Hüpoteeklaen AS-il tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda XX-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Selgitused
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja avaldus
1.20.12.2019 esitas võlausaldaja maakohtule avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid võlausaldaja ja võlgnik 10.11.2016 käenduslepingu nr 1606.0215.B muudatuse nr 8. Lepingu kohaselt võlgnik kinnitas, et on teadlik R-Play OÜ võlakohustusest võlausaldaja ees, mis tuleneb võlausaldaja ja R-Play OÜ vahel sõlmitud laenulepingu nr 1606.0215.B muudatusest number 8, mille kohaselt sai R-Play OÜ laenuks 424 330.56 eurot laenuintressiga 9% aastas. Käenduslepingu nr 1606.0215.B muudatuse nr 8 punkti 3.5 kohaselt on võlgniku vastutuse piirmääraks 551 630 eurot.
2.10.11.2016 sõlmisid võlausaldaja ja võlgnik käenduslepingu nr 1660.0415.B muudatuse nr 15. Lepingu kohaselt võlgnik kinnitas, et on teadlik Aarded OÜ võlakohustusest kreeditori ees, mis tuleneb laenulepingu nr 1660.0415.B muudatusest nr 15, mille kohaselt sai Aarded OÜ laenuks 734 180 eurot intressiga 9% aastas. Käenduslepingu nr 1660.0415.B muudatuse nr 15 punkti 3.5 kohaselt on võlgniku vastutuse piirmääraks 954 434 eurot.
3.29.03.2017 ütles võlausaldaja üles R-Play OÜ-ga sõlmitud laenulepingu selle mittetäitmise tõttu. 28.03.2017 seisuga oli võlgnevuseks 438 765.89 eurot, millest põhiosa moodustas 424 330.56 eurot. 29.03.2017 ütles võlausaldaja üles Aarded OÜ-ga sõlmitud laenulepingu selle mittetäitmise tõttu. 28.03.2017 seisuga oli võlgnevuseks 756 935.33 eurot, millest põhiosa moodustas 734 180 eurot.
4.26.04.2019 jõustus Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-18-7735, millega tunnustati võlausaldaja nõuet Aarded OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 801 536.77 eurot pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lõike 1 punktis 1 sätestatud rahuldamisjärgus, mida võlgnik käendab. 16.10.2019 edastati võlgnikule kohtutäituri vahendusel pankrotihoiatus. Võlausaldaja palus tasuda käenduslepingutest tuleneva nõude 1 294 858.06 eurot 10 päeva jooksul alates nõudekirja kättesaamisest võlausaldaja arveldusarvele. 31.10.2019 edastas võlgnik vastuse pankrotihoiatusele, leides, et käenduslepingud on tühised.
5.25.11.2019 jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-18-5790, millega tunnustati võlausaldaja nõuet R-Play OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 339 307.62 eurot PankrS § 153 lõike 1 punktis 1 sätestatud rahuldamisjärgus, mida võlgnik käendab.
6.R-Play OÜ ja Aarded OÜ pankrothaldurite kinnituste kohaselt oleks võlausaldajal saada põhivõlgnikelt vastavalt 210 016.91 eurot ja 99 166.67 eurot. Kuna vaidlused nõuete üle veel kestavad, ei ole jaotuskava järgseid väljamakseid võlausaldajatele tehtud. Seega isegi juhul, kui vastavad summad makstakse põhivõlgnike pankrotimenetluses võlausaldajale välja, on võlgnevuse jääk koos kõrvalnõuetega ca 1 000 000 eurot.
Võlausaldaja nõue käendaja vastu ei saa olla ebaselge, kui kohus on tunnustanud tema nõuet põhivõlgniku vastu summas 1 140 843.62 eurot, millele lisanduvad täiendavalt kõrvalnõuded.
