Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

võlgnikule 1500 m3 saepuru eest ettemaksuna 190 000 USD st , mis on 85% lepinguhinnast; võlgnik jättis kauba tarnimata, esitades võltsitud ja eksitavaid tõendeid ning kinnitusi kauba olemasolu kohta ja tarnete edasilükkumiste erinevaid põhjusi; läbirääkimised tulemusi ei andnud ja 09.08.2019 taganes võlausaldaja I lepingust ning nõudis ettemaksu tagastamist; võlgnik jättis tagastamata kogu saadud ettemaksu 190 000 USD = 169 039,15 eurot; 09.08.2019 esitas võlausaldaja I võlgnikule pankrotihoiatuse. Pankrotiavalduses kirjeldab võlausaldaja II olukorda järgmiselt: 18.03.2019 tegi võlgniku esindaja O Z ettepaneku C U `ile vahendada laenulepingut summas 30 000 USD, pakkudes vastutasuks intressi; 22.03.2019 sõlmitud lepinguga andis võlausaldaja II võlgnikule laenu 30 000 USD; laenu tagastamistähtaeg oli 31.12.2019 + iga 3 nädala tagant 800 USD intressina; 31.05.2019 sõlmisid võlgnik ja võlausaldaja II veel ühe laenulepingu, millega võlgnik sai laenuks 50 000 eurot; sõlmitud laenulepingule kirjutasid võlgniku poolt alla O ja Z Z; võlgnik jättis mõlemad laenud tagastamata; lisaks jättis võlgnik tasumata esimese laenulepingu 8 intressimakset ja 7 maakleritasu makset, tasudes vaid esimesed 4 intressimakset ja 5 maakeritasu makset; samuti jättis võlgnik tasumata teise laenulepingu 11 intressimakset ja 11 maakleritasu makset, tasudes vaid esimese intressimakse 1614 eurot ja maakleritasu 538 eurot; 08.08.2019 teatas võlausaldaja II võlgnikule, et soovib laenusummade ja intresside tasumist, kuid 08.08.2019 teatas võlgnik, et täies mahus tagastamine pole võimalik; läbirääkimised lõppesid tulemusteta ja 10.02.2020 esitas võlausaldaja II pankrotihoiatuse. Võlgnik ei ole vastanud ajutise halduri korduvatele päringutele. Võlgniku Swedbank arvelduskontolt nähtub raha liikumine perioodil 08.02.2019 kuni 12.08.2019 kogusummas 487 482 eurot, kuid Swedbank kontod suleti 12.11.2019. Puuduvad andmed, et võlgnikul oleks mingit vara, sealhulgas puuduvad võlgnikul kinnisasjad, osalused äriühingutes ja muud väärtpaberid ning puuduvad sõidukid. Seega võlgniku vara arvelt pankrotimenetluse kulusid katta ei saa. Teadaolevad võlgnevused: Võlausaldaja

Märkused

x

Võlgnevus (eurodes) 195 160

XXXx

119 847,67

esimese lepinguga 39 620 USD = 34 608,67 EUR ja teisega 85 239 EUR

x

679,84

x Kohustused KOKKU

315 693,51

23.01.2019 tarnelepingust tulenev nõue

Peale ülaltoodute ei ole muid täitmata kohustusi esialgu teada. Kuni pankroti väljakuulutamiseni lisanduvad võlgadele veel ka viivised ja intressid ning võlgade täpne suurus ja koosseis selgub pankrotimenetluse edasises käigus nõuete kaitsmise tulemusena. Ajutisel halduril pole võimalik anda sisulist hinnangut võlgniku finantsandmetele, sest ajutise halduri korduvatele teabenõuetele ei ole võlgnik mitte mingil viisil reageerinud ega ole esitanud mitte ühtki raamatupidamislikku ega muud dokumenti. Võlgniku Swedbank arvelduskontolt XXX nähtub raha liikumine perioodil 08.02.2019 kuni 12.08.2019 kogusummas 487 482 eurot. Sealhulgas nähtub võlgniku Swedbank konto nr XXX väljavõttelt, et süstemaatiliselt on tehtud väga suuri väljamakseid Z Z ́ile, O Z ́ile ning osaühingule O (xxx), mis on reisibüroo. Majandustegevuse planeeritud ja pahatahtlikule lõpetamisele (varasemalt võetud kohustusi täitmata jättes) viitab käibemaksukohustuslaste registrist kustutamine juba 28.02.2019, mis on kuu aega peale esimese tarnelepingu sõlmimist. Samuti ka Swedbank kontode sulgemine 12.11.2019. Võlgnik asutati novembris 2018 ja ka ühtegi aastaaruannet ei ole äriregistrile seni esitatud, kuigi aastaaruande 2019 esitamistähtaeg oli 30. juuni 2020. Raamatupidamise seaduse § 4 näeb ette raamatupidamise katkematu pidamise (püsiva korraldamise), sh majandusaasta aruande tähtajalise

