Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi FILART OÜ vastu 30 euro suuruse leppetrahvi ja 40 euro suuruste sissenõudmiskulude saamiseks
Menetlustoiming
Hagiavaldusest loobumise menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas (e-post XXX)
vastuvõtmine
ja
Kostja FILART OÜ (registrikood 10211353), seaduslik esindaja K.C (e-post XXX) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaühingu EUROPARK ESTONIA 28.05.2025 hagist loobumise taotlus. Võtta vastu osaühingu EUROPARK ESTONIA loobumine 16.01.2025 FILART OÜ vastu 30 euro suuruse leppetrahvi ja 40 euro suuruste sissenõudmiskulude saamiseks esitatud hagist.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 23.05.2025 otsus tsiviilasjas nr 2-24-144231 ning lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-144231.
3.Jätta menetluskulud osaühingu EUROPARK ESTONIA kanda.
4.Rahuldada osaühingu EUROPARK ESTONIA 28.05.2025 esitatud riigilõivu tagastamise taotlus. Kanda EFTA Legal OÜ pangaarvele nr EE507700771007682828 17 eurot 50 senti selgitusega „riigilõivu tagastamine tsiviilasjas nr 2-24-144231“.
5.Toimetada määrus kätte pooltele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 433 lg 1 kohaselt esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 661 lg 2 kohaselt 15 päeva alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 04.12.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse FILART OÜ (kostja) vastu 70 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi kostjale 05.12.2024 määrusega makseettepaneku, mis toimetati kostjale kätte 05.12.2024. Pärnu Maakohus lõpetas 18.12.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse, sest kostja oli esitanud vastuväite, ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus jättis hagiavalduse 03.01.2025 määrusega käiguta ja andis hagejale tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks.
2.Hageja esitas 16.01.2025 hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista 70 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvivõlg ja 40 eurot on sissenõudmiskulu. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
2.1.Hagiavalduse kohaselt oli sõiduk registreerimismärgiga xxxxx (sõiduk) 15.09.2022 pargitud hageja hallatavale parkimisalale xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (parkla). Sõiduki omanik/vastutav kasutaja oli Transpordiametist saadud teabe kohaselt sel ajal kostja. Sõiduki parkimisega hageja hallatavale parkimisalale sõlmisid hageja ja kostja parkimislepingu, mille p-s 5 on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Kontrollimise käigus selgus, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, st parkimiseks puudus luba. Hageja väljastas kostjale parkimislepingu rikkumise tõttu 30 euro suuruse leppetrahvinõude nr 0591 5092 2123 95, mille maksetähtaeg oli 29.09.2022. Hageja paigutas leppetrahvinõude sõiduki esiklaasile klaasipühkija vahele. Hageja saatis kostjale 21.05.2022, 13.08.2024 ja 04.10.2024 meeldetuletused kohustuse täitmata jätmise kohta, kuid kostja ei tasunud leppetrahvinõuet. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millele kostja esitas põhjendusteta vastuväite. Hageja palus e-kirja teel kostjalt edastada põhjendus, et hageja saaks vajadusel anda selgitusi või esitada tõendeid. Kostja ei vastanud kirjale ega täitnud ka kohustust. Hageja pakkus 10.01.2025 e-kirja teel kostjale kompromissi sõlmimist, et vältida suurenevaid menetluskulusid kohtumenetluses. Kostja ei vastanud ka sellele kirjale. Hageja palus välja mõista sissenõudmiskulud 40 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 2 lg 1 p 1 järgi, mis lubab võlausaldajal olukorras, kus tal on õigus nõuda viivist, nõuda ka võla sissenõudmiskuludena 40 euro hüvitamist.
2.2.Hageja nõustus 25.03.2025 kostja esitatud väidete kohta esitatud seisukohas, et sõidukil on parklas parkimiseks väljastatud kehtiv parkimisluba, kuid märkis, et kostja ei ole tõendanud, et hagejat on informeeritud ebaõige leppetrahvi väljastamisest või hagejale on esitatud leppetrahvi kohta pretensioon. Leppetrahvil on viide, et kõik nõuet puudutavad pretensioonid tuleb esitada 14 päeva jooksul parkimise korraldajale kodulehel vaie.europark.ee asuvas elektroonilises vormis või saata parkimise korraldaja postiaadressile XXX, 10143 Tallinn, Eesti. Pretensioon peab sisaldama esitaja õiguste rikkumise sisu ja õiguslikku põhjendust, ära tuleb märkida leppetrahvi nõude number. Hageja tõi välja, et parkimisloa olemasolu ja õigsuse kontrollimiseks peab see olema parkimisejärelevalvet teostavale isikule nähtavas ja ettenähtud kohas. Ka parkimisloal on selge juhis, et parkimisloa kasutamisel peab see olema asetatud vastu sõiduki esiklaasi. Hageja ei nõustunud kostja käsitlusega, et parkimisluba oli nõuetekohaselt armatuurlaual, kuna nõuetekohaselt peab parkimisluba olema vastu sõiduki esiklaasi, sest parkimisloa kehtivust saab kontrollida ainult läbi parkimisloal oleva triipkoodi. Hageja lisas kostjaga 13.05.2025 peetud e-kirjavahetuse, millest nähtub, et kostja on pöördunud hageja poole 18.08.2023 väljastatud leppetrahvi nr 2101 8072 3133 6119 osas, mitte käesoleva menetluse aluseks oleva leppetrahvi osas. Hageja tegi kostjale uue ettepaneku kompromissi sõlmimiseks.