7.Vastuseks võlgniku seisukohale märkis avaldaja, et käenduslepingutes on kokku lepitud vastuväidete esitamisest loobumine võlaõigusseaduse (VÕS) § 149 lõike 2 tähenduses. Võlgnik ei ole tasunud ühtegi eurot ning arvestades nõude ulatust on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku puhul on/oli tegemist ettevõtjaga, kes käendas kohustust majandus- ja kutsetegevuses olles võlgnike juhatuse liige. Juba ainuüksi seetõttu ei ole käenduslepingud heade kommete vastased ning arvestades käendatavate kohustuste ulatust ning põhivõlgnikele väljastatud laene, ei ole käenduse ulatus ebaproportsionaalne.
Võlgniku seisukoht
8.Võlgnik vaidles avaldusele vastu. Võlausaldaja ei ole tõendanud oma nõuet põhivõlgnike ega käendaja vastu, samuti ei ole nõue selge.
9.Põhivõlgniku pankrotimenetluses tehtav kohtuotsus nõude tunnustamise ja selle ulatuse kohta ei mõjuta käendajat ega vabasta võlausaldajat käendaja vastu nõude esitamisel vastuväidete olemasolul tõendamise vajadusest. Võlgnik ei tunnusta võlausaldaja nõuet R-Play OÜ (pankrotis) vastu summas 339 307.62 eurot, sest nõude kujunemisel ei ole arvestatud asjaoluga, et 09.11.2016 R-Play OÜ (pankrotis) ja võlgnik müüsid TennisLounge OÜ-le Kose tee 43-6 ja Kose tee 43-8 korteriomandid kokku hinnaga 240 000 eurot, mis kõik pidi minema R-Play OÜ (pankrotis) ja võlgniku vahelise laenulepingu nr 1606.0215.B tagasimakseks.
10.Samuti tuleneb Hüpoteeklaen AS ja R-Play OÜ (pankrotis) vahelise laenusuhtega seotud asjaoludest, et 04.05.2018 tagastas R-Play OÜ (pankrotis) täiendavalt Hüpoteeklaen AS-ile laenu summas 120 000 eurot, kuivõrd nimetatud päeval sõlmitud notariaalse lepingu alusel R-Play OÜ (pankrotis) müüs DE Kodu OÜ-le Kose tee 43-2 korteriomandi hinnaga 120 000 eurot. Seega peaks Hüpoteeklaen AS poolt R-Play OÜ-le (pankrotis) algselt antud laen suuruses 267 911.92 eurot olema R-Play OÜ (pankrotis) poolt täielikult tagasi tasutud, kuivõrd 09.11.2016 ja 04.05.2018 sõlmitud notariaalsete lepingute alusel on Hüpoteeklaen AS-ile laenulepingust nr 1606.0215.B tulenevate kohustuste katteks tasutud kokku 360 000 eurot. Samas on ilmnenud, et peale 09.11.2016 notariaalse lepingu sõlmimist on võlausaldaja talle 09.11.2016 müügitehingust laekunud 240 000 eurot arvestanud võlgnikupoolse 10.11.2016 lihtkirjaliku ühepoolse avalduse alusel mitte notariaalses lepingus mitmepoolselt kokkulepitud laenulepingu nr 1606.0215.B katteks, aga laenulepingu nr 1660 katteks, mille ei olnud sõlmitud R-Play OÜ ega võlgniku poolt, vaid kolmanda isiku poolt, kes ei olnud 09.11.2016 notariaalse lepingu pooleks. Võlgniku 10.11.2016 lihtkirjalikus ühepoolses avalduses on laenulepingu number teadmata ajal teadmata isiku poolt käsikirjaliselt muudetud, kusjuures võlgnik ise ei mäleta, et tema oleks isiklikult avalduses algselt kirjutatud numbrit muutnud. Seega on võimalik, et võlgniku avaldust muudeti kolmanda isiku poolt ja avalduses ei väljendu R-Play OÜ juhatuse liikme tegelik tahe. Kuivõrd 09.11.2016 notariaalse lepingu alusel R-Play OÜ (pankrotis) ja võlgnik müüsid TennisLounge OÜ-le korteriomandid, nõudis seadus lepingute sõlmimist ja muutmist notariaalselt tõestatud vormis.
