Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
avaldus
R
N’i
pankroti
Ajutise halduri nimetamata jätmine, pankrotiavalduse menetluse lõpetamine Võlausaldaja: Hüpoteeklaen AS (registrikood 11663703, asukoht Rävala pst 2, 10143 Tallinn); Võlausaldaja lepingulised esindajad: vandeadvokaadid Priit Palmiste (e-post: [email protected]) ja Stig Hendrikson (e-post: [email protected]); Võlgnik: R N (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx); Võlgniku lepingulised esindajad: vandeadvokaadid Eerik Entsik ja Liisi Kents (e-post: [email protected]).
RESOLUTSIOON
1.Jätta Hüpoteeklaen AS poolt R N’i vastu esitatud pankrotiavalduse alusel ajutine pankrotihaldur nimetamata ja lõpetada pankrotiavalduse menetlus.
2.Jätta pankrotiavalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud võlausaldaja Hüpoteeklaen AS kanda.
3.Välja mõista võlausaldajalt Hüpoteeklaen AS võlgniku R N’i kasuks menetluskulud summas 1792,56 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
4.Toimetada kohtumäärus võlausaldajale ja võlgnikule kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
1(7)
2-19-20450 Asjaolud
1.Hüpoteeklaen AS esitas 20.12.2019 Harju Maakohtule avalduse R N’i pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid võlausaldaja ja võlgnik 10.11.2016 käenduslepingu nr. xxxx muudatus nr 8, millega võlgnik kinnitas, et ta on teadlik R-Play OÜ (registrikood 10940514) võlakohustusest võlausaldaja ees, mis tuleneb võlausaldaja ja R-Play OÜ vahel sõlmitud laenulepingust nr. xxxx muudatus number 8 mille kohaselt sai R-Play OÜ laenuks 424330,56 eurot laenuintressiga 9% aastas. Käenduslepingu nr. xxxx muudatus nr 8 punkt 3.5 kohaselt on võlgniku vastutuse piirmäär 551630 eurot. 10.11.2016 sõlmisid võlausaldaja ja võlgnik käenduslepingu nr.xxxx muudatuse nr 15. Lepingu kohaselt võlgnik kinnitas, et ta on teadlik xxxx OÜ (registrikood xxxx võlakohustusest Kreeditori ees, mis tuleneb võlausaldaja ja R-Play OÜ vahel sõlmitud laenulepingust nr. xxxx muudatus number 15, mille kohaselt sai xxxx OÜ laenuks 734180 eurot laenuintressiga 9% aastas. Käenduslepingu nr. xxxx muudatus nr 15 punkt 3.5 kohaselt on võlgniku vastutuse piirmäär 954434 eurot. 29.03.2017 ütles võlausaldaja R-Play OÜ poolse laenulepingu mittetäitmise tõttu, R-Play OÜ-ga sõlmitud laenulepingu üles, samuti teavitati võlgniku täitemenetluse algatamisest. 28.03.2017 seisuga oli võlgnevuse summaks 438,765.89 eurot millest võlgnevuse põhiosa moodustas 424,330.56 eurot. 29.03.2017 ütles võlausaldaja xxxx OÜ poolse laenulepingu mittetäitmise tõttu, xxxx OÜ-ga sõlmitud laenulepingu üles, samuti teavitati võlgniku täitemenetluse algatamisest. 28.03.2017 seisuga oli võlgnevuse summaks 756 935,33 eurot millest võlgnevuse põhiosa moodustas 734 180 eurot. 26.04.2019 jõustus Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas 2-18-7735 millega tunnustati Hüpoteeklaen AS nõuet xxxx OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 801, 536.00 eurot ja 77 senti PankrS § 153 lg 1 p 1 sätestatud rahuldamisjärgus, mida võlgnik ka käendab. 16.10.2019 edastati võlgnikule kohtutäituri vahendusel pankrotihoiatus. Võlausaldaja palus tasuda käenduslepingutest tuleneva nõude summas 1,294,858.06 10 päeva jooksul alates nõudekirja kättesaamisest võlausaldaja arveldusarvele. 31.10.2019 edastas võlgnik vastuse pankrotihoiatusele. Võlgnik leiab, et käenduslepingud on tühised TsÜS § 86 alusel. 25.11.2019 jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas 2-18-5790 millega tunnustati Hüpoteeklaen AS nõuet R-Play OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 339 307,62 eurot PankrS § 153 lg 1 p 1 sätestatud rahuldamisjärgus, mida võlgnik ka käendab. R-Play OÜ ja xxxx OÜ pankrothaldurite kinnituste kohaselt oleks võlausaldajal saada põhivõlgnikelt 210 016,91 eurot ja 99 166,67 eurot vastavalt. Kuna vaidlused nõuete üle veel kestavad, pole jaotuskava järgseid väljamakseid veel võlausaldajatele tehtud. Seega isegi juhul kui vastavad summad makstakse põhivõlgnike pankrotimenetluses võlausaldajale välja, oleks võlgnevuse jääk koos kõrvalnõuetega ca. 1,000,000.00 eurot. Võlausaldaja on seisukohal, et nõue käendaja vastu ei saa olla antud asjas “ebaselge” kui kohus on tunnustanud võlausaldaja nõuet summas 1,140,843.62 eurot millele lisanduvad täiendavalt kõrvalnõuded, mida võlgnik käendab. Võlausaldaja palub algatada võlgniku pankrotimenetlus ja kuulutada välja pankrot.
