatud kuni x eurot/tunnis), on halduril õigus tasule summas x eurot. Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu maksmiseks, siis taotleb haldur tasu väiksemas ulatuses ja selle hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest. Haldur teeb kohtule ettepaneku kinnitada halduri tasuks x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot (kokku x eurot) ja hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest. Halduri tasu palub haldur maksta välja pankrotihalduri büroole, OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo.
KOHTU PÕHJENDUSED
Pankrotimenetluse lõpetamine
7.01. juulil 2022 jõustunud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Seega tuleb X pankrotimenetluse lõpetamine otsustada kuni 2022.a 30. juunini kehtinud pankrotiseaduse alusel. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, leiab, et see vastab kuni 30. juunini 2022 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) § 158 lg 3 nõuetele. Pankrotihalduri kogutud ja aruandes kajastatud 4 (7)
Tsiviilasi nr 2-20-11403 andmete põhjal kohus tuvastas, et võlgnikul pankrotimenetluse jätkamiseks vara ega piisavaid sissetulekuid ei ole, samuti puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Võlgnikul ei ole vara massikohustuste ega pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, samuti ei ole keegi deposiiti tasunud pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summat. Seetõttu kohus leiab, et X pankrotimenetluse lõpetamine PankrS § 158 lg 4 alusel raugemise tõttu on põhjendatud.
8.Kohus lõpetab pankrotimenetluse ja avaldab Ametlikes Teadaannetes vastava sisuga teate. TsMS § 158 lg 4 kohaselt kohus märgib määruses võlausaldajate tunnustatud nõuete ja nende rahuldamata jäävate osade suurused. Kohus vabastab pankrotihalduri tema kohustustest. Pankrotimenetluse kulud
9.Vastavalt PankrS § 150 lg-le 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-st 2 ja PankrS § 150 lg-st 2 tulenevalt jäävad pankrotimenetluse kulud X kanda.
10.PankrS § 193 lg 5 näeb ette, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta
1.veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. PankrS § 65 lg 1 (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioonis) kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 kohaselt juhul, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui x eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.
11.Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud tasunõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Halduril on X pankrotimenetluses ülesannete täitmiseks kulunud x tundi, arvestusega x eurot tunnis on tasu kokku x eurot. Halduri tasu maksmiseks pankrotivaras vahendite puudumise tõttu taotleb haldur tasu väiksemas ulatuses - x eurot (x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot), ja selle hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest Halduri täidetud ülesannete sisu ja mahtu ning pankrotimenetluse kestust arvestades on halduri näidatud ajakulu x tundi selles asjas põhjendatud ja vajalik. Halduri tasu x eurot/tunnis on mõistlik, jääb lubatud tunnitasu piiridesse (kuni 31.01.2021 kehtinud PankrS § 23 lg 3 järgi maksimaalne tunnitasu x eurot, millele lisandub käibemaks) ja on erinevaid kutseoskusi nõudvate ülesannete keskmisena põhjendatud. Kohus leiab, et taotletud suuruses tasu on mõistlikult asjaolusid arvestav, haldur on oma töö teinud ja tal on õigus tasu saada. Kohus kinnitab halduri tasuks x eurot + käibemaks.
12.Põhjendatud on halduri taotlus PankrS § 65 lg 11 alusel anda võlgnikule menetlusabi halduritasu maksmiseks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe 5 (7)
Tsiviilasi nr 2-20-11403 pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Halduri tasunõude rahuldamiseks pankrotivaras vahendeid ei ole. Kohus kuulutas X pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel üksnes seetõttu, kuna võlgnik oli esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Võlausaldaja ega ükski muu isik ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasunud kohtu määratud tähtaja jooksul pankrotimenetluse kulude katteks raha deposiiti. Võlausaldajatelt ei saa mõistlikult eeldada, et lisaks pankrotimenetluses täitmata jäänud nõuetele teeksid nad täiendavaid kulutusi pankrotimenetluse kulude tasumiseks. Kohus annab pankrotivõlgnik Xle TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi pankrotimenetluse kulude kandmiseks x euro ja sellele lisanduva 20% käibemaksu x euro ulatuses, ilma kohustuseta see riigile hüvitada. TsMS § 183 lg 2 teise lause kohaselt ei pea võlgnik selles summas menetlusabi riigile tagastama. Pankrotihalduri tasu tuleb välja maksta pankrotihalduri näidatud büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