11.10.11.2016 käenduslepingutes sätestatud võlgniku vastutuse maksimaalsumma (vastavalt 954 434 eurot ja 551 630 eurot) on heade kommete vastaselt ülemäära suur, mis muudab lepingud tühisteks. Tavapäraselt jääb füüsilisest isikust käendaja vastutus vahemikku 60–100 tuhat eurot. Füüsilisel isikul ei ole minimaalset elatustaset säilitades ja jooksvaid vältimatuid kulutusi kandes võimalik sellist rahasummat tasuda jooksvast sissetulekust ega olemasoleva või eelduslikult omandatava vara arvelt. Vastutuse summa on ülemääraselt ja ebaproportsionaalselt suur, mistõttu võis juba 10.11.2016 käenduslepingute sõlmimisel eeldada, et riisiko realiseerumisel ei suuda füüsilisest isikust tarbija kohustust olulises osas täita. Hüpoteeklaen AS kui krediidiasutusest võlausaldaja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
12.Käenduslepingud võivad olla tühised ka põhjusel, et tegemist on heade kommete ja avaliku korraga vastuolus olevate tehingutega, mis on tehtud käendaja suhtes äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ja mille vastastikuste kohustuste väärtus on käendaja suhtes heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas ning mille tegemisel on õigusvastaselt ja heade kommete vastaselt ära kasutatud käendaja kogenematust ja sundolukorda. Võlgniku hinnangul võib tegemist olla tühise tüüptingimusega. Võlausaldaja on samadel asjaoludel varem esitanud pankrotiavalduse võlgniku vastu, mis on jõustunud kohtulahenditega jäetud rahuldamata ning mis samuti toob kaasa käesoleva tsiviilasja menetluse lõpetamise. Maakohtu määrus
13.Harju Maakohus jättis 26.02.2020 määrusega ajutise pankrotihalduri nimetamata ja lõpetas pankrotiavalduse menetluse. Menetluskulud jättis maakohus võlausaldaja kanda ning mõistis võlausaldajalt võlgniku kasuks välja menetluskulud 1792.56 eurot koos viivisega.
14.Kohus leidis, et kuigi praegusel juhul on võlausaldaja nõudeid põhivõlgnike pankrotimenetluse käigus tunnustatud, siis ei tähenda see üheselt, et käendaja ei saaks nõuete osas VÕS § 149 lõikest 1 tulenevalt vastuväiteid esitada. Sellele viitab ka Riigikohtu seisukoht, mille kohaselt pankrotimenetluses tehtav kohtuotsus nõude tunnustamise ja selle ulatuse kohta ei mõjuta käendajast kostjat ega vabasta teda tema vastu nõude esitamisel vastuväidete olemasolul nende esitamise ja tõendamise vajadusest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lõike 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus kohustuslik menetlusosalistele üksnes osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue, kui seadusest ei tulene teisiti (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-102-07, punkt 13).
15.Lisaks on võlgnik esitanud vastuväite, milles leiab, et käendusleping on tühine, kuivõrd kokkulepitud vastutuse maksimumsummad 954 434 eurot ja 551 630 eurot on heade kommete vastaselt ülemäära suured. Võlgnik tõi välja, et käenduslepingud võivad olla tühised ka põhjusel, et tegemist on heade kommete ja avaliku korraga vastuolus olevate tehingutega, mis on tehtud käendaja suhtes äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ja mille vastastikuste kohustuste väärtus on käendaja suhtes heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas ning mille tegemisel on õigusvastaselt ja heade kommete vastaselt ära kasutatud käendaja kogenematust ja sundolukorda. Tsiviilasjas nr 2-18-10357 oli maakohtu menetluses samuti sama võlausaldaja avaldus sama võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Nimetatud asjas leidis maakohus ajutise halduri nimetamata jätmisel, et käenduslepingu kehtivusele hinnangu andmine ei ole pankrotimenetluse põhimõtetega kooskõlas. Samas asjas leidis ka ringkonnakohus, et
küsimus, kas käenduslepingud on heade kommetega vastuolu tõttu tühised, eeldab tõendite hindamist, asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest (Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.2019 määrus tsiviilasjas 2-18-10357, punkt 22). Kohtu hinnangul ei saa ka antud asjas asuda teistsugusele seisukohale.