2.Kohus võttis 10.01.2020 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ning kohustas võlausaldajat tasuma kohtu deposiiti ajutise halduri kulude katteks 1500 eurot. Võlausaldaja on 13.01.2020 nimetatud summa kohtu deposiiti tasunud. Kohus määras 27.01.2020 määrusega toimetada pankrotiavaldus kätte võlgnikule ning määras asjas eelistungi toimumise ajaks 18.02.2020.
3.Võlgnik esitas 17.02.2020 kohtule oma vastuse pankrotiavaldusele. Võlgnik märgib, et ei võta õigeks Hüpoteeklaen AS pankrotiavaldust ega tunnista pankrotiavalduses esitatud nõudeid. Võlgnik on seisukohal, et võlausaldaja ei ole tõendanud oma väidetavat rahalist nõuet põhivõlgnike ega käendaja R N vastu. Võlausaldaja nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab faktiliste 2(7)
2-19-20450 asjaolude tuvastamist, tõendite hindamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis ilmselgelt väljub käesoleva pankrotimenetluse raamest. Võlgniku hinnangul ei mõjuta põhivõlgniku pankrotimenetluses tehtav kohtuotsus nõude tunnustamise ja selle ulatuse kohta käendajast kostjat ega vabasta hagejat käendajast kostja vastu nõude esitamisel vastuväidete olemasolul nende esitamise ja tõendamise vajadusest. Võlgnik ei tunnusta võlausaldaja nõuet R-Play OÜ (pankrotis) vastu summas 339 307,62 eurot, sest nõude kujunemisel ei ole arvestatud asjaoluga, et 09. novembril 2016. a R-Play OÜ (pankrotis) ja võlgnik müüsid xxxx osaühingule xxxx korteriomandi ja xxxx korteriomandi kokku hinnaga 240 000 eurot, mis kõik pidi minema R-Play OÜ (pankrotis) ja R N vahelise laenulepingu nr xxxx tagasimakseks. Samuti tuleneb Hüpoteeklaen AS ja R-Play OÜ (pankrotis) vahelise laenusuhtega seotud asjaoludest, et 04. mail 2018. a tagastas R-Play OÜ (pankrotis) täiendavalt Hüpoteeklaen AS-ile laenu summas 120 000 eurot, kuivõrd nimetatud päeval sõlmitud notariaalse lepingu alusel R-Play OÜ (pankrotis) müüs xxxx OÜ-le xxxx korteriomandi hinnaga 120 000 eurot. Seega peaks Hüpoteeklaen AS poolt R-Play OÜ-le (pankrotis) algselt antud laen suuruses 267 911,92 eurot olema R-Play OÜ (pankrotis) poolt täielikult tagasi tasutud, kuivõrd 09. novembril 2016. a ja 04. mail 2018. a sõlmitud notariaalsete lepingute alusel on Hüpoteeklaen AS-ile laenulepingust nr xxxx tulenevate kohustuste katteks tasutud kokku 360 000 eurot. Samas on ilmnenud, et peale 09. novembri 2016. a notariaalse lepingu sõlmimist on võlausaldaja temale 09. novembri 2016. a müügitehingust laekunud 240 000 eurot arvestanud R N poolse 10. novembri 2016. a lihtkirjaliku ühepoolse avalduse alusel mitte notariaalses lepingus mitmepoolselt kokkulepitud laenulepingu nr xxxx katteks, aga laenulepingu nr xxxx katteks, mille ei olnud sõlminud isegi mitte korteriomandite müüja R-Play OÜ ega R N, vaid hoopis kolmas isik, kes ei olnud 09. novembri 2016. a notariaalse lepingu pooleks. Võlgniku poolses 10. novembri 2016. a lihtkirjalikus ühepoolses avalduses on laenulepingu number teadmata ajal ja teadmata isiku poolt