13.PankrS § 171 lg-st 1 tulenevalt kohus pankrotimenetluse lõpetamisel pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ning ei ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Pankrotihaldurile ega kohtule ei ole teada PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise. Haldur hinnangul ei ole X puhul kohustustest vabastamise menetluse alustamine perspektiivne, kuna rohkem kui 2 aastat kestnud pankrotimenetluse ajal ei ole võlgnik ametlikult töötanud ja/või mingit sissetulekut saanud, samuti puuduvad andmed võlgniku poolt töö otsimise kohta. Samas ei ole kohtul konkreetseid andmeid, et võlgnik oleks vara või sissetulekuid varjanud. Mittetöötamine ja/või mõistlikult tulutoova töö mitteotsimine ei anna alust jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlust algatamata, küll võib kohus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel jätta võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata, kui võlgnik ei ole täitnud töötamise/töö otsimise kohustust. Ka haldur aruandes möönab, et PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolusid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks ei ole. Kohus algatab menetluse X vabastamiseks tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
14.PankrS § 172 lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Võlausaldajate 23.12.2020 üldkoosoleku otsuse alusel haldur tegi kohtule ettepaneku jätta usaldusisik määramata ja panna usaldusisiku kohustused võlgnikule endale. Kohus leiab, et selline otsustus on selles asjas põhjendatud. Pankrotimenetluses ei ole isikuid, kes oleksid nõustunud usaldusisiku ülesandeid täitma. Teise isiku usaldusisikuks määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi olukorras, kus võlgnikul ei ole piisavalt sissetulekuid ka pankrotimenetluse kulude katmiseks ja talle on selleks antud menetlusabi. Eeltoodu alusel, juhindudes PankrS § 172 lg-st 6, kohus jätab usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Kui ilmneb, et võlgnik siiski ise ei tule toime enda usaldusisiku ülesannete täitmisega, või võlgniku varalise seisundi muutumisel on kohtul võimalus usaldusisik ka hiljem määrata.
15.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse jooksul tegema kõik endast oleneva, et pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusi täita. Eelkõige peab võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal seda ei ole, siis sellist tegevust otsima. Töö otsimist peab võlgnik olema suuteline tõendama.
6 (7)
Tsiviilasi nr 2-20-11403 Võlgnik peab ilma täiendava meeldetuletuseta esitama kohtule iga-aastaselt aruande oma kohustuste täitmise, sissetulekute suuruse ja võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta. Samuti peab võlgnik viivitamata kohtule teatama muudatustest enda sissetulekutes või muudes tuludes, elu- või töökoha vahetamisest jms võlgniku varalist olukorda muutvatest asjaoludest.
16.Kohus hoiatab, et kui võlgnik rikub kohustustest vabastamise menetluse ajaks talle pandud kohustusi (eelkõige kohustust teha ja/või otsida tööd, millest saadav sissetulek võimaldaks teha makseid võlausaldajatele), võib kohus võlausaldaja taotlusel või omal algatusel enne seaduses sätestatud tähtaja möödumist kohustustest vabastamise menetluse lõpetada ja jätta võlgniku kohustustest vabastamata. Kohus hoiatab X, et võlgniku kohustus tegelda mõistlikult tulutoova tegevusega või otsida sellist tegevust tähendab kohustust teha kõik mõistlikult võimalik ja võlgnikust sõltuv, et reaalselt pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusi võlausaldajate ees täita. Ka juhul, kui isiku peamiseks või ainsaks sissetulekuallikaks on pension ja/või riiklikud toetused, ei saa võlgnik eeldada, et ta vabastatakse kohustustest, kui ta ei ole kohustustest vabastamise menetluse ajal näidanud üles head tahet ega teinud enda poolt piisavalt pingutusi võlausaldajate nõuete täitmiseks. Kohus selgitab, et võlgnik peab võlausaldajate jaoks kogutud summast tegema üks kord aastas väljamakseid vastavalt iga võlausaldaja jaotise suurusele. Maksete tegemisel tuleb kasutada määruse resolutsioonis nõuete tabelis näidatud iga võlausaldaja kohta esitatud rekvisiite, muu hulgas tuleb tähele panna, kui võlausaldaja on makse saajaks märkinud teise isiku. Ühe võlausaldajaga, kes ei ole haldurile makserekvisiite esitanud, peab võlgnik ise ühendust võtma ja välja selgitama, millisele arvelduskontole võlausaldajale ülekandeid teha. Sissetulekutest võlausaldajate jaoks hoiustamisele kuuluva summa arvutamisel võib võlgnik kasutada kohtutäiturite töötasu arestimise automatiseeritud vorme: 1) http://kuchmei.tartutaitur.ee/index.php?page=content&tag=scheme 2) https://kpkoda.ee/kohtutaiturid/tootasu-arestimise-skeem/ (lehe all on helesinise värviga kolm skeemi, mille peale vajutades avaneb Exceli tabel skeemidega).
17.X kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisele ja tema kohustustest vabastamisele kohaldatakse kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni. PankrS § 1933 lg 2 näeb ette, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine käesoleva seaduse § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Kuna X esitas kohustustest vabastamise avalduse enne 01.07.2022, siis otsustab kohus X kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest, s.o kõige varem 10.01.2025.
(allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.