16.Võttes arvesse võlgniku vastuväiteid kogumis tuleb vaidlus nõude olemasolu ja õigusliku aluse üle lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses (lahend nr 3-2-1-17-02, punkt 10). Antud juhul on võlgniku vastuväited piisavad selleks, et kahelda võlausaldaja nõude selguses. Pankrotiavalduse menetlemise eesmärgiks ei ole ajutise halduri nimetamise otsustamisel hagimenetlusega sarnaste vaidluste lahendamine võlausaldaja ja võlgniku vahel. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-17-11742 11.12.2017 määruse punktis 9 asunud seisukohale, et juhul kui kohus tuvastab ühe aluse PankrS § 15 lõikest 3, puudub vajadus hinnata ülejäänud ajutise halduri nimetamise eelduste täidetust, mh kas võlgniku maksejõuetus on põhistatud. Seega jättis kohus PankrS § 15 lõike 3 punkti 1 alusel ajutise halduri nimetamata ja lõpetas sama sätte lõike 7 alusel pankrotiavalduse menetluse.
17.Menetluskulud jäid PankrS § 15 lõike 6 alusel avaldaja kanda. Kohus pidas võlgniku taotletud menetluskulusid (lepingulise esindaja kulu 15,5h õigusabi eest arvestusega 140 eurot tunnis (käibemaksuta), kokku 2604 eurot koos käibemaksuga) põhjendatud ja vajalikuks 10h 40min ulatuses tunnitasuga 140 eurot (käibemaksuta), s.o summas 1792.56 eurot (sh käibemaks), mille mõistis võlausaldajalt võlgnikule koos viivisega välja. Määruskaebus
18.12.03.2020 määruskaebuses palub avaldaja maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega algatada võlgniku pankrotimenetlus ja nimetada ajutine haldur või alternatiivselt saata asi uueks lahendamiseks maakohtule ning jätta menetluskulud võlgniku kanda.
19.Kohus leidis ekslikult, et võlgnik võib avaldaja nõudele esitada vastuväiteid VÕS § 149 tähenduses. Võlgnik on käenduslepingutes selgelt loobunud vastuväidete esitamise õigusest. Kohus jättis vastava asjaolu tähelepanuta. Lisaks on kohtud käendatavaid kohustusi jõustunud otsustega suuremas osas põhivõlgnike pankrotimenetluses tunnustanud.
20.Käenduslepingud ei ole tühised. Võlgnik käendas laenu kui juhatuse liige, kellel olid ärilised huvid, tegemist ei ole tarbijaga. Ärilistes huvides antud käendus ei ole ebaproportsionaalne arvestades põhivõlgnikele laenatud rahasummasid. Seega on nõue võlgniku vastu tõendatud ja selge. Vastustaja seisukoht ja menetluse edasine käik
21.Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
22.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 26.02.2020 määrus on õige ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
24.Kolleegium nõustub maakohtuga, et põhivõlgnike pankrotimenetluses võlausaldaja nõuete tunnustamine ei tähenda, et käendaja ei saaks käendatavate nõuete osas tema vastu algatatud kohtumenetluses vastuväiteid esitada. Maakohus viitas õigesti TsMS § 457 lõikele 1 ja Riigikohtu praktikale, mille järgi pankrotimenetluses tehtav kohtuotsus nõude tunnustamise ja selle ulatuse kohta ei mõjuta sama nõude käendajat ega vabasta võlausaldajat käendaja vastu nõude esitamisel käendajal vastuväidete olemasolul nõuet tõendavate asjaolude ja tõendite esitamise vajadusest.