käsikirjaliselt muudetud, kusjuures võlgnik ise ei mäleta, et tema oleks isiklikult avalduses algselt kirjutatud laenulepingu numbrit muutnud. Seega on võimalik asjaolu, et võlgniku poolset avaldust on muudetud kolmanda teadmata isiku poolt, st vastavas avalduses ei väljendu R-Play OÜ seadusliku esindaja juhatuse liikme R N’i tegelik tahe. Kuivõrd 09. novembril 2016. a sõlmitud notariaalse lepingu alusel R-Play OÜ (pankrotis) ja R N müüsid xxxx osaühingule xxxx linnas asuva xxxx korteriomandi ja xxxx korteriomandi, st tegemist oli kinnisasja kohustustehingu (müügilepinguga) ja käsutustehinguga (kinnisomandi üleandmise kokkuleppega ehk asjaõiguslepingu ja kinnistamisavaldusega), siis nõudis seadus nimetatud lepingute sõlmimist ja muutmist notariaalselt tõestatud vormis.
4.Lisaks eeltoodule on võlgnik seisukohal, et võlausaldaja nõude muudab ebaselgeks asjaolu, et 10. novembri 2016. a käenduslepingutes sätestatud füüsilisest isikust käendaja R N’i vastutuse maksimaalsumma vastavalt summades 954 434 eurot ja 551 630 eurot on heade kommete vastaselt ülemäära suur, mis muudab käenduslepingud tühiseks. Tavapäraselt jäävad füüsilisest isikust käendaja vastutused vahemikku 60-100 tuhat eurot, mistõttu võib olla heade kommete vastaselt ülemäära suur füüsilisest isikust käendaja vastutuse maksimaalsumma vastavalt summades 954 434 eurot ja 551 630 eurot. Füüsilisel isikul ei ole minimaalset elatustaset säilitades ja jooksvaid vältimatuid kulutusi kandes võimalik sellist rahasummat tasuda ei jooksvast sissetulekust ega olemasoleva või eelduslikult omandatava vara arvelt. Vastutuse summa on ülemääraselt ja ebaproportsionaalselt suur, mistõttu võis juba 10. novembril 2016. a vaidlusaluste käenduslepingute väljastamise ajal eeldada, et riisiko realiseerumisel ei suuda füüsilisest isikust tarbija kohustust olulises osas täita. Võlgnik on seisukohal, et Hüpoteeklaen AS kui krediidiasutusest võlausaldaja ei ole järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Käenduslepingud võivad olla tühised muuhulgas ka põhjusel, et tegemist on heade kommete ja avaliku korraga vastuolus oleva tehinguga, mis on tehtud käendaja suhtes äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ja mille vastastikuste kohustuste väärtus on käendaja suhtes heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas ning mille tegemisel on õigusvastaselt ja heade kommete vastaselt ära kasutatud käendaja kogenematust 3(7)
2-19-20450 ja sundolukorda. Võlgniku hinnangul võib tegemist olla tühise tüüptingimusega. Võlgnik on seisukohal, et võlausaldaja nõue ei ole piisavalt selge ning see kuulub lahendamisele hagimenetluses. Veel toob võlgnik välja, et võlausaldaja poolt on samadel asjaoludel varem esitatud pankrotiavaldus võlgniku vastu, mis on jõustunud kohtulahenditega jäetud rahuldamata ning mis samuti toob kaasa käesoleva tsiviilasja menetluse lõpetamise. Võlgnik palub jätta asjas ajutine haldur nimetamata ning lõpetada tsiviilasja menetlus.