2
2.3.Tartu Maakohus võttis 31.01.2025 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale hagile kirjaliku vastuse esitamise tähtaja
3.Kostja vaidles 07.03.2025 esitatud vastuses hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja leidis, et ta ei parkinud parklas sõidukit parkimistingimusi rikkudes, kuna sõidukile oli väljastatud parkimiseks pikaajaline luba nr 2D1276F26. Kostja informeeris pärast leppetrahvinõude saamist sellest kohe parkimisloa väljastanud parkimisala omaniku LSV Holding OÜ töötajat, kes omakorda informeeris alusetust trahvist EUROPARK ESTONIA esindajat. Hagi dokumentide hulgas esitatud fotodelt ei ole võimalik selgitada, kas parkimisluba oli asetatud auto armatuurlauale. Sõidukit kasutanud juht kinnitas, et parkimisluba oli asetatud parkimistingimuste kohaselt. Kostja esitas parkimisloa 2D1276F26 fotokoopia. Kostja esitas 08.04.2025 tõendina kostja 07.03.2025 tehtud fotod samast sõidukist samas parklas olukorras, kus sõiduki armatuurlauale on parkimisluba asetatud. Kostja tegi fotod sama rakursi alt nagu olid tehtud hageja fotod. Neilt fotodelt ei ole parkimisloa olemasolu armatuurlaual samuti nähtav, sest kostjale väljastatud parkimisluba on lihtsalt nii väike.
4.Tartu Maakohus jättis 23.05.2025 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus märkis, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
5.Hageja esitas 28.05.2025 taotluse, milles soovis hagist loobuda, ning milles ta taotles ühtlasi, et talle tagastataks hagist loobumise tõttu pool tasutud riigilõivust. Kohus andis kostjale 29.05.2025 tähtaja 7 päeva, et esitada hagist loobumise taotluse kohta TsMS § 429 lg 3 järgi soovi korral seisukoht.
6.Kostja esitas 25.06.2025 seisukoha, milles märkis, et nõustub menetluse lõpetamisega ning palus hagejalt enda kasuks välja mõista menetluskulud 300 eurot.
6.1.Hageja esitas 01.07.2025 seisukoha kostja menetluskulude kohta, milles märkis, et kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt ei ole põhjendatud. Kostjal ei olnud käesolevas asjas lepingulist esindajat.
6.2.Kohus vestles kostjaga telefoni teel ning selgitas, et menetluskulude hüvitamiseks ei ole piisav kostja arvamus, et 300 eurot võiks vastaspoolelt ikka välja mõista, vaid hüvitatavad menetluskulud on üksnes sellised, mis vastavad eelkõige TsMS §-des 138–144 sätestatud tingimustele. Kohus selgitas kostjale, milliseid andmeid tuleb kohtule esitada, kui menetluskulud on tekkinud, kuid kostja selgitusi ega tõendeid kohtule ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT
7.Hageja võib hagist TsMS § 429 lg 1 järgi loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hagist loobumine on TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt menetluse lõpetamise alus. Kohus võtab TsMS § 429 lg 1 teise lause järgi hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumise taotlus tuleb rahuldada, loobumine vastu võtta ning menetlus lõpetada.
8.Kohus lõpetab menetluse TsMS § 431 lg 1 kohaselt määrusega. Kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta ühtlasi asjas tehtud lahendi TsMS § 431 lg 2 teise lause järgi. Tartu Maakohus tegi käesolevas tsiviilasjas 23.05.2025 kohtuotsuse, millega jättis hagi rahuldamata ning hageja esitas hagist loobumise taotluse 28.05.2025 ehk enne edasikaebetähtaja möödumist. Kohus leiab, et seda arvestades tühistab kohus praeguse määrusega enda käesolevas tsiviilasjas 23.05.2025 tehtud kohtuotsuse ning lõpetab menetluse. 3
9.Kohus selgitab poolele või tema esindajale TsMS § 431 lg 1 kohaselt menetluse lõpetamise tagajärgi, kui teda ei esinda advokaat. Kohus selgitab kostjale, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse sama hagiga tema vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu on lõpetamisel TsMS § 432 kohaselt samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega.
10.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg-test 2 ja 4 tulenevalt hageja kanda. Kostjal ei olnud toimiku materjalide kohaselt lepingulist esindajat. Kostja ei esitanud menetluskulude nimekirja enne 23.05.2025 kohtuotsuse tegemist. Kostja soovis 300 euro menetluskulude hüvitamist 25.06.2025 esitatud seisukohas, kuid vaatamata telefonis kostjale antud kohtu juhistele, kostja menetluskulusid tõendavaid dokumente. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal puuduvad hüvitatavad menetluskulud ning seetõttu puudub vajadus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.
11.Hageja on esitanud taotluse, milles ta on palunud, et talle tagastataks hagist loobumise tõttu pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Kui hageja loobub hagist, tagastatakse talle TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool tasutud riigilõivust. Avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu TsMS § 150 lg 3 kohaselt. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 35 eurot, millest tuleb talle TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastada 17 eurot 50 senti. Kohus tagastab TsMS § 150 lg 4 järgi riigilõivu menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on palunud riigilõivu tagastada EFTA Legal OÜ pangakontole nr EE507700771007682828 selgitusega „2-24-144231“. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.