25.Avaldaja tugines ka VÕS § 149 lõikele 2, leides, et käenduslepingutest nähtuvalt on käendaja praegusel juhul selgelt loobunud vastuväidete esitamise õigusest. VÕS § 149 lõikest 2 tuleneb, et käendaja ei või esitada vastuväidet, mida põhivõlgnik võib käendusega tagatud nõudele esitada, kui käenduslepingu eesmärk seisneb võlausaldajale tagatise andmises ka põhivõlgniku poolt vastuväite esitamise puhuks. Sel juhul ei või käendaja eelkõige esitada pärija vastutuse piiratuse vastuväidet ning põhivõlgniku kohustuse lõppemise või vähendamise vastuväidet tema likvideerimisvõi pankrotimenetluses ja seltsingu lõpetamisel õigusjärgluse puudumise korral. Käenduslepingute punktide 3.6 kohaselt „Käendaja ei või esitada vastuväidet, mida Võlgnik võib käendusega tagatud nõudele esitada“. Ringkonnakohus leiab, et selleks, et tuvastada, kas avaldaja seisukoht, et punktides 3.6 väljendatud välistab käesoleval juhul käendaja poolt vastuväidete esitamise õiguse, eeldab tehingute tõlgendamist VÕS §-s 29 kehtestatud reeglite alusel, s.t tehingutele sisulise hinnangu andmist, mis aga väljub pankrotimenetluse raamest. Riigikohus on lahendi nr 2-17-1601 punktis 29 leidnud, et VÕS § 149 lõikest 2 tulenevalt ei saa käendaja kasutada vastuväidet, millele tuginemise vältimiseks käendusleping sõlmiti ning kohtutel tuleb kontrollida, kas käendaja saab konkreetset vastuväidet VÕS § 149 lõike 2 järgi esitada. Viidatud seisukohast võib järeldada, et kohtul tuleb hinnata konkreetselt, millisele vastuväitele tuginemise vältimiseks käendusleping sõlmiti. Arvestades käenduslepingute punkti 3.6 üldist sõnastust ning asjaolu, et võlgnik on oma seisukohtades tuginenud ka tüüptingimuste regulatsioonile, tuleb ringkonnakohtu hinnangul nimetatud lepingupunkti tõlgendamiseks tõendeid hinnata ja õiguslikke hinnanguid anda mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest.
26.Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et ka käenduslepingute kehtivusele hinnangu andmine eeldab tõendite hindamist, asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest. Võlgnik esitas vastuväite, et käenduslepingud on tühised ülemääraselt suure füüsilise isiku vastutuse maksimaalmäära ja heade kommetega vastasuse tõttu. Riigikohus on lahendi nr 2-1421710 punktis 49 märkinud, et käendusleping võib olla heade kommetega vastuolus mh
juhul, kui esineb järgmiste asjaolude kogum: käendajaks on põhivõlgnikuga lähedastes isiklikes suhetes isik, eelkõige perekonnaliige, kes sõlmis lepingu sõltuvussuhtest või muust isiklikust põhjusest tulenevalt; käendaja ei saa käenduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku kasu; käendaja vastutuse maksimumsumma on käendaja sissetulekute suhtes (arvestades mh nende tulevikuperspektiivi) äärmiselt ebaproportsionaalne ning seetõttu võis juba lepingu sõlmimise ajal eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku kohustust olulises osas täita; eespool nimetatud eeldused olid võlausaldajale lepingu sõlmimisel äratuntavad. Lisaks on Riigikohus märkinud, et kolleegium ei välista, et käendaja vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu võib käendusleping olla vastuolus heade kommetega ka ainuüksi vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu. Näiteks, kui maksimumsumma on sedavõrd ebaproportsionaalne, et tarbijal ei ole ka minimaalset elatustaset säilitades ja jooksvaid vältimatuid kulutusi kandes eeldatavasti võimalik tagatava laenulepingu tähtaja (või oma eeldatava eluea, kui see on lühem) jooksul sellist rahasummat tasuda sissetulekust ega olemasoleva või eelduslikult omandatava vara arvel, või kui see summa on sedavõrd suur või ebamäärane, et tähendab tarbija jaoks sisuliselt piiramatut vastutust. Praeguses asjas leiab avaldaja määruskaebuses, et võlgniku puhul on tegemist ettevõtjaga VÕS § 1 lõike 6 tähenduses, kes käendas kohustust majandus- ja kutsetegevuses, olles põhivõlgnike juhatuse liige, mistõttu ei ole tegemist tarbijaga, kes saaks tugineda käendaja vastutuse maksimumsumma heade kommete vastasusele. Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 143 lõike 1 järgi on tarbijakäenduslepingu ainus tunnus see, et käendajaks on füüsiline isik, seega ei tule hinnata, kas käendaja puhul oli tegemist ettevõtja või tarbijaga VÕS § 1 lõigete 5 ja 6 mõistes. Kolleegiumi hinnangul ei välista avaldaja väidetud käenduse äriline iseloom käendaja poolt käenduslepingu ja selles sätestatud käendaja vastutuse maksimumsumma heade kommete vastasuse vastuväitele tuginemist. Samale järeldusele jõudis ringkonnakohus ka 26.04.2019 lahendis tsiviilasjas nr 2-18-10357, milles kohtud menetlesid sama võlausaldaja avaldust sama võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ning milles võlgnik esitas samuti käendaja vastutuse maksimumsumma heade kommete vastasuse vastuväite.