5.Võlausaldaja esitas 17.02.2020 kohtule oma seisukoha võlgniku vastuse osas. Võlausaldaja juhib tähelepanu asjaolule, et asjas põhivõlgnike R-Play OÜ ja xxxx OÜ vastu suunatud nõuded on jõustunud. Seega nõue käendaja vastu ei saa olla antud asjas “ebaselge” kui kohus on tunnustanud võlausaldaja nõuet summas 1,140,843.62 eurot millele lisanduvad täiendavalt kõrvalnõuded, mida võlgnik käendab. Samuti on oluline juhtida tähelepanu asjaolule, et võlausaldaja ning võlgnik on kokkuleppinud loobuda vastuväidete esitamisest VÕS § 149 lg 2 tähenduses. Võlgnik ei ole tasunud ühtegi eurot ning arvestades nõude ulatust, on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlausaldaja rõhutab, et võlgniku puhul on/oli tegemist ettevõtjaga, kes käendas kohustust majandus- ja kutsetegevuses olles võlgnike juhatuse liige. Juba ainuüksi selle tõttu on võlgniku seisukoht ekslik, et antud juhul oleks käendusleping heade kommete vastane1 ning arvestades käendatava kohustuste ulatust ning põhivõlgnikele väljastatud laenu, ei ole käenduse ulatus ebaproportsionaalne.
6.18.02.2020 toimunud eelistungil jäi võlausaldaja oma avalduse juurde ja märkis, et tegemist ei ole sama avalduse korduva esitamisega, kuivõrd vahepeal on nõuded põhivõlgnike vastu selgeks vaieldud. Võlgnik jäi oma vastuväidete juurde. Kohus määras otsustada ajutise halduri nimetamine 26.02.2020 määrusega. Kohtumääruse põhjendused
7.Pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 3 p 1 sätestab, et kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust.
8.Pankrotiavalduse kohaselt on võlausaldaja nõude aluseks võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud käenduslepingud. 10.11.2016 on sõlmitud käendusleping tagamaks põhivõlgnik RPlay OÜ laenulepingust nr xxxx muudatus nr 8 tulenevat võlakohustust võlausaldaja ees ning võlgniku kui käendaja vastutuse maksimumsummaks on märgitud 551 630 eurot. 10.11.2016 on sõlmitud käendusleping tagamaks põhivõlgnik xxxx OÜ laenulepingust nr xxxx muudatus nr 15 tulenevalt võlakohustust võlausaldaja ees ning võlgniku kui käendaja vastutuse maksimumsummaks on märgitud 954 434 eurot. Mõlemad põhivõlgnikud on pankrotis. Harju Maakohtu 06.03.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-7735 on tunnustatud Hüpoteeklaen AS nõuet xxxx OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 801 536,77 eurot PankrS § 153 lg 1 p 1 rahuldamisjärgi nõudena. Otsus on jõustunud. Harju Maakohtu 25.02.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-5790 on tunnustatud Hüpoteeklaen AS nõuet R-Play OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 339 307,62 eurot PankrS § 153 lg 1 p 1 rahuldamisjärgi nõudena. Ka nimetatud otsus on jõustunud. Käesolevas asjas on võlgnik esitanud vastuväite, mille kohaselt puudub võlausaldajal tegelikkuses põhivõlgnike vastu kehtiv nõue, mistõttu ei saa nõuet esitada ka käendaja vastu. Kuigi käesoleval juhul on võlausaldaja nõudeid põhivõlgnike pankrotimenetluse käigus tunnustatud, siis ei tähenda see kohtu hinnangul üheselt, et võlgnik kui käendaja ei saaks nõuete osas võlaõigusseaduse (VÕS) § 149 lg-st 1 tulenevalt vastuväiteid esitada. Sellele viitab ka Riigikohtu seisukoht, mille kohaselt pankrotimenetluses tehtav kohtuotsus nõude tunnustamise ja selle ulatuse kohta ei mõjuta käendajast kostjat ega vabasta 4(7)
2-19-20450 teda tema vastu nõude esitamisel vastuväidete olemasolul nende esitamise ja tõendamise vajadusest. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus kohustuslik menetlusosalistele üksnes osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue, kui seadusest ei tulene teisiti (RKTKo 3-2-1-102-07. p. 13).