esitamise, kuid ilmselt ei ole juhatuse liige nõuetekohast raamatupidamisarvestust üldse pidanudki. Tõenäoliselt on võlgniku netovara (vara miinus võlad) väärtus negatiivne ja ei vasta äriseadustiku § 176 nõuetele. Võlgniku juhtkond oleks juba varem pidanud ise esitama pankrotiavalduse. Seni puuduvad ajutisel halduril andmed, miks juhatus ei asunud äriühingut nõuetekohaselt likvideerima ja/või miks ei esitatud pankrotiavaldust. Kui leiab kinnitust, et juhatus on oma kohustuste rikkumisega tekitanud osaühingule kahju, vastutab juhatuse liige kahju tekitamise eest ja tema vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, sest kohustusi on üle 315 693 euro, kuid vara kohta igasugune andmed puuduvad; seega on netovara väärtus negatiivne ja pole vastavuses ÄS § 136 nõuetega; puudub võimalus ettevõtte tervendamiseks, saneerimiseks või kompromissiks, sest selle majandustegevus on juhtkonna poolt juba lõpetatud. Maksejõuetuse põhjust ja selle tekkimise aega ei ole esialgu võimalik määrata. Kuid maksejõuetuse tekkimisele võis kaasa aidata omaniku/juhtkonna pahatahtlik käitumine, sest jäeti täitmata äriühingu kohustused võlausaldajate ees. Esialgsetel andmetel on olemas PankrS §§-s 109-113 sätestatud võimalused vara tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks, sh alus esitada kahjunõudeid ning ilmselt ka ka kuriteoteade juhtorgani liikme tegevuse kohta. Tuleks kaaluda käesoleva menetluse lõpetamist raugemisega PankrS § 29 alusel, sest ajutise halduri kogutud andmetel võlgnikul igasugune vara puudub. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu, kui keegi maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa, mis käesolevas menetluses võiks olla 3500 eurot. Ajutine haldur on vastava ettepaneku edastanud pankrotiavalduse esitajale. Vaatamata korduvatele päringutele ei ole võlgniku juhatuse liige Z Z ajutisele haldurile vastanud ega esitanud teabenõudes küsitud dokumente, sh ei ole esitanud pankrotivarasse kuuluva äriühingu majandusandmeid ega andmeid oma sissetulekute kohta pankrotiperioodil. Pankroti väljakuulutamise korral palub ajutine haldur kohaldada Z Z ́i suhtes mõjutusvahendeid, millised näeb ette PankrS § 89. Lisaks palub ajutine haldur kohustada Z Z ́it esitama kohtule TWIN TIMBER OÜ: bilansid seisuga 31.12.2018, 31.12.2019 ja 31.05.2020; majandustegevuse kasumiaruanded perioodide kohta 2018, 2019 ja 2020; vara ja võlgade nimekiri. Esitatud andmete õigsust peab Z Z kohtule vandega kinnitama. Kohtumääruse põhjenduse Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada TWIN TIMBER OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andres Tootsman’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Halduri aruande kohaselt on haldurile teadaolevalt võlgnikul kohustusi vähemalt summas 315 639,51 eurot, kuid puudub vara. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei välistanud tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur ei välista, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatas väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks 3 500 eurot kohtu deposiiti. Võlausaldajad LL-resources GmbH ja X X X on tasutud kohtu deposiitkontole 3 500 eurot. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule

esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud TWIN TIMBER OÜ juhatuse liige Z Z (isikukood z). PankrS § 85 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Ajutise halduri taotlusel tuleb võlgnikul esitada ka TWIN TIMBER OÜ bilansid seisuga 31.12.2018, 31.12.2019 ja 31.05.2020; majandustegevuse kasumiaruanded perioodide 2018, 2019 ja 2020 kohta. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1 080 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1 080 eurot. PankrS § 150 lg 2 järgi, kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Võlausaldajad LL-resources GmbH ja X X X tasusid 07.04.2020 ajutise halduri tasu ja kulude katteks kohtudeposiiti 1 000 eurot. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidi väljamaksmiseks summas 1 000 eurot ning seda põhjendanud. Lähtuvalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu summas 1 000 eurot maksta välja võlausaldajate LLresources GmbH ja X X X eest ning Advokaadibüroo Magnusson OÜ poolt 07.04.2020.a Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr xxx Swedbank AS-is selgitusega „Deposiit ajutise halduri tasu ja kulude katteks kohtuasjas nr 2-20-4010“ tasutud deposiidi, summas 1 000 eurot, arvelt. Väljamakse teostada AT Kodukontor OÜ arveldusarvele nr xxx. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 alusel, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Võlausaldajad LL-resources GmbH ja ja X X X esitasid kohtule 13.08.2020 avaldused menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Võlausaldaja I LL-resources GmbH menetluskuludeks on õigusabikulud summas 3 531,68 eurot, riigilõiv summas 150 eurot ja bürookulud (registripäringud, tõlkimise kulud) summas 1 306,4 eurot, kokku 4 988,08 eurot. Võlausaldaja II X X X menetluskuludeks on õigusabikulud summas 3 961,50 eurot, riigilõiv summas 150 eurot ja bürookulud (registripäring, tõlkimise kulud) summas 642,8 eurot, kokku 4 754,30 eurot. Kohus peab pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 150 + 150 eurot põhjendatuks ja vajalikuks kuluks, milline kuulub võlgnikult väljamõistmisele. Samuti peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks kuluks tõlkebüroo kulusid summades 1 300 eurot ja 640 eurot ning registripäringute kulusid summades 3,60 eurot, 2,80 eurot ning 2,80 eurot, mis kuuluvad samuti võlgnikult väljamõistmisele. Edasi kontrollib kohus võlausaldajate lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et võlausaldajate lepinguline esindaja on osutanud võlausaldajatele õigusabi tunnihindadega 130 eurot ja 200 eurot. Kohtu hinnangul ületab võlausaldajate lepingulise esindaja tunnitasu summas 200 eurot keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu vähendab seda 130 euroni, mis antud menetluse keerukust arvestades on mõistlik. Võlausaldaja I lepingulise esindaja kulud koosnevad 25 tunni ja 38 minuti ulatuses õigusabi osutamisest. Võlausaldaja II lepingulise esindaja kulud koosnevad 29 tunni ja 20 minuti ulatuses õigusabi osutamisest. Kohus, tutvunud esitatud menetluskulude nimekirjadega ning toimiku materjalidega, on seisukohal, et võlausaldajate õigusabikulud on selgelt ülepaisutatud, ei vasta toimiku materjalidele ega ole mõistlikud, mistõttu vähendab kohus neid vastavalt 25 tunnilt ja 38 minutilt 10 tunnile ning 29 tunnilt ja 20 minutilt 10 tunnile. Kohus leiab, et 10 + 10 tunni näol on tegemist põhjendatud ajakuluga, sh arvestades asjaolu, et enamused toimingud on dubleerivad. Kuna kohus peab mõistlikuks tunnitasuks 130 eurot, on põhjendatud võlausaldaja I õigusabikulud summas 1 300 eurot ja võlausaldaja II õigusabikulud summas 1 300 eurot. Seega mõistab kohus võlgnikult võlausaldaja I kasuks välja põhjendatud menetluskulud summas 2 756,4 eurot (150 eurot riigilõiv + 1 306,4 eurot bürookulud + 1 300 eurot õigusabikulud) ning võlausaldaja II kasuks välja põhjendatud menetluskulud summas 2 092,8 eurot (150 eurot riigilõiv + 642,8 eurot bürookulud + 1 300 eurot õigusabikulud). /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.