Võlaõigus

EDASIKAEBAMISE KORD

1/5

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud Revensen OÜ (hageja) esitas 16.04.2025 hagiavalduse S. I. vastu võlgnevuse nõudes, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista 27.06.2024 AS Citadele banka Eesti Filiaali järelmaksulepingu nr KLIX-794-00450168 raames sissenõutavaks muutunud võlgnevuse kogusummas 638,99 eurot (s.o põhivõlgnevus 590,92 eurot, sissenõudmiskulud summas 25 eurot, seisuga 16.04.2025 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 23,07) ning lepingujärgne viivis alates 17.04.2025 põhinõudelt 590,92 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 24,00% aastas. Samuti palub hageja mõista kostjalt Revensen OÜ kasuks välja kohtukulud summas 845 eurot (s.o riigilõiv 245 eurot ja õigusabikulud 600 eurot) ning mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega isiklikult kätte 21.05.2025. Kostja ei ole hagile vastanud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud isiklikult 21.05.2025. Seega on praeguseks ajaks möödunud hagile vastamise tähtaeg. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist. 2/5

Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kostja ja AS Citadele banka Eesti filiaali vahel sõlmiti 27.06.2024 järelmaksuleping nr KLIX-79400450168 687,25 euro saamiseks. Kostja tellis UAB Kesko Senukai Digital (k-rauta.ee) robotmuruniiduki Scheppach ROBOCUT XXL900, 900m2 väärtusega kokku 687,25 eurot. Kostja sai tellitud toote kätte. Järelmaksulepingu nr KLIX-794-00450168 alusel võttis kostja tarbijakrediiti kauba või teenuse soetamiseks summale 687,25 EUR. Intress kuni 26.04.2025 0% ja alates 27.04.2025 intressiga 34,00% aastas, viivisemäär 24% aastas ja 0,066% päevas, tagasimakseperioodiga 36 kuud, kohustusega tasuda alates 27.07.2024 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 27.kuupäevaks laenu põhiosa maksed summas 19.10 EUR kuni 27.04.2025 (k.a) ja alates 27.05.2025 kuumaksed summas 27,37 eurot, viimane osamakse suurus 27,13 EUR. Osamaksete tasumine toimub iga kuu 27.kuupäeval järelmaksulepingus oleva maksegraafiku alusel. Kokku kohustus kostja tasuma 902,38 EUR. Kehtiv maksegraafik oli kättesaadav ka laenuandja kodulehel. Viimane makse 27.06.2027.a. Peale järelmaksulepingu sõlmimist tasus kostja kokku 99,88 eurot. Kostjapoolsest tegevusetusest tulenevalt ütles Citadele banka Eesti Filiaal AS järelmaksulepingu nr KLIX-794-00450168 18.02.2025 üles. 03.04.2025 loovutas Citadele banka Eesti Filiaal AS talle kuuluva nõude kostja vastu Revensen OÜ-le. Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu, tuleb eeldada, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Kohus leiab, et sõlmitud leping vastavad tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24. november 2023, 2-21-13098/50, p 13). Kohus leiab, et kostja avaldus lepingu sõlmimiseks on tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 404 lg 1). Kostja tahteavaldus sisaldas kohustuslikku teavet VÕS § 404 lg 2 mõttes. Leping nr KLIX-794-00450168 sõlmiti 27.06.2024 ning lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määr 16,65%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 18,81% on väiksem, kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne krediidikulukuse määr, ning seega on VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas. Kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1). Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja esitas järelmaksutaotluse tootele, mille maksumus oli 687,25 eurot. Hagiavalduse lisana on esitatud järelmaksu taotlus ja kostja sissetuleku analüüs, millest nähtub, et kostjal on regulaarne sissetulek summas 904,36 eurot (töösuhte algus 25.05.2023). Kostjal ei olnud kehtivaid maksehäireid ja tema suhtes ei olnud avaldatud teateid Ametlikes Teadaannetes. Kostja kohustsute hulka arvestati tema poolt varem krediidianja juurest võetud järelmaksulepingut summas 59,90 eurot, mis on täidetud. Eelnevat arvestades ei ole kohus tuvastanud vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumist krediidiandja poolt (VÕS § 4034).

3/5

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 590,92 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 23,07 eurot ja sissenõudmiskulud 25 eurot ning viivised alates 17.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni lepingus kokkulepitud viivisemääras, s.o 24% aastas. Kohus leiab, et hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p-d 1 ja 6, 108 lg 1, 113 lg 1 kohaselt ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 245 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). Hagiavaldusest nähtub, et hageja esindaja on kulutanud nõude asjaoludega ja materjalidega tutvumiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite tellimiseks, kogumiseks) ja koostamiseks ning hagi kohtusse esitamiseks 5 töötundi tunnitasuga 120 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (RKTKm 10. veebruar 2016, 3-2-1-17715, p 13). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka RKTKm 11. veebruar 2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ajakulu 5 tundi arvestades esitatud hagi sisu, mahtu ja lisasid põhjendatud ja vajalik. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kogusummas 845 eurot. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Viivitamatu täitmine

4/5

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohus tunnistab käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Inna Kirsipuu kohtunik

5/5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.