9.Lisaks on võlgnik esitanud vastuväite, milles leiab, et käendusleping on tühine, kuivõrd käenduslepingutes kokku lepitud käendaja vastutuse maksimumsummad 954 434 eurot ja 551 630 eurot on heade kommete vastaselt ülemäära suur, mis muudab käenduslepingud tühiseks. Võlgnik toob välja, et käenduslepingud võivad olla tühised muuhulgas ka põhjusel, et tegemist on heade kommete ja avaliku korraga vastuolus oleva tehinguga, mis on tehtud käendaja suhtes äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ja mille vastastikuste kohustuste väärtus on käendaja suhtes heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas ning mille tegemisel on õigusvastaselt ja heade kommete vastaselt ära kasutatud käendaja kogenematust ja sundolukorda. Tsiviilasjas nr 2-18-10357 oli Harju Maakohtu menetluses samuti Hüpoteeklaen AS avaldus R N’i pankroti väljakuulutamiseks. Nimetatud asjas leidis maakohus ajutise halduri nimetamata jätmisel, et käenduslepingu kehtivusele hinnangu andmine ei ole pankrotimenetluse põhimõtetega kooskõlas. Samas asjas leidis ka ringkonnakohus, et küsimus, kas käenduslepingud on heade kommetega vastuolu tõttu tühised, eeldab tõendite hindamist, asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest (Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.2019 määrus tsiviilasjas 2-18-10357, p. 22). Kohtu hinnangul ei saa ka käesolevas asjas asuda teistusugsele seisukohale.
10.Kohus leiab, et võttes arvesse võlgniku vastuväideteid kogumis, tuleb vaidlus nõude olemasolu ja õigusliku aluse üle lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses (RKTKm 3-2-1-17-02, p 10). PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. PankrS § 15 lg 3 p 1 mõtte kohaselt ei saa kohus ajutist haldurit määrata juhul, kui võlgnik vaidleb nõudele vastu ja toob esile asjaolud, mis muudavad pankrotiavalduse aluseks oleva nõude kohtu jaoks kaheldavaks ning tingivad vajaduse nõude olemasolu kindlakstegemiseks asjaolude eelnevat tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotiavalduse menetlemise raamidest. Kohus on seisukohal, et antud juhul on võlgniku vastuväited piisavad selleks, et kahelda võlausaldaja nõude selguses. Kohus leiab, et pankrotiavalduse menetlemise eesmärgiks ei ole ajutise halduri nimetamise otsustamisel hagimenetlusega sarnaste vaidluste lahendamine võlausaldaja ja võlgniku vahel. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-17-11742 11.12.2017 määruse punktis 9 asunud seisukohale, et juhul kui kohus tuvastab ühe aluse PankrS § 15 lg-st 3, puudub kohtul vajadus hinnata ülejäänud ajutise halduri nimetamise eelduste täidetust, mh kas võlgniku maksejõuetus on põhistatud.
11.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesoleval juhul eeldab pankrotiavalduse aluseks oleva nõude kindlakstegemine asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist sellises mahus, mis väljuvad pankrotimenetluse raamest ning seega peab kohus põhjendatuks jätta asjas ajutine haldur PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel nimetamata. PankrS § 15 lg 7 sätestab, et kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Kohus lõpetab PankrS § 15 lg 7 alusel pankrotiavalduse menetluse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5(7)
2-19-20450
12.PankrS § 3 lg 2 lause 3 sätestab, et ajutise halduri nimetamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
13.PankrS § 15 lg 6 sätestab, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
14.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes (vt Riigikohtu lahend nr 32-1-4-15, p 14).
15.Võlgnik on esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on võlgniku menetluskuludeks lepingulise esindaja kulu 2604 eurot (sealhulgas käibemaks). Võlgniku esindajal on käesolevas menetluses esindamisele kulunud kokku 15,5 tundi arvestusega 140 eurot tunnis (käibemaksuta). Võlausaldaja ei ole kohtule võlgniku menetluskulude nimekirja osas vastuväidet esitanud.
16.Kohtu hinnangul on võlgniku lepingulise esindaja kulu põhjendatud ja vajalik järgmises ulatuses: • asja materjalidega tutvumine ja suhtlus kliendiga – 1 tund ja 20 minutit; • pankrotiavaldusele vastuse koostamine – 8 tundi; • ettevalmistus istungiks ja sellel osalemine – 1 tund ja 20 minutit. Seega on kohtu hinnangul võlgniku lepingulise esindaja kulu põhjendatud 10 tunni ja 40 minuti (st 10,67 tunni) ulatuses.
17.Riigikohus märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul on võlgniku lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot (käibemaksuta) põhjendatud.
18.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Võlgnik on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu mõistab kohus tema kasuks menetluskulud välja koos käibemaksuga.
19.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus võlgniku menetluskulude rahaliseks suuruseks 1792,56 eurot, mis kuulub võlausaldajalt võlgniku kasuks väljamõistmisele.
6(7)
2-19-20450
20.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Võlgnik on vastavasisulise taotluse esitanud.
21.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega m7enetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.