Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 19.08.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number: 2-20-10311/10
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 19.08.2020
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1954

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

PANKROTIMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Terje Vahemäe

Määruse avalikult teatavaks tegemise ja koht

19. august 2020. a kell 16:00 Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-20-10311

Tsiviilasi

Võlgniku A.S. pankrotiavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja/võlgnik: A.S. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: XXX; elukoht RR järgi XXX, e-post: xxx), lepinguline esindaja Andrus Post (e-post [email protected])

Ajutine pankrotihaldur

Andrus Õnnik (pankrotihalduri tunnistus nr 36), OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo, asukoht: Lai 10, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond, e-post: [email protected]

Kohtuistungi toimumise aeg

19.08.2020

Kohtuistungile osalenud isikud

Ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik võlgnik A.S.

RESOLUTSIOON

Rahuldada võlgniku pankrotiavaldus ning kuulutada välja A.S. (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot.

Nimetada A.S. pankrotihalduriks Andrus Õnnik, isikukood xxxxxxxxxxx, pankrotihalduritunnistus nr 36, OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo, asukoht: Lai 10, Pärnu linn, Pärnu linn; e-post: [email protected].

Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Määrata võlausaldajate esimene üldkoosolek 9. septembriks 2020 algusega kell 9:30 asukohaga Pärnu Maakohtus, Rüütli 19, Pärnu linnas, II korruse saalis nr 3.

Kohustada võlgnikku A.S. ilmuma nimetatud koosolekule võlgniku vande andmiseks, mitteilmumisel võib kohus tema suhtes kohaldada sundtoomist.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

1.A.S. (avaldaja/võlgnik) esitas 16.07.2020 Pärnu Maakohtule pankrotiavalduse, millises palub välja kuulutada enda suhtes eraisiku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetluse. Avaldaja kinnitab, et temale ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja ta kohustub täitma PankrS § 173 sätteid. Avalduses esitatud asjaoludel ja avaldusele lisatud võlgniku pool allkirjastatud seletusest maksejõuetuse põhjuste kohta nähtub, et võlgnik sattus võlgadesse 2019. aasta alguses kuna läks elukaaslasest ja lapse emast lahku ja üüris omaette korteri. Seetõttu tekkis võlgnikule lisaks laenude tasumise kohustusele ka korteriüüri tasumise kohtustus, mistõttu ei jäänud võlgnikule enam söögiraha ja tekkisid võlad. Mai lõpus võlgniku olukord halvenes veelgi, kuna võlgnik ei käinud enam tööl ja ei olnud sissetulekut, millest laene maksta. Võlgnik on enda hinnangul püsivalt maksejõuetu, kuna ei suuda oma sisstulekutest katta võlgnevusi võlausaldajate ees ja see olukord ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Avaldaja varade nimekirja kohaselt ei ole avaldajal realiseeritavat vallas- ega kinnisvara. Avaldaja töötab xxxxx xxxxx xx-s ja tema brutotöötasu on 900 eurot. Avaldaja enda ja avaldaja elukaaslase konto väljavõttest nähtub, et võlgnikul mingeid muid sissetulekuid ei ole. Avaldusele lisatud võlgade nimekirjast nähtub, et võlgnikul on avalduse esitamise seisuga võlgu vähemalt kogusummas 24 034,14 eurot. Paljudele võlgadele lisanduvad kohtulahendite alusel veel jooksvad viivised. Võlgnik ei tea avalduse esitamise seisuga, kui palju võlgadele jooksvaid viiviseid lisandub, seetõttu võib võlgnevuse kogusumma olla veelgi suurem. Lisaks ei tea võlgnik veel kõiki täpseid sissenõudekulusid (kohtutäiturite tasud, inkassode menetluskulud). Näiteks, puudub avaldajal hetkel info, kui suur on kohtutäitur R.L. kohtutäituritasud. Et viivised enam ei suureneks ja võlgadele ei lisanduks ebamõistlikke menetluskulusid, on ka majanduslikult võlgnikul ainuõige esitada pankrotiavaldus. Kokkuvõttes leiab avaldaja, et pikaajalise maksejõuetuse peamine põhjus on erinevatel aegadel tehtud valed eluotsused, ka oskamatus ennast ära majandada (st. ülejõu käivate kohustuste võtmine, et tasuda arveid).