27.Arvestades, et määruskaebus jääb rahuldamata, puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Samuti puudub alus muuta maakohtu määrust menetluskulude kindlaksmääramise osas. Kaebuses ei esitanud avaldaja alternatiivselt vastuväiteid temalt väljamõistetud menetluskulude suurusele.
28.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lõike 1 alusel jätta samuti avaldaja kanda. Kuna maakohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, tuleb ka ringkonnakohtul määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus (TsMS § 174 lõige 3).
29.Võlgniku menetluskulude nimekirja kohaselt on lepingulistel esindajatel kulunud määruskaebemenetlusega seoses kokku 18h 30min, s.o maakohtu määrusega tutvumiseks, analüüsiks ja kliendisuhtluseks 1h; määruskaebusega tutvumiseks 1h 40min; kaebusele vastuse koostamiseks kokku 14h 50min ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 1h. Õigusteenust on osutatud tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Võlgnik ei ole käibemaksukohustuslane. Võlgnik palub avaldajalt välja mõista menetluskulud 3108 eurot (käibemaksuga) ning viivise menetluskulude tasumisega viivitamise korral.
30.Avaldaja esitas võlgniku menetluskuludele vastuväite, mille kohaselt ei ole võlgniku esindaja ajakulu vähemalt 10h 10min osas põhjendatud. Arvestades maakohtu määruse mahtu, ei saa sellega tutvumise ajakulu olla põhjendatud enam kui 0,5h ulatuses. Määruskaebuse mahtu ja toimingu olemust arvestades ei saa kaebusega tutvumise ajakulu olla põhjendatud enam kui 0,5h ulatuses. Vastuse koostamise ajakulu on põhjendatud maksimaalselt 5h ulatuses, kuna võlgnik kordab selles varasemaid seisukohti, kopeerides täiendavalt hulgaliselt Riigikohtu praktikat. Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu ei ole põhjendatud enam kui 0,5h ulatuses.
31.TsMS § 175 lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades vaidluse keerukust ja määruskaebuse vastuse sisu ja mahtu, sh asjaolu, et võlgniku esindajad olid juba maakohtu menetluses tutvunud tsiviilasja materjalidega ning vastuses määruskaebusele kordasid suures osas oma varasemaid seisukohti, peab kolleegium võlgniku esindajate poolt määruskaebusele vastuse koostamisega seotud toimingute (st maakohtu määrusega tutvumine, määruskaebusega tutvumine ja vastuse koostamine) põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks kokku 8h. Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu on põhjendatud 30min ulatuses. Seega on võlgniku esindajate ajakulu määruskaebemenetluses põhjendatud kokku 8h 30min ulatuses. Tunnihind 140 eurot (lisandub käibemaks) on mõistlik ja vastab kohtupraktikas põhjendatuks peetud tunnitasule. Eeltoodule tuginedes tuleb avaldajalt võlgniku kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud 1428 eurot (8,5*140+20%) ning TsMS § 177 lõike 4 alusel viivis menetluskuludelt.
(allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv Peeter Pällin Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.