3.Halduri 11.08.2020 aruande ja tema poolt kohtuistungil selgitatu kohaselt on võlgnikul kohustusi 11 võlausaldaja ees kokku vähemalt 28 447,54 euro eest, mille lisanduvad pankroti väljakuulutamiseni juurde arvestatavad intressid ja viivised. Enamus võlausaldajaid on oma nõuded loovutanud inkassofirmadele ning esitatud andmetel on kõik nõuded muutunud sissenõutavaks. Võlgniku sissetulekuks on töötasu ~800 eurot kuus. Arvestades asjaoluga, et võlgnikul on x alaealine laps, on sissetulekut lubatud arestida ~15 euro ulatuses kuus. Võlgnikul igasugune vara (va järelmaksuga soetatud telefon) teadaolevalt puudub. Eeltoodust lähtuvalt puudub võlgnikul vara ja sissetulek, millest saaks edaspidi kohustusi tasuda. Registriosakonna andmetel puuduvad A.S. ́il nii varasemad, kui ka kehtivad seosed äriühingutega. Kinnistusameti andmetel ei kuulu võlgnikule kinnistuid ja kinnistuid viimase 5 aasta jooksul võlgnik võõrandanud ei ole. Maanteeameti andmetel A.S. nimele või vastutavas kasutuses sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette liiklusregistris käesoleval ajal registreeritud ei ole. A.S. nimele on olnud registreeritud 4 sõidukit järgmiselt: Sõiduauto xxxx xx, registrimärk xxxxxx, omandatud 21.08.2017, võõrandatud 08.07.2019 J.S.-le (lapse ema). Sõidukile on 13.02.2020 seatud kohtutäituri poolt käsutamise keelumärge (J.S. võlgade tõttu). Kaubik xxxx xxxxxxx xxxx xxx, registrimärk xxxxxx, võlgnik on selle omandanud 15.07.2019, kuid tema nimele seda ei registreeritud vaid uueks omanikuks kanti 26.07.2019 sisse A.S., kes on käesolevaks ajaks sõiduki edasi võõrandanud. Sõiduk on registrist ajutiselt kuni 07.08.2022 kustutatud. Sõiduauto xxxxxxx xxxxxx, registrimärk xxxxxxx, omandatud 12.02.2018, võõrandatud 25.11.2019. Sõidukil puudub ülevaatus ja liikluskindlustus. Sõiduauto xxxx x-x, registrimärk xxxxxx, omandatud 10.12.2018, 30.06.2020 on sõiduk kustutatud registrist seoses lammutamisega. Maksu- ja Tolliameti vastuse kohaselt võlgnikul maksuvõlgu, maksusummadelt arvutatud intresse, maksuvõla ajatamise graafikuid ja otsuseid ei ole. Saldoteatiselt on nähtav kohtutäituri arest summas 17 222,16 eurot. Täitemenetluse registri andmetel on A.S. ́i suhtes avatud 6 täitetoimikut järgmiselt: 06.11.2019 Aktiva Finants OÜ nõudes 5 268,74 eurot, 10.04.2020 OK Incure OÜ nõudes 1 779,42 eurot, 04.05.2020 Aktiva Finants OÜ nõudes 2 492,86 eurot, 04.05.2020 Aktiva Finants OÜ nõudes 2 738,90 eurot, 05.05.2020 Aktiva Finants OÜ nõudes 2 288,83 eurot ja 15.06.2020 Nord Collect OÜ nõudes 1 366,59 eurot. Võlgnikul on avatud konto Swedbank AS-is: arvelduskonto nr EExxx, jääk on 5,26 eurot ja kontol on broneering 8,96 eurot kaardi kuutasudest. Pensionikeskuse andmetel on võlgnik liitunud kogumispensioniga (II sambaga) ja talle kuulub 2532.405 Swedbank Pensionifondi K100 osakut väärtusega 2675,21 eurot. Võlgnik ei ole liitunud III samba pensionifondidega. Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel ei ole võlgniku nimele avatud väärtpaberikontosid. Avalik kohtulahendite register nime ja isikukoodi järgi võlgniku suhtes tehtud kohtulahendeid ei kajasta. Muudest kogutud andmetest nähtub, et võlgniku suhtes on tehtud kohtulahendid vähemalt 6-s tsiviilasjas: 2-19-123812, 2-20-107079, 2-20-113770, 2-20-107230, 2-20100975, 2-20-100149 ja käesoleval ajal on pooleli üks maksekäsu kiirmenetlus (Julianus Inkasso OÜ menetluses olev endine Placet Group OÜ nõue). Ajutise pankrotihalduri hinnangul on A.S. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks hädavajalike kulutuste suurenemine pärast elukaaslasest ja lapse emast lahkuminekut ning samasse perioodi jäänud töötuks jäämine. Maksejõuetuse tekkimist on mõjutanud ka liiga suures

4.Kohus, kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri ning vaadanud läbi asja materjalid leiab, et võlgnik on maksejõuetu, see ei ole ajutine ning tuleb välja kuulutada A.S. ́i pankrot. Võlgnikul puuduvad varad pankrotimenetluse kohaseks läbiviimiseks ning on olemas alus pankrotimenetluse raugemiseks pankrotti välja kuulutamata PankrS § 29 lg 1 kohaselt. Võlgnikul on kohustusi ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt vähemalt 28 447,54 eurot, millele lisanduvad pankroti väljakuulutamata jätmise korral viivised. Võlgnikul vara, mille arvelt saaks võlgnevused täita, puudub. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 800,00€/kuus, milline on jooksvate kohustuste täitmiseks ja tekkinud võlgnevuste likvideerimiseks ilmselgelt ebapiisav. PankrS § 31 lg 3 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Võlgnik on esitanud PankrS § 170 lg 1 kohase avalduse tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest ning tulenevalt PankrS § 171 lg 11 tuleb sellisel juhul pankrot välja kuulutada ka siis, kui esineb PankrS § 29 lg 1 nimetatud alus. Esitatud asjaoludel ei näe kohus hetkel pankroti väljakuulutamata jätmiseks alust tulenevalt PankrS § 171 lg 2 mõttest ehk takistust võimaliku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks pankrotimenetluse lõppedes tingimusel, et võlgnik teeb kõik endast oleneva, et täita oma kohustusi võlausaldajate ees. PankrS § 31 lg 4 kohaselt eeldatakse võlgniku maksejõuetust, kui ta ise on pankrotiavalduse esitanud. Esitatud asjaoludel ei ole alust väiteks, et võlgniku maksejõuetuse oleks põhjustanud pankrotikuriteod ning maksejõuetus on tekkinud muudel asjaoludel PankrS § 22 lg 5 mõttes. Peamiseks maksejõuetuse põhjuseks on laenude võtmine toetudes liigselt usaldusele, et kolmas isik aitab laenukohustusi täita. Pankrotihaldurina peaks tema nõusolekul jätkama ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik, kellel on kohtu usaldus ning kes on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kuivõrd võlgnik palub pankrotimenetluse lõppedes kohustustest vabastamise menetluse algatamist, tuleb temalt võtta ka võlgniku vanne esimesel võlausaldajate üldkoosolekul vastavalt PankrS § 86 sätetele. Kohus hoiatab võlgnikku, et TsMS § 47 lg 5 esimese lause kohaselt sundtoomise määruse täitmiseks võib isikut enne kohtuistungi algust kinni pidada kuni 48 tundi. Lisaks tuleb 4 (5)

6.Menetluskulud. Vastavalt PankrS § 31 lg 6 mõistab kohus pankroti väljakuulutamisel välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise. Pankrotimenetluse kulud tuleb PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasuda pankrotivarast. Antud juhul on pankrotimenetluse kuludeks ajutise pankrotihalduri tasu. Halduri tasu taotluse kohaselt on ta töötanud x tundi, mille eest x-eurose tunnitasu (maksimummäär x eurot) puhul on tasuks x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot. Kuna võlgnikul pankrotimenetluse kulude katteks raha ei jätku, palub haldur kohtul määrata PankrS § 23 lg 4 alusel x eurot (lisandub käibemaks x€) hüvitamiseks riigi vahenditest ning ülejäänud summa välja mõista võlgnikult pankrotivara arvelt OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo arveldusarvele, mille kaudu haldur tegutseb. Kohus leiab, et ajutise halduri esitatud taotlus on põhjendatud ja näidatud ajakulu vastab täidetud ülesannete mahule ja keerukusele. Ajutise halduri poolt näidatud töömahuga on nõustunud ka võlgnik. Ajutisel halduril on PankrS § 23 lg 1 kohaselt õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus määrata ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise summas x eurot (lisandub käibemaks x eurot) riigi vahenditest juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Käesoleval juhul ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks. Seega leiab kohus, et antud juhul tuleb tasu määramisel lähtuda samaaegselt nii PankrS § 23 lg 4, § 150 lg 2 kui lg 4 sätetest, s.t Eesti Vabariik hüvitab ajutise halduri tasust x eurot (lisandub käibemaks x eurot) ning ülejäänud summa tuleb välja mõista pankrotivarast. Muude menetluskulude osas märgib kohus, et tasutud riigilõiv tuleb TsMS § 172 lg 1 kohaselt jätta avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu kohtunik